BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.0.1//EN BEGIN:VEVENT UID:1189@kihulane.eu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20360727 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20360728 DTSTAMP:20260727T071522Z URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-27-juuli-%e2%9f%a9-eesti-valit sus-saatis-laiali-massule-tousnud-vaesalga-2036-07-27 SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 27. juuli ⟩ Eesti valitsus saatis laiali mässule tõusnud väesalga DESCRIPTION:\n\n\n\nPullapää jäägrite maja Foto: Ain Protsin / Postimee s / Scanpix\n\n\n\n1993 – Valitsus otsustas Läänemaa Vabatahtliku Jä ägrikompanii allumatuse ja põhiseaduse vastase tegevuse pärast laiali s aata.\n\n\n\n\n\n\nJäägrikompanii oli 1993. aastal Asso Kommeri poolt as utatud üksus\, mille tegevus tõi endaga kaasa ühe taasiseseisvunud Eest i Vabariigi suurema sisepoliitilise sõjaväelise konflikti. Juuli alguses sai kompanii käsu asuda Läänemaalt Pullapäält ümber Paldiskisse\, k us asusid veel NSV Liidu väeosad. Seepeale pöördus Kommer peaminister M art Laari poole ning kurtis Paldiski olmetingimuste üle.\n\n\n\n\nKaebuse le järgnenud päeval vabastas kindral Einseln Kommeri kompanii ülema koh alt\, too aga keeldus korraldusele allumast. Jäägrid jäid talle truuks ning 25. juulil astus kogu kompanii Eesti riigi kaitsejõudude koosseisust välja.\n\n\n\n\nOlukord eskaleerus 27. juulil\, kui valitsus kogu üksus e ametlikult laiali saatis. Jäägrid keeldusid korraldusele allumast ning lahkusid järgmisel päeval Paldiskist Pullapääle. Jägalasse saabusid Võrust soomukid ja kuperjanovlased. Järgmistel päevadel kogunes Pullap ääle jäägrite poolehoidjaid\, kaitseliitlasi ja naisi\, aga ka Kuperja novi pataljon. Pingetest hoolimata õnneks tulistamiseks ei läinud ning k riis lahenes rahumeelselt.\n\n\n\n\nKüll aga jätkusid järgnenud kuudel Kommeri seadusvastased tegevused\, mille käigus jõudis ta ka tulistada k omissar Koit Pikarot. Hiljem mõistis kohus Kommeri kuueks aastaks ja kuue ks kuuks vangi. Ametlik vanglakaristus oleks pidanud lõppema 2000. aastal \, kuid mees vabanes 2 aastat varem.\n\n\n\n27. juuli sündmused Eestis:\n \n\n\n1896 – avati Väikese väina tamm.\n\n\n\n\n1931 – kell 17 sütt is välgulöögist Oleviste kiriku tornikiiver. Kustutustööd lõppesid a lles järgmisel päeval.\n\n\n\n\n1924 – Pariisis lõppesid VIII olümpi amängud. Eestlastest võitsid kuldmedali Eduard Pütsep maadluses\, hõbe medali Alfred Neuland tõstmises ning pronksmedalid Aleksander Klumberg k ümnevõistluses\, Roman Steinberg maadluses\, Harald Tammer ja Jaan Kikka s tõstmises.\n\n\n\n\n\n\n1934 – Vabariigi Valitsus vabastas ametist Ku ressaare linnapea Aleksander Lepiku.\n\n\n\n\n1952 – Helsingi olümpiam ängudel võitis Johannes Kotkas klassikalises maadluses kuldmedali.\n\n\n \n\n1989 – NSVL Ülemnõukogu kiitis IME (Ettepanek: kogu Eesti NSV täi elikule isemajandamisele) heaks ja andis võimaluse peatada Eestis nende N SV Liidu seaduste toime\, mis võisid takistada IME elluviimist.\n\n\n\n\n 1993 – Valitsus otsustas Läänemaa Vabatahtliku Jäägrikompanii alluma tuse ja põhiseaduse vastase tegevuse pärast laiali saata.\n\n\n\n\n1994 – Suleti Venemaa Balti laevastiku Tallinna mereväebaas (Vene väed lahk usid lõplikult Eestist 31.08.94).\n\n\n\n\n2011 – Viini ülikooli haigl as siirdati 19-aastasele Eesti noormehele nii süda kui ka kopsud. Varem e i olnud ühelegi Eesti patsiendile mitut erinevat organit korraga siiratud .\n\n\n\n\n2017 – Tallinnas Suur-Ameerika tänaval asuv superministeeriu mi esiküljele paigaldati kolme vapilõvi kujutis. 14-korruselisse hooness e kolisid 7 ministeeriumi\, kokku umbes 1050 inimest.\n\n\n\n\n2021 – Ee sti epeenaiskond koosseisus Katrina Lehis\, Erika Kirpu\, Julia Beljajeva ja Irina Embrich võitis Tokyo olümpiamängudel kuldmedali.\n\n\n\nJa maa ilmas:\n\n\n\n1720 – Granhamni lahing Rootsi ja Venemaa vahel.\n\n\n\n\n 1794 – arreteeriti Maximilien Robespierre.\n\n\n\n\n1839 – Hiina ja Su urbritannia vahel puhkes oopiumisõda.\n\n\n\n\n1841 – suri vene luuleta ja Mihhail Lermontov.\n\n\n\n\n1953 – Panmunjomi piiripunktis sõlmiti K orea sõja lõpetanud relvarahu.\n\n\n\n\n1955 – Austria taastas suverä änsuse. Alates Teise maailmasõja lõpust oli ta jagatud USA\, Briti\, Pr antsuse ja Nõukogude okupatsioonitsooniks.\n\n\n\n\n1965 – USA lennukid sooritasid esimesed rünnakud Põhja-Vietnami õhutõrjebaaside vastu.\n\ n\n\n\n1989 – Christer Pettersson mõisteti süüdi ja sai eluaegse vang lakaristuse Rootsi peaministri Olof Palme tapmise eest 1986. aastal. Ta tu nnistati hiljem õigeks ning mõrv jäi lahendamata.\n\n\n\n\n2002 – Ukr ainas\, Lvivi lennundusüritusel kukkus alla hävitaja Su-27\, hukkus 78 j a sai viga üle saja pealtvaataja.\n\n\n\n\n2012 – Londonis avati 2012. aasta suveolümpiamängud.\n\n\n\n\n2018 – Leidis aset 21. sajandi pikim täielik kuuvarjutus\, mis kestis 102 minutit ja 57\,3 sekundit.\n\n\n\n\ n2023 – Norralanna Kristin Harila ja tema Nepali giid Tenjin Sherpa püs titasid rekordi\, jõudes kõige kiiremini neljateistkümne 8000 meetri k õrguse mäe tippu\, nad vallutasid 14 tippu kolme kuuga.\n\n\n\nLoe allik at\n\n[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/27._juuli'] ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://i2.wp.com/kihulane.eu/wp-content/uploads /2026/07/tana-ajaloos-e29fa9-eesti-valitsus-saatis-laiali-massule-tousnud- vaesalga.webp?w=721&resize=721,468&ssl=1 CATEGORIES:Täna ajaloos END:VEVENT BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20360330T040000 TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 TZNAME:EEST END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE END:VCALENDAR