BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.2//EN BEGIN:VEVENT UID:1529@kihulane.eu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20280825 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20280826 DTSTAMP:20260825T170003Z URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-25-august-%e2%9f%a9-avati-tall inna-loomaaed-2028-08-25 SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 25. august ⟩ Avati Tallinna loomaaed DESCRIPTION:\n\n\n\nTallinna loomaaial on 25. augustil sünnipäev. Foto: T eet Malsroos / Õhtuleht / Scanpix\n\n\n\n1939 – avati Tallinna loomaaed .\n\n\n\n\n\n\nLoomaaia avamise plaani oli peetud aastaid. Kaks aastat var em oli Peeter Pätsi juhatusel toimunud koosolek\, mille käigus otsiti se llele sobivat kohta. Esialgsete plaanide kohaselt pidi loomaaed ühendatam a vabaõhumuuseumi ja lõbustuspargiga.\n\n\n\n\n25. augustil 1939 avas Ee sti Loomakaitse Liit 1943. aastaks kavatsetud üleriikliku iluaiandusnäit use osana Kadrioru väikese loomaaia – 25. augustit loetaksegi nüüd Ta llinna loomaaia asutamise kuupäevaks. Külastajad said näha loomi\, nagu ilves\, dingod\, okassead\, nutriad\, lõvid\, merisead\, mäger\, küül ikud\, jääkarud\, pruunkarud\, mustkaru\, öökullid\, punarebased\, sin irebased\, rebased\, kitsed\, ahvid\, mäesokud\, paavianid ja ponid. 2. n ovembril 1939 valiti Kadrioru väikese loomaaia hooldajaks Aita Päts.\n\n \n\n\n1939. aasta lõpuks oli loomaaeda külastanud rohkem kui 100 000 ini mest. Külastamismaks oli lastele 5 senti\, õpilastele ja sõjaväelastel e 10 senti\, täiskasvanuile 25 senti. Talvel oli loomaaed avatud pühapä eviti 11–16. Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse 20. aprilli 1940. aasta ot susega määrati Kadrioru väikese loomaaia juhatajaks 1. maist Hermann Ta lts.\n\n\n\n\nTallinna loomaaia esimene asukas oli ilves Illu\, keda on ku jutatud ka loomaaia logol. Ilvesekutsika sai kingituseks Eesti Laskurliidu võistkond\, kes oli 1937. aastal Helsingis maailmameistriks tulnud ja Ar gentina karika võitnud. 1939. aastal kinkisid Eestist lahkuvad saksa väh emusrahvuse liikmed loomaaiale oma loomi\, eriti linde: papagoisid ja paab ulinde. 1940. aastal oli loomaaial lõvipaar Zappik ja Tilli ning lõvikut sikad Kõu ja Vilgas. Seal olid ka pruunkarud Mari\, Jüri ja Maret ning j ääkarud Truuta ja Moorits.\n\n\n\n\nEsialgu rajati loomaaed ajutisele te rritooriumile Kadrioru pargi serval. Alles 1983 sai loomaaed umbes 89 hekt ari suuruse ala Veskimetsas\, kus olid asunud sõjaväelaod. Laod kohandat i loomade hoidmiseks. Uusi rajatisi ei saanud ehitada\, sest Nõukogude Li idus kehtis pärast Moskva olümpiamänge kümme aastat keeld rajada kultu uri- ja spordiasutusi. Aastal 1989 valmis paksunahaliste maja\, 1999 troop ikamaja ja 2005 selle idatiib.\n\n\n\n\n\n25. augusti sündmused Eestis:\n \n\n\n1828 – Tartu ülikooli juures avati usuteaduslik seminar (sks Theo logische Seminar zur Bildung von Predigern für die evangelischen Pfarren in den südlichen Colonien und im Innern von Russland).\n\n\n\n\n1875 – Tartus avas uksed saksa eraprogümnaasium.\n\n\n\n\n1906 – Tartus avati Vanemuise teatrimaja.\n\n\n\n\n1926 – riigivanema asetäitjaks määras Eesti valitsus sõjaministri Jaan Sootsi.\n\n\n\n\n1938 – Eesti presiden t Konstantin Päts avas Kehra sulfaattselluloositehase.\n\n\n\n\n1938 – Risto Ryti saabus Tallinna ja võttis osa Kehra sulfaattselluloositehase a vamisest. Risto Ryti oli Soome poliitik\, Soome peaminister 1939–1940 ja president 1940–1944.\n\n\n\n\n1939 – avati Tallinna loomaaed.\n\n\n\n \n1940 – riigivolikogu võttis vastu Eesti NSV konstitutsiooni. Riigivol ikogu nimetati ümber Eesti NSV ajutiseks ülemnõukoguks\, selle presiidi umi esimeheks valiti Johannes Vares. Valitsusvõimu teostas rahvakomissari de nõukogu eesotsas Johannes Lauristiniga.\n\n\n\n\n1944 – Punaarmee h õivas Tartu.\n\n\n\n\n1988 – Eesti roheline liikumine korraldas rahvako gunemise Tallinna linnahallis\, kus oli kohal üle 5000 inimese. Loeti ett e resolutsioon\, milles nõuti ministrite nõukogu esimehe Bruno Sauli tag asiastumist.\n\n\n\n\n1991 – Eesti valitsus keelustas Interliikumise\, t öökollektiivide ühendnõukogu ja töölismalevate tegevuse.\n\n\n\n\n19 91 – esimese Lääne suurriigina tunnustas Eesti iseseisvust Prantsusmaa (esimese riigina tunnustas Eestit 22.08.1991 Island).\n\n\n\n\n1993 – K ehra\, Lihula\, Loksa\, Püssi ja Saue said linna staatuse.\n\n\n\n\n1993 – riigikogu võttis vastu käibemaksuseaduse\, mille kohaselt tõusis k äibemaks 10 protsendilt 18 protsendile (1. juulist 2025 on käibemaks 24 protsenti).\n\n\n\n\n2016 – Eestis riigivisiidil olnud Saksamaa liidukan tslerist Angela Merkelist sai Eesti e-resident.\n\n\n\n\n2021 – AS Eleri ng ja Läti süsteemihaldur AST võtsid kasutusele Eestit ja Lätit ühend ava kolmanda kõrgepingeliini. Liinil on kokku 972 masti\, Eestis ehitati 190 ja Lätis 176 kilomeetrit uusi liine.\n\n\n\n\n\n\n2022 – avati esim ene Rootsi sisustuskaubamaja IKEA pood Eestis. 30 000 ruutmeetrit suur kau plus paikneb Tallinna lähedal Kurnas.\n\n\n\nJa maailma:\n\n\n\n218 eKr – Hannibal ületas teel Itaaliasse Rhône’i jõe. Hannibali Itaalia-s õjakäik on läinud suursaavutusena sõjanduse ajalukku.\n\n\n\n\n1530 – sündis Vene tsaar Ivan IV ehk Ivan Julm.\n\n\n\n\n1580 – Hispaania võitis Portugali Alcántara lahingus\, Portugalis algas Hispaania okupats ioon.\n\n\n\n\n1704 – Suurbritannia hõivas Gibraltari.\n\n\n\n\n1718 – rajati La Nouvelle-Orléans\, pärastine New Orleans.\n\n\n\n\n1768 – James Cook läks oma esimesele ekspeditsioonile.\n\n\n\n\n1776 – sur i šoti filosoof David Hume.\n\n\n\n\n1825 – Uruguay iseseisvus\, lüüe s lahku Brasiiliast.\n\n\n\n\n1830 – algas Belgia revolutsioon Hollandi ülemvõimu vastu.\n\n\n\n\n1867 – suri inglise füüsik ja keemik Micha el Faraday.\n\n\n\n\n1875 – esimesena ujus üle La Manche’i väina Mat thew Webb.\n\n\n\n\n1912 – sündis saksa riigimees Erich Honecker.\n\n\n \n\n1918 – sündis helilooja Leonard Bernstein.\n\n\n\n\n1920 – lõppe s Varssavi lahing\, Poola saavutas võidu Punaarmee üle.\n\n\n\n\n1930 – sündis šoti näitleja Sean Connery\, esimene James Bondi kehastaja.\ n\n\n\n\n1955 – viimased Nõukogude armee väeosad lahkusid Austriast.\n \n\n\n\n1960 – Roomas avati 1960. aasta suveolümpiamängud.\n\n\n\n\n19 68 – Moskvas Punasel väljakul protestis kaheksa meeleavaldajat Nõukogu de invasiooni vastu Tšehhoslovakkias. KGB töötajad arreteerisid nad mõ ne minuti jooksul.\n\n\n\n\n1991 – Valgevene kuulutas välja iseseisvuse .\n\n\n\n\n2012 – Voyager 1 sisenes tähtedevahelisse ruumi.\n\n\n\n\n20 12 – suri Kuul esimese inimesena 21. juulil 1969 sammud teinud Neil Arms trong. Kosmoselaeva Apollo 11 komandör suri südameoperatsioonijärgse t üsistuse tõttu.\n\n\n\nLoe allikast edasi\n\n[rdp-wiki-embed url='https: //et.wikipedia.org/wiki/25._august'] CATEGORIES:Täna ajaloos END:VEVENT BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20280326T040000 TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 TZNAME:EEST END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE END:VCALENDAR