BEGIN:VCALENDAR
VERSION:2.0
PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.10//EN
BEGIN:VEVENT
UID:2276@kihulane.eu
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20311024
DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20311025
DTSTAMP:20261024T074000Z
URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-24-oktoober-%e2%9f%a9-hoolimat
 usest-tingitud-raketiplahvatus-noudis-kuni-150-inimelu-2031-10-24
SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 24. oktoober ⟩ Hoolimatusest tingitud raketiplahv
 atus nõudis kuni 150 inimelu
DESCRIPTION:\n\n\n\nAuvalve Baikonuri kosmodrooml Nedelini katastroofi mäl
 estusmärgi juures. Foto: Yuriy75 / CC BY-SA 3.0 / Wikipedia\n\n\n\n1960 
 – Baikonuri kosmodroomil juhtus Nedelini katastroof\n\n\n\n\n\n\nKatastr
 oofi üks põhjuseid oli Nõukogude võimu tagantkiirustamine – Oktoobri
 revolutsiooni aastapäeva lähenedes oli Nikita Hruštšov andnud asjaosal
 istele käsu\, et kontinentidevahelise ballistilise raketi R-16 start toim
 uks vahetult enne oktoobripühi. Stardipaigal püüti seepärast raketi et
 tevalmistustega ettenähtud ajaks iga hinna eest valmis saada.\n\n\n\n\nRa
 keti konstruktsioonis oli palju tootmisvigu\, mida parandati lausa stardip
 latvormil. Lisaks sai 23. oktoobril raketi ettevalmistuse käigus vigastad
 a raketi käivitamise programm-sammlüliti\, mis tuli välja vahetada. Kü
 tusena kasutati hüdrasiini ja hapendajana lämmastikhapet\, mis on üliko
 rrodeeriv. Kuna kütuse komponendid ei tohtinud kütusesüsteemi tihenduse
 ks kasutatud kummitihendite tõttu raketi paakidesse jääda kauemaks kui 
 ööpäevaks\, siis taheti rakett tingimata järgmisel päeval teele saata
 .\n\n\n\n\nMarssal Nedelin kiirustas parandustöid takka ja viibis ka ise 
 demonstratiivselt stardiplatvormi lähedal. Meeskond tegutses hooletult\, 
 pealegi rikuti raketi hoidmisega elektrisüsteemis ohutusreegleid. Seda te
 admata lülitas üks spetsialist stardi sammlüliti 0-asendisse\, mistõtt
 u käivitus põlemisprotsess raketi teise astme mootori põlemiskambris\, 
 põhjustades 124-tonnise raketi plahvatuse. Eri andmeil hukkus 75–150 in
 imest\, nende seas ka marssal Nedelin ise.\n\n\n\n\nNõukogude Liit varjas
  seda suurõnnetust pikka aega kogu maailma avalikkuse eest. Ametlikult an
 ti vaid teada\, et marssal Nedelin hukkus lennuõnnetuses. Teave juhtunust
  jõudis siiski lääneriikidesse. Nõukogude Liidu juhtkond tunnistas kat
 astroofi toimumist avalikult alles 1989. aastal.\n\n\n\n24. oktoobri sünd
 mused Eestis:\n\n\n\n1917 – Eesti Maanõukogu võttis vastu otsuse Eesti
  välisesinduste loomise kohta.\n\n\n\n\n1933 – Jüri Uluots andis nõus
 oleku asuda kujundama Eesti vabariigi valitsust.\n\n\n\n\n\n\n1933 – Lai
 mjala vallas tabati kommunist Aleksander Ellam.\n\n\n\n\n1968 – Eestis e
 lav Svetlana Tširkova sai Mexico olümpiamängudel vehklemise naiskonnav
 õistluses floretis esikoha.\n\n\n\n\n1972 – Eesti Demokraatlik Liikumin
 e ja Eesti Rahvusrinne koostasid ÜRO Peaassambleele memorandumi\, milles 
 nõuti Eesti iseseisvuse taastamist. Momorandumi idee algatajad olid Mati 
 Kiirend ja Kalju Mätlik\, teksti koostas Tunne Kelam.\n\n\n\n\n1975 – E
 TV noortesaadete algatusel tekkis liikumine Kodulinn.\n\n\n\n\n1991 – Ee
 sti ja Venemaa seadsid sisse diplomaatilised suhted.\n\n\n\nJa maailmas:\n
 \n\n\n1260 – pühitseti sisse Chartres’i katedraal.\n\n\n\n\n1360 – 
 Brétigny rahu\, Saja-aastase sõja esimese järgu lõpp.\n\n\n\n\n1632 
 – sündis hollandi mikrobioloog Anton van Leeuwenhoek.\n\n\n\n\n1648 –
  sõlmiti Westfaali rahu\, millega lõppes Kolmekümneaastane sõda.\n\n\n
 \n\n1681 – Louis XIV liidendas Strasbourgi.\n\n\n\n\n1793 – konvent ke
 htestas Prantsusmaal vabariikliku kalendri.\n\n\n\n\n1795 – kolmas Poola
  jagamine.\n\n\n\n\n1882 – dr. Robert Koch tuvastas tuberkuloosi põhjus
 tava bakteri.\n\n\n\n\n1929 – New Yorgis leidis aset börsikrahh (must n
 eljapäev).\n\n\n\n\n1930 – Brasiilias tuli riigipöördega võimule Get
 ulio Vargas.\n\n\n\n\n1935 – Itaalia tungis Etioopiasse.\n\n\n\n\n1946 
 – raketi V2 abil filmiti esimest korda Maad kosmosest. Filmimaterjali sa
 ab näha siin.\n\n\n\n\n1960 – Baikonuri kosmodroomil juhtus Nedelini ka
 tastroof\n\n\n\n\n2003 – Concorde tegi oma viimase kommertslennu. Selleg
 a sai otsa ülehelikiirusega reisilennunduse ajastu.\n\n\n\n\n2018 – Hii
 nas avati liikluseks maailma pikim\, 55-kilomeetrine meresild\, mis ühend
 ab Hongkongi ja Macaud. Silla ehitamine läks maksma umbes 20 miljardit do
 llarit.\n\n\n\nLoe allikast edasi\n\n[rdp-wiki-embed url='https://et.wikip
 edia.org/wiki/24._oktoober']
CATEGORIES:Täna ajaloos
END:VEVENT
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:Europe/Tallinn
X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn
BEGIN:DAYLIGHT
DTSTART:20310330T040000
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
END:DAYLIGHT
END:VTIMEZONE
END:VCALENDAR