BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.2//EN BEGIN:VEVENT UID:1515@kihulane.eu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260824 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260825 DTSTAMP:20260824T175244Z URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-24-august-%e2%9f%a9-tallinna-l ahistel-uppus-laev-pardal-tuhandeid-inimesi-2026-08-24 SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 24. august ⟩ Tallinna lähistel uppus laev\, pard al tuhandeid inimesi DESCRIPTION:\n\n\n\nAurulaev nimega Eestirand. Foto: Estonian Museums Web P ortalPhoto Library / Wikipedia\n\n\n\n1941 – mobiliseeritud eestlasi Kro onlinna vedav aurulaev Eestirand sai sakslaste õhurünnakust tabamuse ja uppus Prangli saare lähistel.\n\n\n\n\n\n\nLaeval olnud 3560 inimesest hu kkus 598. Eestiranna pardal olid Harju- ja Läänemaalt ning saartelt mobi liseeritud mehed\, keda Nõukogude võimud kavatsesid viia NKVD tööpatal jonidesse. Prangli saarele pääsenud 2672 mobiliseeritut pöördusid kodu desse tagasi 31. augustil.\n\n\n\n\n1910. aastal Šotimaal valminud ja 193 2. aastal Eesti lipu alla ostetud Eestirand oli omal ajal tonnaažilt suur im laev Eesti laevastikus. Algselt kalalaevana kasutatud alus natsionalise eriti 1940. aasta 28. augustil ja läks juba sõja alguses kasutusse Punal aevastiku transpordilaevana VT-532.\n\n\n\n\n1941. aasta augustis\, kui Pu naarmee taandus Wehrmachti eest ja valmistus Eestist evakueeruma\, määra ti Eestirand konvoisse koos tankeriga nr 11\, transpordilaevadega Aegna ja A. Ždanov\, hüdrograafialaevaga Gidrograf\, jäämurdjaga Oktjabr\, vig astatud hävitajaga Engels ning kuue miinitraaleriga.\n\n\n\n\nAlgul viidi Eestirand reidile ankrusse ristleja Kirovi lähedale. Konvoi väljus Tall innast 24. augustil kell 10. Mobiliseeritud aeti trümmidesse ning punaste saatesalk ei lubanud neid tekile.\n\n\n\n\nTabamuse Saksa õhujõudude le nnukilt Ju 87 sai Eestirand kell 15.15\, kui asus Keri saare lähistel. Pe agi selgus\, et laeval ei olnud esmaabivahendeid. Tänu kindlatele vahesei ntele jäi laev pinnale ja jätkas aeglaselt liikumist\, kuid vajus siiski aina sügavale ja veidi vasakule kreeni. Puhkes paanika\, mille käigus h üppasid mitmed mehed üle parda ja hukkusid.\n\n\n\n\nKell 18.15 tuli lae va pommitama ka Soome lennuk\, ent viskas pommid laevast mööda. Laevakap ten pööras seepeale kursi Prangli saarele\, päästes niimoodi 2672 inim ese elud.\n\n\n\n\nEestirand ise jäi madalikule seisma ja sõja jooksul h ävitas punavägi selle lõplikult. 1946. aastal tõsteti laev üles ja pu kseeriti Paljassaare sadama juurde rannamadalikule ning lõigati kaks aast at hiljem vanarauaks.\n\n\n\n\n\n24. augusti sündmused Eestis:\n\n\n\n169 9 – Liivimaa aadliopositsiooni juht Johann Reinhold von Patkul sõlmis P oola kuninga August II Tugevaga Liivimaa rüütelkonna nimel lepingu\, mil les rüütelkond avaldas valmisolekut tunnistada oma kuningaks August II\, saades vastutasuks kinnituse nende privileegidele ja uusi eesõigusi. Lii vimaa hertsogi trooni pärinuksid kuningas Augusti järeltulijad\, seda ka juhul\, kui neid Poola troonile enam ei valitaks. Lepinguga võisid soovi korral ühineda ka Eesti- ja Saaremaa rüütelkonnad.\n\n\n\n\n1909 – T allinnas alustas tegevust Eesti Kunstiselts (põhikiri oli kinnitatud 4. o ktoobril 1906).\n\n\n\n\n1926 – arreteeriti endine Harju Panga direktor Gustav Linquist.\n\n\n\n\n1932 – Emilio Ferraris vigastas Itaalia saadik ut Eestis\, krahvi Mauro Tosti di Valminutat.\n\n\n\n\n1934 – Konstantin Päts valiti Pärnu aukodanikuks.\n\n\n\n\n1938 – president Konstantin Päts ratifitseeris Eesti ja Hiina vahelise sõpruslepingu.\n\n\n\n\n1940 – Nõukogude Liidu väliskaubanduse monopol laienes Eestile.\n\n\n\n\n19 41 – Saksa õhujõudude lennukid pommitasid laevade konvoid\, mis oli te el Tallinnast Kroonlinna. Eesti aurik Eestirand sai tabamuse ja kapten juh tis selle madalikule Prangli saare lähedal. Laeval olnud 3560 inimesest h ukkus 598. Eestiranna pardal olid Harju- ja Läänemaalt ning saartelt mob iliseeritud mehed keda Nõukogude võimud kavatsesid viia NKVD tööpatalj onidesse. Prangli saarele pääsenud 2672 mobiliseeritut pöördusid kodud esse tagasi 31. augustil.\n\n\n\n\n1944 – Eesti Vabariigi Rahvuskomitee andis korralduse\, milles kutsuti üles säilitama kindlameelsust. Toonita ti vajadust loobuda redutamisest metsades ja asuda relv käes kodumaa kait sele. Kõigi eesti kodanike ette seati ülesanne mitte lubada Eesti varade hävitamist ega röövimist evakuatsiooni sildi all. Punaarmee okupeeritu d piirkondade elanikel soovitati jätkata võitlust Eesti omariikluse eest .\n\n\n\n\n\n\n1991 – Venemaa (president Boriss Jeltsin)\, Taani ja Unga ri tunnustasid Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.\n\n\n\n\n1992 – va litsus kehtestas Eesti territoriaalvete ulatuseks 12 meremiili. Eesti kait seministeerium sai otsustusõiguse Vene vägede vallasvara üle.\n\n\n\n\n 1994 – Paldiskis avati esimese tuumareaktori kaas.\n\n\n\n\n1994 – pre estrid Ardalion Keskküla\, Johannes Keskküla\, Andreas Põld ja Rafael H indrikus tegid pöördumise Konstantinoopoli patriarh Bartholomeosele\, et ta võtaks Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) oma hooldamise ja kaits e alla.\n\n\n\n\n1995 – Tartus algas Eesti ja Venemaa välisministeerium ide esindajate kohtumine.\n\n\n\n\n1998 – riigikontrolör Juhan Parts n õudis peaminister Mart Siimannilt rahandusminister Mart Opmanni ja sotsia alminister Tiiu Aro ametist vabastamist Maapanga pankroti tõttu.\n\n\n\n\ n2002 – algas eestikeelse Vikipeedia tegevus.\n\n\n\n\n2009 – Tallinna börs osutus maailma börside seas suurimaks tõusjaks\, tõustes 12\,86 protsendi võrra\; tegemist oli Tallinna börsi ajaloo suurima päevase t õusuga (tõusu põhjuseks oli see\, et TeliaSonera tegi ASi Eesti Telekom aktsionäridele ülevõtmispakkumise).\n\n\n\n\n2011 – Eesti Lairiba Ar enduse Sihtasutus käivitas Antslas esimese osa kogu Eestit katma hakkavas t kiire interneti võrgust EstWin.\n\n\n\n\n2020 – Tartus Emajõe ääre s avati lodjakoja hoonekompleks – 1\,4-hektarilisel territooriumil asus kolm hoonet\, kompleksi maksumus oli 2\,4 miljonit eurot.\n\n\n\nJa maailm as:\n\n\n\n79 – Vesuuvi purse\, mis hävitas Pompei\, Herculaneumi ja St abiae.\n\n\n\n\n410 – läänegoodid alustasid kolmepäevast Rooma rüüs tamist.\n\n\n\n\n1349 – Mainzis tapeti muhkkatku tekitamises süüdistat una 6000 juuti.\n\n\n\n\n1456 – Johannes Gutenbergi piibel valmis trüki tuna.\n\n\n\n\n1511 – Portugal vallutas Malaka sultanaadi.\n\n\n\n\n1572 – Pärtliöö veresaun.\n\n\n\n\n1690 – rajati Kalkuta.\n\n\n\n\n1814 – Briti väed põletasid Washingtoni maha.\n\n\n\n\n1821 – lõppes Me hhiko iseseisvussõda.\n\n\n\n\n1899 – sündis Argentiina kirjanik Jorge Luis Borges.\n\n\n\n\n\n\n1912 – Alaskast sai USA territoorium.\n\n\n\n \n1914 – Saksa väed hõivasid Namuri.\n\n\n\n\n1931 – Prantsusmaa ja Nõukogude Liit sõlmisid mittekallaletungilepingu.\n\n\n\n\n1954 – USA president Dwight Eisenhower kirjutas alla kommunistliku partei tegevust ke elustavale seadusele.\n\n\n\n\n1968 – Prantsusmaa lõhkas Vaikses ookean is Fugataufa atollil vesinikupommi.\n\n\n\n\n1991 – seitsmenda NSV Liidu st eraldunud liiduvabariigina kuulutas end sõltumatuks Ukraina.\n\n\n\n\n 2004 – Tšetšeenia enesetaputerroristid õhkisid Venemaal kaks Moskva D omodedovo lennuväljalt startinud reisilennukit\, surma sai 89 inimest.\n\ n\n\n\n2006 – teadlased kiitsid heaks planeedi uue definitsiooni\, mille kohaselt on Pluuto vaid kääbusplaneet.\n\n\n\n\n2011 – Apple’i kaas autaja ja juht Steve Jobs teatas\, et paneb vähihaiguse tõttu ameti maha . Uueks juhiks sai senine ärijuht Tim Cook.\n\n\n\n\n2012 – Norra kohus mõistis Anders Behring Breiviki süüdi terrorismis ja saatis ta 21 aast aks vangi. Mees korraldas 22.07.2011 Oslos pommiplahvatuse\, milles hukkus 8 inimest\, ja Utoya saarel veresauna\, tappes 69 inimest.\n\n\n\nLoe all ikast edasi\n\n[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/24._augu st'] CATEGORIES:Täna ajaloos END:VEVENT BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20260329T040000 TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 TZNAME:EEST END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE END:VCALENDAR