BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.2//EN BEGIN:VEVENT UID:1503@kihulane.eu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260823 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260824 DTSTAMP:20260823T183136Z URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-23-august-%e2%9f%a9-molotov-ja -ribbentrop-jagasid-ida-euroopa-mojusfaarideks-2026-08-23 SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 23. august ⟩ Molotov ja Ribbentrop jagasid Ida-Eu roopa mõjusfäärideks DESCRIPTION:\n\n\n\nV. Molotov allkirjastamas pakti\, mis vallandas Teise m aailmasõda. Foto: Hoffman/PrB/SCANPIX SWEDEN\n\n\n\n1939 – Moskvas kirj utasid V. Molotov ja J. Ribbentrop alla mittekallaletungilepingule\, mille salajases lisaprotokollis jaotati Ida-Euroopa.\n\n\n\n\n\n\nSaksamaa väl isminister Joachim von Ribbentropi ja Nõukogude Liidu rahvakomissaride n õukogu esimehe Vjatšeslav Molotovi allkirjastatud leping oli suuresti Te ise maailmasõja alguse pandiks\, kuna andis mõlemale poolele garantii\, et Ida-Euroopa riikide okupeerimisel omavahel konflikti ei minda.\n\n\n\n\ nSalajase protokolli kohaselt sai Saksamaa endale Poola lääneosa ja Leed u (viimane läks hilisema täienduslepinguga Nõukogude Liidule). Moskvale jäid vabad käed Soome\, Eesti\, Läti\, Ida-Poola ja Bessaraabia suhtes .\n\n\n\n\nPärast Teise maailmasõja lõppu püsis pakti ja selle salajas e lisaprotokolli olemasolu aastakümneid saladuses ning selle avalikustami sest sai ka üks Eesti iseseisvusliikumise keskseid nõudmisi.\n\n\n\n23. augusti sündmused Eestis:\n\n\n\n1710 – Põhjasõda: Pärnu linn kapitu leerus. Samal ajal lõpetas tegevuse ka 1699. aastal Tartust Pärnusse vii dud ülikool.\n\n\n\n\n1786 – Venemaa andis käsu saata laiali rüütelk ondade maanõunike kolleegiumid.\n\n\n\n\n1841 – ilmus esimene eestikeel ne laulmise õpetus – Oleviste kiriku organisti Johann August Hageni « Öppetus\, kuida laulomehhed\, ja kes muud tahtwad\, joudwad notidest laul o wisid ülleswõtta...».\n\n\n\n\n1920 – Peeter Parikase ja Theodor M ärska eestvedamisel asutati Tallinnas osaühisus Estonia-Film\, mis kujun es Eesti suurimaks ettevõtteks filmidokumentalistika alal (kuni likvideer imiseni 1932. aastal).\n\n\n\n\n1921 – toimus iseseisvusaja esimene auto võidusõit\, millest võttis osa 8 autot ja 2 mootorratast.\n\n\n\n\n1927 – Tallinna saabus rahvusvahelise tööbüroo direktor Albert Thomas.\n\ n\n\n\n1935 – riigivanem Konstantin Päts saabus Soomest tagasi Eestisse .\n\n\n\n\n1941 – ajalehes Postimees avaldati üleskutse luua eesti väe osad. Saksamaa 18. armee juhataja lubas tagala julgestamiseks formeerida v abatahtlikest pataljoni-suurusi üksusi eesti ohvitseride juhtimisel. Lood i kuus julgestusgruppi ja kümmekond kaitsemeeskonda (hiljem politseipatal jonid)\, mida peale vahiteenistuse kasutati ka otsestes rindevõitlustes.\ n\n\n\n\n\n\n1979 – Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) 40. aastapäeval es itasid 45 Eesti\, Läti ja Leedu kodanikku (sealhulgas Mart Niklus\, Enn T arto\, Endel Ratas ja Erik Udam) ÜRO peasekretärile ning NSVL\, Saksamaa LV\, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele mä rgukirja (Balti apell) ettepanekuga tühistada MRP ja taastada Balti riiki de iseseisvus.\n\n\n\n\n1987 – Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) korraldas MRP sõlmimise aastapäeva puhul Tallinna s Hirvepargis rahvakoosoleku\, mis tõi paljude teadvusse esmakordselt Mol otovi-Ribbentropi pakti olemasolu. Ametlik ajakirjandus valas rahvakoosole ku korraldajad üle laimuga.\n\n\n\n\n1989 – MRP sõlmimise 50. aastapä ev. Balti riikide rahvarinnete organiseerimisel moodustati õhtul enam kui 600 kilomeetri pikkune inimkett (tuntud kui Balti kett) Tallinn-Riia-Viln ius. Balti ketis osales ligikaudu 2 miljonit inimest.\n\n\n\n\n1990 – Mo skvas algasid läbirääkimised Eesti ja NSVL vahel\, mida teine pool pida s üksnes «konsultatsioonideks».\n\n\n\n\n1990 – Tartu kaitseliitlased võtsid maha Lenini kuju. Tallinnas püsis ta veel terve aasta.\n\n\n\n\n 1990 – setud korraldasid Tallinnas demonstratsiooni\, nõudes Petserimaa taasühendamist Eestiga.\n\n\n\n\n1991 – Sixten Sild võitis orienteeru mise MMil tavarajal pronksmedali\, tegemist oli esimese Eesti sportlase v õidetud MM-medaliga pärast Eesti taasiseseisvumist.\n\n\n\n\n1991 – Ee sti ja Läti tunnustasid vastastikku teineteise iseseisvust.\n\n\n\n\n1991 – Eesti valitsus kuulutas riigi omandiks raudtee\, laevanduse ja liidut ehased. Riigis keelati Nõukogude liidu kommunistliku partei (NLKP) meelse Eesti kommunistliku partei tegevus. Tallinnas võeti maha Lenini kuju.\n\ n\n\n\n1993 – asutati sihtkapital Eesti mõttelugu\, avaldamaks eesti au torite tähendusväärsemat vaimuloomingut filosoofia\, esteetika\, poliit ika ja etnoloogia vallas.\n\n\n\n\n1993 – kaitseministriks sai Jüri Lui k.\n\n\n\n\n\n\n1993 – Boriss Jeltsini pressiesindaja teatas\, et Venema a ei saa lubada oma huvide kõrvaletõrjumist Balti regioonis\, mille hõi vamisega on tegeletud sajandeid.\n\n\n\n\n1994 – Rootsi parlamendi spiik er Ingegerd Toedsson ja riigikogu esimees Ülo Nugis kirjutasid alla Roots i ja Eesti parlamendi vahelise koostöö protokollile.\n\n\n\n\n1995 – T artu bussiehitusfirma\, Eesti-Rootsi ühisfirma ASi Baltscan väravast sõ itis välja esimene linnaliinibuss (Baltscani viimane buss saadeti teele 2 8.09.2007\, kokku toodeti ligi 400 bussi).\n\n\n\n\n2006 Estonian Golf &am p\; Country Club avas Harjumaal Jõelähtmes Eesti esimese 27 rajaga täis mõõtmetes tippgolfiväljaku.\n\n\n\nJa maailmas:\n\n\n\n30 e.Kr – pär ast edukat sissetungi Egiptusesse\, lasi Octavianus tappa Marcus Antoniuse vanima poja Marcus Antonius Antylluse ning Julius Caesari ja Kleopatra po ja Caesarioni.\n\n\n\n\n476 – Odoakeri sõdurid kuulutasid oma väejuhi Itaalia kuningaks (ld rex Italiae).\n\n\n\n\n1305 – Šoti vabadusvõitle ja William Wallace hukati Londonis süüdistatuna riigireetmises.\n\n\n\n\ n1382 – Mongoli Kuldhordi väed alustasid Moskva piiramist.\n\n\n\n\n156 6 – kalvinistid said Hollandis usuvabaduse.\n\n\n\n\n1572 – toimus Pä rtliöö veresaun – hugenottide massiline tapmine Pariisis.\n\n\n\n\n179 9 – Napoleon asus Egiptusest teele Prantsusmaale võimu haarama.\n\n\n\n \n1833 – Briti kolooniates tühistati orjus.\n\n\n\n\n1839 – Suurbrita nnia hõivas Hongkongi baasiks Hiina vastu\, oopiumisõdade algus.\n\n\n\n \n1866 – sõlmiti Praha rahu\, lõppes Austria-Preisi sõda.\n\n\n\n\n19 13 – Kopenhaagenis avati Väikese merineitsi kuju.\n\n\n\n\n1914 – Jaa pan kuulutas sõja Saksamaale.\n\n\n\n\n1927 – Bostonis hukati mõrvas s üüdistatuna itaalia anarhistid Nicola Sacco ja Bartolomeo Vanzetti.\n\n\ n\n\n1939 – Moskvas kirjutasid Saksamaa välisminister Joachim von Ribbe ntrop ja Nõukogude Liidu rahvakomissaride nõukogu esimees Vjatšeslav Mo lotov alla mittekallaletungilepingule\, mille salajases lisaprotokollis ja otati omavahel Ida-Euroopa. Pakt vallandas Teise maailmasõja.\n\n\n\n\n\n \n1942 – algas Stalingradi lahing.\n\n\n\n\n1944 – riigipööre Rumeen ias\, Ion Antonescu kukutati võimult.\n\n\n\n\n1973 – Stockholmis võtt is pangaröövel pantvangi kuus inimest\, kellega jõudis kuus päeva kest nud pantvangistuse ajal sõbruneda.\n\n\n\n\n1990 – Armeenia kuulutas en d Moskvast sõltumatuks.\n\n\n\n\n1991 – Tim Berners-Lee avas võrguprot okolli ehk veebi (ingl World Wide Web) uutele kasutajatele.\n\n\n\n\n1995 – esimene rühm ÜRO rahusõdureid lahkus Bosnia Gorazde turva-alalt.\n\ n\n\n\n2011 – Liibüa ülestõusnud võtsid kontrolli alla pealinna Trip oli\, vallutades ka Muammar Gaddafi hoonekompleksi.\n\n\n\n\n2023 – maai lma üks kauaaegsemaid valitsusjuhte\, Kambodža peaminister Hun Sen astus ametist tagasi (oli peaminister ühe väikese vaheajaga alates 15.01.1985 ).\n\n\n\n\n2023 – Venemaal Tveri piirkonnas kukkus alla Wagneri grupile kuuluv eralennuk Embraer\, hukkus seitse reisijat ja kolm meeskonnaliiget . Reisijate hulgas oli ka Wagneri liider Jevgeni Prigožin.\n\n\n\nLoe all ikast edasi\n\n[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/23._augu st'] CATEGORIES:Täna ajaloos END:VEVENT BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20260329T040000 TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 TZNAME:EEST END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE END:VCALENDAR