BEGIN:VCALENDAR
VERSION:2.0
PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.2//EN
BEGIN:VEVENT
UID:1492@kihulane.eu
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20270822
DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20270823
DTSTAMP:20260822T100545Z
URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-22-august-%e2%9f%a9-iseseisev-
 eesti-voitis-oma-esimese-olumpiamedali-2027-08-22
SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 22. august ⟩ Iseseisev Eesti võitis oma esimese 
 olümpiamedali
DESCRIPTION:\n\n\n\nPikamaajooksja Jüri Lossmann. Foto: Soome spordimuuseu
 m / Wikipedia\n\n\n\n1920 – Belgias Antwerpenis toimunud VII olümpiamä
 ngudel võitis Jüri Lossmann maratonijooksus hõbemedali.\n\n\n\n\n\n\nTe
 gemist oli esimese iseseisva Eesti nimel võidetud olümpiamedaliga. Varem
 \, 1916. aastal oli Lossmann tulnud Venemaa meistriks 5000 meetri jooksus.
 \n\n\n\n\nAntwerpeni olümpiamängudel oli tema aeg 2.32.48\,6 ja võitjal
 e Hannes Kolehmainenile kaotas Lossmann vaid 13 sekundiga. 1924. aasta suv
 eolümpiamängudel Pariisis saavutas ta maratonis 10. koha.\n\n\n\n\nSport
 laskarjääri jooksul suutis Lossmann püstitada 20 Eesti rekordit. 1944. 
 aastal põgenes Lossmann Rootsi\, kus ta töötas kullassepana. Tema mäle
 stuseks korraldatakse 1991. aastast juunikuus Viljandis Jüri Lossmanni m
 älestusjooksu\, mille distants on 6\,5 km. Kuni aastani 2005 oli mälestu
 sjooksu raja pikkus 21\,1 km ehk joosti poolmaratoni.\n\n\n\n22. augusti s
 ündmused Eestis:\n\n\n\n1888 – Tallinnas avati hoburaudteeliin lõigul 
 Vene turg – Kadriorg.\n\n\n\n\n1908 – Jakob Vestholm sai õiguse asuta
 da oma eraalgkooli alusel progümnaasiumi kursusega poeglastekool.\n\n\n\n
 \n1920 – Belgias Antwerpenis toimunud VII olümpiamängudel võitis Jür
 i Lossman maratonijooksus hõbemedali\, tuues läbi aegade esimese olümpi
 amedali iseseisvale Eestile.\n\n\n\n\n1952 – sündis teleajakirjanik Ale
 ksandr Zukerman\n\n\n\n\n1991 – nõukogude dessantväelased lahkusid Ees
 tist. Valitsus hakkas tugevdama oma võimu Kirde-Eestis. Ametist lasti lah
 ti riigipöördekatset toetanud liidutehaste direktorid.\n\n\n\n\n1991 –
  Island ja Leedu tunnustasid taasiseseisvunud Eesti Vabariiki.\n\n\n\n\n19
 94 – põllumajandusminister Jaan Leetsar sõitis neljapäevasele visiidi
 le Saksamaale Brandenburgi liidumaale.\n\n\n\n\n1994 – Eestisse saabus t
 öövisiidile Rootsi parlamendi delegatsioon eesotsas parlamendi spiikri I
 ngegerd Troedssoniga.\n\n\n\n\n1995 – kunstiülikooli nõukogu otsustas\
 , et kunstiülikool tuleb sügisel rahanappusel ajutiselt sulgeda.\n\n\n\n
 \n1995 – president Lennart Meri võttis vastu USA esindajatekoja liikme 
 Tom Lantose\, Iisraeli suursaadiku Tova Herzeli ja USA suursaadiku Eestis 
 Lawrence Taylori.\n\n\n\n\n1996 – Eesti riigikogu ja Läti seim ratifits
 eerisid merepiiri leppe.\n\n\n\n\n1997 – Tallinna lauluväljakul esines 
 Michael Jackson.\n\n\n\n\n\n\n1999 – algas interneti- ja arvutivõimalus
 i tutvustav Tiigrituur.\n\n\n\n\n2000 – valitsus kiitis heaks vedelkütu
 se miinimumvaru seaduse eelnõu. Varu kogus pidi kõigi kütuseliikide puh
 ul vastama 90 päeva keskmisele sisetarbimisele.\n\n\n\n\n2005 – suri ki
 rjanik ja lavastaja Mati Unt\n\n\n\nJa maailmas:\n\n\n\n476 – germaanlas
 te sõjavägi kuulutas Odoakeri Itaalia kuningaks.\n\n\n\n\n1389 – Parii
 sis veeres esimest korda tõld – Baieri Isabella\, pärastise Prantsuse 
 kuninganna oma.\n\n\n\n\n1485 – peeti Bosworth Fieldi lahing\, millega l
 õppes Rooside sõda.\n\n\n\n\n1642 – kuningas Charles I nimetas parlame
 nti reeturlikuks\, sellega algas Inglise kodusõda.\n\n\n\n\n1654 – hili
 sema USA pinnale saabus esimene juut. Tema nimi oli Jacob Barsimson.\n\n\n
 \n\n1791 – algas Haiti revolutsioon.\n\n\n\n\n1831 – Virginias puhkes 
 Nat Turneri juhtimisel orjade ülestõus.\n\n\n\n\n1848 – USA liidendas 
 New Mexico.\n\n\n\n\n1849 – toimus maailma esimene õhurünnak\, kus Aus
 tria heitis Veneetsiale süütepomme.\n\n\n\n\n1851 – Austraalias leiti 
 kulda.\n\n\n\n\n1862 – sündis prantsuse helilooja Claude Debussy.\n\n\n
 \n\n1864 – kirjutati alla Genfi konventsioonile\, moodustati Punane Rist
 .\n\n\n\n\n1875 – ratifitseeriti Peterburi leping\, mis nägi ette Sahha
 lini ja Kuriilide vahetamise.\n\n\n\n\n1902 – sündis saksa režissöör
  ja fotograaf Leni Riefenstahl.\n\n\n\n\n1910 – Jaapan liidendas Korea.\
 n\n\n\n\n1920 – sündis USA kirjanik Ray Bradbury.\n\n\n\n\n1926 – Joh
 annesburgis leiti kulda.\n\n\n\n\n1991 – kell 02.12 saabus Krimmist lenn
 ukiga Moskvasse Mihhail Gorbatšov. Ta tegi avalduse ning ütles\, et kont
 rollib jälle olukorda ja on taastanud kontakti riigiga.\n\n\n\n\n1991 –
  varahommikul vahistati riikliku erakorralise seisukorra komitee liikmed\,
  NSV Liidu siseminister Boriss Pugo sooritas vahistamise ennetamiseks enes
 etapu.\n\n\n\n\n2009 – Itaalias loositi Euroopa suurim lotovõit – 147
 \,8 miljonit eurot võitis Toscana maakonna Bagone küla 47-aastane elanik
 .\n\n\n\n\n2019 – Poolas Tatra mägedes sai äikesetormis pikselöögi t
 agajärjel surma viis inimest\, üle saja inimese sai viga.\n\n\n\n\n2023 
 – India mehitamata kuumissioon õnnestus. Nende automaatjaama Chandrayaa
 n-3 kuukulgur maandus Kuu pinnal ja Indiast sai esimene riik\, kelle kosmo
 seaparaat maandus Kuu lõunapoolusel.\n\n\n\nLoe allikast edasi\n\n[rdp-wi
 ki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/22._august']
CATEGORIES:Täna ajaloos
END:VEVENT
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:Europe/Tallinn
X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn
BEGIN:DAYLIGHT
DTSTART:20270328T040000
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
END:DAYLIGHT
END:VTIMEZONE
END:VCALENDAR