BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.2//EN BEGIN:VEVENT UID:1480@kihulane.eu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20270820 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20270821 DTSTAMP:20260821T075114Z URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-20-august-%e2%9f%a9-algas-prah a-kevade-verine-mahasurumine-2027-08-20 SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 20. august ⟩ Algas Praha kevade verine mahasurumi ne DESCRIPTION:\n\n\n\nPrague Spring 1968 Actions speak louder than words\, as this Czechoslovakian youth shows his indignation by climbing onto the Rus sian tank stationed near the Prague Radio Stationon 21st August 1968. Foto : Topography/\n\n\n\n1968 – Nõukogude Liidu ja Varssavi pakti riikide t ankid sisenesid Prahasse.\n\n\n\n\n\n\nTšehhoslovakkia kommunistliku part ei keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Anton ín Novotný. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dub čekiga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teistes kommunistliku bloki riikide juhtides suurt ärevust. Nõndanimetatud Prah a kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turuma janduslike reeglitega ja sõnavabaduse kehtestamist\, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude Lii du juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ung arist 1956. aastal) – keegi ei üritanud vallutada kommunistliku partei keskkomitee hoonet\, keegi ei kippunud julgeolekutöötajate elu kallale.\ n\n\n\n\nNSV Liidu ja teiste sotsialismileeri riikide juhid kartsid Tšehh oslovakkia sündmuste ülekandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungisid NSV Liidu väed koos sotsialistliku Poola\, Ungari\ , Bulgaaria ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vägedega 21. augustil 1968 T šehhoslovakkiasse ja võtsid võimu enda kätte. Operatsioonis osales 460 0 tanki ja 500 000 sõdurit\, hukkus umbes 120 inimest. Tagandati mässuli se kommunistliku partei juhtkond ja lõpetati katsed reformida sotsialismi süsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustáv Husákiga.\n\n\n\n20. au gusti sündmused Eestis:\n\n\n\n1583 – Liivi sõja lõpp: Venemaa ja Roo tsi sõlmisid Pljussa jõe suudmes kolmeks aastaks Pljussa vaherahu. Inger imaa läks Rootsile\, Neeva jõgi selle lähema ümbrusega jäi Venemaale. \n\n\n\n\n1704 – Põhjasõda\, Narva piiramine: venelastel\, kes olid ko ondanud Narva alla 45 000 meest\, õnnestus sedapuhku linn hoogsa tormijoo ksuga vallutada.\n\n\n\n\n1781 – hiiurootslased küüditati Ukrainasse.\ n\n\n\n\n1915 – Esimene maailmasõda: Venemaa sõjavägi süütas Pärnu s Saksamaa dessanti kartes Euroopa suurima «Waldhofi tselluloosivabriku» .\n\n\n\n\n\n\n1933 – Tallinna saabusid miiniristlejate Lennuk ja Vambol a uued (Peruu) meeskonnad.\n\n\n\n\n1934 – Soome president Pehr Evind Sv inhufvud lahkus Eestist.\n\n\n\n\n1934 – sündis teleajakirjanik Rein Ka remäe.\n\n\n\n\n1935 – Riigivanem Konstantin Päts sõitis eravisiidile Soome.\n\n\n\n\n1936 – Norra saadik Johan Vilhelm Michelet esitas oma v olitused riigivanem Konstantin Pätsile.\n\n\n\n\n1937 – Poola sõjalaev ad Grom\, Burza ja Wicher saabusid Tallinna ametlikule külaskäigule.\n\n \n\n\n1938 – Soome rahaminister Väinö Tanner saabus Eestisse.\n\n\n\n\ n1939 – President Konstantin Päts alustas kahepäevast külaskäiku Saa remaal.\n\n\n\n\n1941 – Saksamaa väed alustasid pealetungi Tallinnale\, mille kaitsmiseks oli koondatud 40 000 punaväelast ning Balti laevastiku suurtüki- ja lennuvägi. Pealetung arenes edukalt.\n\n\n\n\n1988 – Pil istveres asutati Eesti rahvusliku sõltumatuse partei (ERSP)\, esimeheks s ai Lagle Parek.\n\n\n\n\n1990 – valitsus võttis vastu määruse\, mis s ätestas Eesti NSV riiklike ja Eesti NSV ministrite nõukogu ühekordsete preemiate asemele iga-aastased Eesti Vabariigi preemiad teaduse\, majandus e ja kultuuri valdkonnas.\n\n\n\n\n1991 – Tallinnasse jõudsid Pihkva de ssantdiviisi üksused. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead ning raadi o- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu\, kus nõ uti Eestile iseseisvust. Hilisõhtul kell 23.02 võttis Eesti Vabariigi ü lemnõukogu vastu Eesti Komitee juhtidega kooskõlastatud otsuse Eesti rii klikust iseseisvusest\, millega de facto taastati Eesti Vabariik. Eesti Va bariigi põhiseaduse väljatöötamiseks otsustati moodustada põhiseadusl ik assamblee.\n\n\n\n\n1992 – Eesti presidendivalimised: valimiskomisjon registreeris presidendikandidaatideks Lennart Meri\, Arnold Rüütli\, La gle Pareki ja Rein Taagepera. Eesti rahvas võttis 28. juunil 1992 toimunu d rahvahääletusel vastu iseseisva Eesti riigi põhiseaduse.\n\n\n\n\n199 4 – rahvusraamatukogus peeti Keskerakonna korraldatud konverents «Primi tiivse parempoolsuse kriitika».\n\n\n\n\n\n\n1996 – politseiameti peadi rektor Ain Seppik vabastas ametist keskkriminaalpolitsei abidirektori Koit Pikaro ja viis ta üle madalamale ametikohale.\n\n\n\n\n1998 – Budapest is toimunud Euroopa kergejõustikumeistrivõistlustel võitis Erki Nool k ümnevõistluses 8667 punktiga kuldmedali\, tõustes kolme viimase alaga k uuendalt kohalt esimeseks.\n\n\n\n\n1999 – Kuressaare linnateatri näitl ejakohtadele ei laekunud mitte ühtegi nõuetekohast avaldust.\n\n\n\n\n20 03 – Pärnumaal Toris avati Eesti esimene ratsamonument «Püha Jüri v õitlus lohega»\, autor Mati Karmin.\n\n\n\n\n2004 – Lihula kalmistul a vati mälestusmärk Saksa SS-mundris sõjamehe bareljeefi ja kirjaga «Ees ti meestele\, kes sõdisid 1940–1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisv use taastamise nimel» (politsei võttis 2.9.2004 õhtul mälestusmärgi m aha).\n\n\n\n\n2009 – Tallinnas avati renoveeritud Vabaduse väljak\, mi lle ümberehitus läks maksma 285 miljonit krooni.\n\n\n\nJa maailmas:\n\n \n\n636 – toimus Yarmuki lahing\, millega araablased vallutasid Bütsant silt Süüria ja Palestiina\, edenedes nii Euroopa suunal.\n\n\n\n\n917 – Bulgaaria tsaar Simeon I võitis Bütsantsi Anchialuse lahingus\, ajad es kreeklased Traakiast välja.\n\n\n\n\n1581 – Liivi sõda: Poola väed jõudsid Pihkva alla ja asusid seda piirama. Pihkva garnison vürst Ivan Šuiski juhatusel ja linnaelanikud kaitsesid end edukalt ning lõid poolak ate rünnakud tagasi.\n\n\n\n\n1648 – Lensi lahinguga lõppes Kolmekümn e-aastane sõda.\n\n\n\n\n1741 – Vitus Bering nägi esimese eurooplasena Alaskat.\n\n\n\n\n1914 – Esimene maailmasõda: Saksa väed hõivasid Br üsseli.\n\n\n\n\n1915 – Esimene maailmasõda: Itaalia kuulutas Türgile sõja.\n\n\n\n\n1920 – Detroitis alustas tööd esimene kommertsraadioj aam.\n\n\n\n\n1934 – Adolf Hitler sai Saksamaa presidendiks.\n\n\n\n\n19 40 – Lev Trotskile tehti atentaat. Ta suri järgmisel päeval.\n\n\n\n\n 1941 – sündis jugoslaavia poliitik Slobodan Milošević.\n\n\n\n\n1948 – sündis briti muusik\, Led Zeppelini vokalist Robert Plant.\n\n\n\n\n1 960 – Senegal lõi lahku Mali föderatsioonist ja kuulutas välja isesei svuse.\n\n\n\n\n1968 – Tšehhoslovakkia: Nõukogude tankid sisenesid Pra hasse.\n\n\n\n\n1975 – NASA lennutas Marsi poole teele kosmoseaparaadi V iking 1.\n\n\n\n\n1977 – NASA lennutas kosmosesse kosmoseaparaadi Voyage r 2.\n\n\n\n\n1988 – Iraani-Iraagi sõda lõppes relvarahuga.\n\n\n\n\n2 020 – Venemaa opositsiooniliider Aleksei Novalnõi kukkus lennul Tomskis t Moskvasse kokku. Ta toimetati Berliini\, kus leiti\, et teda on mürgita tud närvimürgiga Novitšok.\n\n\n\nLoe allikast edasi\n\n[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/20._august'] CATEGORIES:Täna ajaloos END:VEVENT BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20270328T040000 TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 TZNAME:EEST END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE END:VCALENDAR