BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.2//EN BEGIN:VEVENT UID:1254@kihulane.eu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20290802 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20290803 DTSTAMP:20260802T063038Z URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-2-august-%e2%9f%a9-sundis-jout ostja-mitu-olumpiarekordit-pustitanud-gustav-ernesaks-2029-08-02 SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 2. august ⟩ Sündis jõutõstja\, mitu olümpiare kordit püstitanud Gustav Ernesaks DESCRIPTION:\n\n\n\nPariisi olümpia tõstmisvõistlus. Pilt on illustreeri v. Foto: Rahvusvaheline Olümipiakomitee\n\n\n\n2. augustil 1896. aastal s ündis kuulsa koorijuhi nimekaim\, jõutõstjana 9 olümpiarekordit purust anud Gustav Ernesaks.\n\n\n\n\n\n\n1921 tuli Ernesaks 378\,1 kg Eesti tõs tmises meistriks. Sellel võistlusel esindas ta Tallinna Valvajat.\n\n\n\n \n1. maailmameistrivõistlused tõstmises toimusid 1922. aastal Tallinnas. Võistlused peeti viies tõsteviisis\, mille tulemused liideti. Ernesaks võistles sulgkaalus (kuni 60 kilogrammi). Esimese võistluspäeva järel juhtis eestlane Alfred Schmidt šveitslase Heinrich Grafi ees\, kuid teise l päeval esitas Graf protesti\, paludes Schmidti uuesti kaaluda. Selgus\, et Schmidt on ettenähtust siiski 0\,2 kilogrammi raskem\, ja ta diskvali fitseeriti. Graf võitis suure eduga\, kuid kaks medalit tuli siiski Eesti sse. Karl Kõiv sai 367\,5 kiloga hõbeda ja Ernesaks 365 kiloga pronksi\, kuigi edestas Kõivu kolmes tõsteviisis.\n\n\n\n\n1924. aasta suveolümp iamängudel Pariisis saavutas Ernesaks sulgkaalus 6. koha. Tema tulemused olid 60 + 80 + 67\,5 + 72\,5 + 92\,5\, kokku 372\,5 kg. Ühtlasi saavutas Ernesaks 9 olümpiarekordit. Kolm eesti tõstjat on veel rohkem olümpiare kordeid püstitanud: Alfred Neuland 14\, Harald Tammer 13 ja Jaan Kikkas 1 0. Ühe käega rebimises saavutas Ernesaks 60 kg. Ühe käega tõukamises püstitas ta kolm olümpiarekordit: 72½\, 77½ ja 80 kg. Surumises püsti tas ta samuti kolm olümpiarekordit: 60\, 65 ja 67\,5 kilogrammi. Rebimise s püstitas ta olümpiarekordi 72 kilogrammi ja viievõistluses 372 kilogr ammi. Kuid tema rekordid ületati juba samal võistlusel.\n\n\n\n\nErnesak s võistles ka maadluses\, kuigi sel alal ei pääsenud ta kunagi Eesti ko ondisse. 1925 tuli ta kärbeskaalus Eesti meistriks klassikalises maadluse s.\n\n\n\n2. augusti sündmused Eestis:\n\n\n\n1560 – Vene-Liivi sõda: toimus Härgmäe lahing\n\n\n\n\n1561 – Erik XIV konfirmeeris Stockholmi s Harju\, Viru ja Järva aadli privileegid. Tallinna kirikupea (superinten dendi) järelevalve alla anti ka maakogudused\, sellele ametikohale sai Ol eviste koguduse pastor Johannes Robertus von Geldern.\n\n\n\n\n\n\n1743 – Venemaa Keisririigi ja Eestimaa valitseja keisrinna Jelizaveta Petrovn a kuulutas välja surmanuhtluse keelu ning kuni 1762. aastani ei viidud ka ristusena ühtegi surmanuhtlust täide.\n\n\n\n\n1919 – Pirita jõe bass einis algasid Eesti esimesed meistrivõistlused ujumises.\n\n\n\n\n1923 – pärast kahe kuu pikkust valitsuskriisi kinnitas Riigikogu ametisse Ko nstantin Pätsi juhitava Põllumeestekogude\, Rahvaerakonna\, Kristliku Ra hvaerakonna ja Tööerakonna esindajatest koosneva koalitsioonivalitsuse.\ n\n\n\n\n1929 – senine Prantsusmaa saadik Victor Leon Jaunez lahkus Eest ist.\n\n\n\n\n1937 – Luksemburgis Echeternachi linnakeses suri vabaduss õjalaste liider Artur Sirk\, kukkudes välja hotellitoa aknast.\n\n\n\n\n 1941 – major Friedrich Kurg\, kelle Saksa sõjaväevõimud olid 14. juul il määranud vallutatud Eesti alade partisanide üldjuhiks\, avaldas tead aande vabatahtliku relvaorganisatsiooni Omakaitse loomisest. Selle peamise ks ülesandeks kujunes vahiteenistus.\n\n\n\n\n1943 – sündis näitleja Tõnu Mikiver\n\n\n\n\n1944 – Saksa okupatsioon Eestis: sundmobilisatsio on Saksa armeesse laienes 1926. aastal sündinud noormeestele.\n\n\n\n\n19 66 – loodi Tallinna vanalinna riiklik kaitsetsoon\n\n\n\n\n1973 – sün dis laulja Andrus Albrecht ehk Bonzo\n\n\n\n\n1991 – Eesti sõlmis Tšeh hi ja Slovaki Vabariigiga kaubandusliku\, majandusliku\, tehnilise ja tead usliku koostöö kokkuleppe (tegu oli Eesti esimese iseseisva välismajand uslepinguga pärast Teist maailmasõda).\n\n\n\n\n1993 – 13 prominentset äri- ja poliitikategelast (Igor Gräzin\, Siim Kallas\, Peeter Kiloman\, Rein Lang\, Toomas Luman\, Meelis Milder\, Jüri Raidla\, Märt Rask\, An dres Sarri\, Toomas Sildmäe\, Olari Taal\, Hannes Tamjärv ja Priit Vilba ) asutasid Eesti Maksumaksjate Klubi. G13-ks kutsutud seltskond oli suures ti ajendiks\, et 13.11.94 asutati Eesti Reformierakond.\n\n\n\n\n1996 – Olympic Casino keti omanik AS Benetreks Casino Group (hiljem AS Olympic Ca sino Eesti) avas Pärnus esimese väljapool Tallinna asuva kasiino.\n\n\n\ n\n\n\n2002 – Ehitusmaailma nime kandnud kauplused Tallinnas\, Tartus ja Pärnus koondati rahvusvahelisse ehituskaupluste ketti K-Rauta.\n\n\n\n\n 2004 – Rootsis suri eksiilvalitsuse peaminister vabariigi presidendi ül esannetes aastail 1990-92 Heinrich Mark.\n\n\n\n\n2007 – ASi Ekspress Gr upp tütarfirma OÜ Zinzin ostis 846 miljoni krooniga populaarse interneti portaali Delfi omanikfirma OÜ Interinfo Balti\, tegemist oli Balti meedia ajaloo seni suurima tehinguga.\n\n\n\nJa maailmas\n\n\n\n338 eKr – Phil ippos II kehtestas otsustava võiduga Chaironeia lahingus Makedoonia ülem võimu Kreeka linnriikide üle\n\n\n\n\n216 eKr – Hannibal purustas Cann ae lahingus Vana-Rooma sõjaväe.\n\n\n\n\n1552 – Saksimaa kuurvürst Jo hann Friedrich I ja Hesseni maakrahv Philipp I vabastati Passau lepinguga vangistusest\, luterlastele tagati Saksamaal usulise tegevuse vabadus.\n\n \n\n\n1589 – Jacques Clement mõrvas St. Cloudis Prantsusmaa kuninga Hen ri III. Kuningas suri saadud haavadesse järgmisel päeval.\n\n\n\n\n1637 – Holland kihutas portugallased välja Aafrika Kullarannikult.\n\n\n\n\n 1665 – Prantsusmaa saatis välja ekspeditsiooni Tuneesia ja Alžeeria pi raatide vastu.\n\n\n\n\n1824 – Türgi vallutas Kreekalt Ipsara saare.\n\ n\n\n\n1914 – Esimene maailmasõda: Saksa väed okupeerisid ilma sõjaku ulutuseta Luksemburgi.\n\n\n\n\n1922 – suri ameerika leiutaja Alexander Graham Bell.\n\n\n\n\n1928 – Itaalia kirjutas Etioopiaga alla sõpruslep ingu 20 aastaks.\n\n\n\n\n1932 – sündis iiri näitleja Peter O’Toole\ n\n\n\n\n1933 – Nõukogude Liidus avati Stalini-nimeline Valge mere-Lä änemere kanal\n\n\n\n\n1934 – Adolf Hitler sai Saksamaa füüreriks ja riigikantsleriks.\n\n\n\n\n1934 – paavst Pius XI sõitis puhkusele Caste l Gandolfosse\; esmakordselt pärast 1870. aastat lahkus ametis olev paavs t Vatikanist.\n\n\n\n\n1939 – Albert Einstein teatas kirjas USA presiden dile Franklin Delano Rooseveltile\, et USA võiks alustada aatomiuuringuid .\n\n\n\n\n1956 – Inglismaa lükkas tagasi Rodeesia ja Njassamaa Födera tsiooni taotluse anda neile eristaatus väljaspool Briti Rahvaste Ühendus t.\n\n\n\n\n\n\n1963 – USA soovitas ÜRO-l pidada kinni kõik sõjalised tarned Lõuna-Aafrika Vabariiki rassilise eraldatuse poliitika tõttu sel les riigis.\n\n\n\n\n1971 – USA lubas toetada Hiina Rahvavabariigi ÜROs se astumist\, kuid teatas samas\, et on vastu Hiina Vabariigi ÜROst välj aarvamisele.\n\n\n\n\n1980 – Itaalias Bologna raudteejaamas toimus pommi plahvatus\, hukkus 85 inimest ja vigastada sai üle 200.\n\n\n\n\n1982 – Avati Helsingi metroo.\n\n\n\n\n1988 – Nõukogude sõjavägi näitas Am eerika kaitsesekretärile Frank Carluccile uut ülisalajast pommitajat Tup olev Tu-160t.\n\n\n\n\n1990 – Iraagi okupatsioon Kuveidis: pärast vaidl usi nafta ja piiride üle vallutasid Iraagi tankid ja jalavägi Kuveidi\, Kuveidi kuninglik perekond põgenes Saudi Araabiasse\, USA president Georg e H. W. Bush mõistis rünnaku hukka kui varjamatu agressiooni.\n\n\n\n\n1 991 – president Bush tegi teatavaks\, et septembris USA-s kavandatavate Kreeka ja Türgi läbirääkimiste eesmärk on lahendada Küprosega seotud lahkarvamused.\n\n\n\n\n1992 – kaitsejõud arreteerisid Alžeerias 50 r elvastatud islami ekstremisti ja võtsid oma valdusse peidikud 130 pommiga .\n\n\n\n\n1993 – Horvaatia iseseisvussõda: serblased lasksid puruks si lla\, mis oli ainus maismaaühendus Lõuna-Dalmaatsia ranniku ja ülejää nud Horvaatia vahel.\n\n\n\n\n1994 – Bosnia sõda: Serbia ütles Bosnia serblastele\, et nood võtaksid vastu rahuplaani või süüdistuse kuriteo s oma rahva vastu.\n\n\n\n\n1995 – Saudi Araabia kuningas Fahd vahetas v älja oma nafta- ja rahandusministri – olulisim muudatus tema valitsuses alates tema võimuletulekust 1982. aastal.\n\n\n\n\n2018 – USA tehnoloo giafirmast Apple´ist sai esimene börsifirma maailmas\, mille turuväärt us tõusis üle ühe triljoni dollari.\n\n\n\nLoe allikast edasi\n\n[rdp-w iki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/2._august'] ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://i3.wp.com/kihulane.eu/wp-content/uploads /2026/08/tana-ajaloos-e29fa9-sundis-joutostja-mitu-olumpiarekordit-pustita nud-gustav-ernesaks.webp?w=721&fit=721,526&ssl=1 CATEGORIES:Täna ajaloos END:VEVENT BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20290325T040000 TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 TZNAME:EEST END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE END:VCALENDAR