BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.2//EN BEGIN:VEVENT UID:1456@kihulane.eu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20270819 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20270820 DTSTAMP:20260819T082011Z URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-19-august-%e2%9f%a9-asutati-uk s-eesti-olulisemaid-teatreid-2027-08-19 SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 19. august ⟩ Asutati üks Eesti olulisemaid teatr eid DESCRIPTION:\n\n\n\nLinnateater Foto: Arno Saar / Õhtuleht / Scanpix\n\n\n \n1965 – asutati Eesti NSV Riiklik Noorsooteater\, peanäitejuhiks sai V oldemar Panso.\n\n\n\n\n\n\nPärast asutamist tegutses teater pikki aastai d ilma oma teatrimajata\, esimesed lavastused sündisid ringreisietenduste na.\n\n\n\n\n1966. aastast alates sai teatri pealavaks Salme kultuurikesku s Kalamajas. Teater ise tähistabki oma sünnipäeva 13. veebruaril\, kui 1966. aastal toimus teatri ametlik avaetendus Salme kultuurikeskuses (toon ane J. Tombi nimeline kultuuripalee) «Otsustage meie üle\, inimesed!» ( autor Aleksandr Andrejev / Mikk Mikiver\, lavastajad Rein Olmaru ja Jaan S aul). Kontori- ja prooviruumideks anti teatrile Lai 23 asuv maja\, mida pr aegu tuntakse Linnateatri peahoonena ning mis oli pikka aega teatri ainus oma tööpind.\n\n\n\n\nKui Voldemar Panso 1970. aastal peanäitejuhi koha lt lahkus\, võttis selle ameti üle tema õpilane ja järgija Mikk Mikive r ning 1974. aastal tugeva sotsiaalse närviga Kalju Komissarov.\n\n\n\n\n 1975. aastal avati Lai 23 teisel korrusel teatri väike saal ning 1983. aa stal keldris asuv kaminasaal. 1983 kinnitatigi Tallinna Täitevkomitees ot sus rajada Noorsooteatri suur saal\, mis pidi valmima teatri 25. aastal 19 90. aastal.\n\n\n\n\n1987. aastal võttis teatris ohjad enda kätte Rudolf Allabert ning samal aastal valmis ka arhitekt Kalle Rõõmuse projekt uue st teatrimajast\, kuid laulva revolutsiooni tõttu jäi ehitustöö soiku. Mõõnaperiood tundus olevat vallanud ka teatritöö.\n\n\n\n\n1992. aast al asusid teatri etteotsa kaks meest – peanäitejuht Elmo Nüganen ja di rektor Raivo Põldmaa. Teater nimetati 1994. aastal ümber Tallinna Linnat eatriks. Üksteise järel võeti kasutusele uusi ja põnevaid mängupaiku. Linnateatrit juhivad 21. juunist 2021 peanäitejuht Uku Uusberg ja direkt or Mihkel Kübar.\n\n\n\n19. augusti sündmused Eestis:\n\n\n\n\n\n1700 – Põhjasõja ametlik algus: Venemaa kuulutas Rootsile sõja.\n\n\n\n\n1 828 – tööd alustas Tartu elementaarkooliõpetajate seminar\n\n\n\n\n19 07 – asutati Eesti Kirjanduse Selts\, mille esimeheks valiti Villem Reim an.\n\n\n\n\n1911 – Tallinnas toimusid esimesed spordiseltsidevahelised olümpiamängud.\n\n\n\n\n1917 – Tallinna linnavolikogu valimistel said võidu enamlased\, kelle esindaja Jaan Anvelt valiti linnavolikogu juhataj aks ja Voldemar Vöölmann linnapeaks.\n\n\n\n\n1932 – Saksa saadik Otma r Reinebeck esitas oma volitused riigivanem Karl Einbundile.\n\n\n\n\n1935 – riigivanem Konstantin Päts alustas visiiti Soome.\n\n\n\n\n1938 – Vabariigi Valitsus võttis Kaali järve looduskaitse alla.\n\n\n\n\n1944 – Paldiskisse saabusid soomepoisid (Soome 200. jalaväerügement)\, et j ätkata võitlust kodumaa pinnal. Saabunud väeosa allutati kohe Saksa ohv itseridele ja lahutati osadeks: I pataljon saadeti Tartu alla\, II pataljo n Kehra õppelaagrisse.\n\n\n\n\n1965 – asutati Eesti NSV Riiklik Noorso oteater\, peanäitejuhiks sai Voldemar Panso.\n\n\n\n\n1994 – Eesti nais te jalgpallikoondis pidas Kaunases oma esimese maavõistlusmängu. Leedu n aiskonnale jäädi alla 0:3.\n\n\n\n\n1991 – Augustiputš: Tallinnas maa ndusid dessantväelased\, Eesti teedele ilmusid sõjaväekolonnid\, Punala evastik blokeeris Tallinna sadama merelt. EV Ülemnõukogu\, valitsuse\, E esti Komitee\, Rahvarinde ja Ametiühingute Kesknõukogu avaldustes mõist eti riigipöördekatse hukka\, toetati Venemaa demokraatiat ja kutsuti ees tlasi üksmeelsele tegevusele.\n\n\n\n\n1997 – Lääne-Viru maakohus tun nistas endise riigikogu liikme Ülo Vooglaiu süüdi kahe hukkunuga liiklu sõnnetuse põhjustamises ja mõistis talle tingimisi vabadusekaotuse.\n\n \n\n\n2008 – Gert Kanter võitis Pekingi olümpiamängudel kuldmedali ke ttaheites.\n\n\n\n\n2014 – Eesti avas Brasiilia pealinnas Brasilias saat konna\, tegemist oli Eesti esimese saatkonnaga Ladina-Ameerikas (Brasiilia avas Eestis oma saatkonna 2011. aasta septembris).\n\n\n\n\n2015 – Suri ravitseja ja publitsist Aleksander Heintalu (Vigala Sass).\n\n\n\n\n\n\n2 022 – Viimsis avas uksed 6742 ruutmeetri suurune kultuuri- ja hariduskes kus Viimsi Artium\, mille rajamine läks maksma ligi 15 miljonit eurot.\n\ n\n\nJa maailmas:\n\n\n\n1768 – Peterburis pandi alus Iisaku peakirikule .\n\n\n\n\n1839 – Louis Daguerre esitles fotografeerimistehnikat\, mis t ema järgi sai nimeks dagerrotüüpia.\n\n\n\n\n1883 – sündis prantsuse moelooja Coco Chanel\n\n\n\n\n1919 – Afganistan sai Suurbritanniast sõ ltumatuks.\n\n\n\n\n1927 – Venemaa kirikupea metropoliit Sergius I tunni stas Vene Õigeusu Kiriku lojaalsust nõukogude võimule.\n\n\n\n\n1939 – sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vaheline kaubandusleping\, mis kindlust as Saksamaa võimekuse pidada sõda.\n\n\n\n\n1945 – Augustirevolutsioon Vietnamis: Viet-minh Hồ Chí Minhi juhtimisel hõivas Hanoi.\n\n\n\n\n1 995 – Sarajevo lähedal hukkus USA eriesindaja endises Jugoslaavias\, en dine USA suursaadik Eestis Robert Frasure. Eesti Vabariigi president Lenna rt Meri andis talle postuumselt Maarjamaa Risti I klassi ordeni.\n\n\n\n\n 2023 – Venemaa mehitamata robotmaandur Luna 25 kukkus Kuu peale puruks\, Roskosmos lennutas Luna 25 kosmosesse 11.08.23\, tegemist oli Venemaa esi mese Kuu-reisiga.\n\n\n\nLoe allikast edasi\n\n[rdp-wiki-embed url='https: //et.wikipedia.org/wiki/19._august'] CATEGORIES:Täna ajaloos END:VEVENT BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20270328T040000 TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 TZNAME:EEST END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE END:VCALENDAR