BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.3//EN BEGIN:VEVENT UID:1837@kihulane.eu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20360917 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20360918 DTSTAMP:20260917T082247Z URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-17-september-%e2%9f%a9-eestis- esitleti-olulist-logo-2036-09-17 SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 17. september ⟩ Eestis esitleti olulist logo DESCRIPTION:\n\n\n\nToomemägi. Foto: Tartu Postimees\n\n\n\n1997 – esitl eti Tartu logo.\n\n\n\n\n\n\nLogo autor on kunstnik Tiina Viirelaid ja sel lel on kaks kuju: kahevärviline (tume ultramariin ja särav türkiis) ja mitmevärviline (tumesinine\, punane\, roheline ja oranž). Logol on kujut atud Tartu ülikooli peahoone sambaid ja Emajõe motiivi.\n\n\n\n\n\nFoto: Foto: www.tartu.ee\n\n\n\nLogo autor Tiina Viirelaid kommenteeris 1997. a astal Tartu Postimehele oma loomingut järgmiselt: «Tartu ei ole mujal ma ailmas nii tuntud\, et kujutada logol mõnd maja või mälestusmärki\, mi s meile endile on tähtis. Seetõttu pidasin olulisemaks kinnistada Tartu nime. Et Tartu on noorte linn\, ei saanud logo teha liiga tõsist.»\n\n\n \n17. septembri sündmused Eestis:\n\n\n\n1888 – tegevusloa sai esimene Põhja-Eestis asuv põllumeeste selts – Tallinna Eesti Põllumeeste Selt s.\n\n\n\n\n1918 – Tallinnas alustas Eesti Tehnika Seltsi erikursus (hil isem Tallinna Tehnikum).\n\n\n\n\n1919 – Vabadussõda: Pihkvas algasid r ahuläbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel.\n\n\n\n\n1925 – Otepää ü mbruskonnas algasid suured kaitseväe õppused: osa võttis 8000 meest\, m itmed lennukid\, soomusrongid ja tankid.\n\n\n\n\n1933 – Tartus avati Va badussõja mälestussammas «Kalevipoeg».\n\n\n\n\n1933 – toimus esimen e mootorrataste Eesti Suursõit ehk TT (Tourist Trophy).\n\n\n\n\n1941 – teine maailmasõda: Saksa väed viisid lõpule Muhu vallutamise.\n\n\n\n\ n1941 – teine maailmasõda: Saksa väed tungisid Saaremaale.\n\n\n\n\n19 44 – Eesti NSV ülemnõukogu presiidium võttis vastu maareformi seaduse kõigi aastatel 1940–1941 natsionaliseeritud maade taasriigistamise koh ta. Endisele omanikule tohtis jätta kuni 20 (varem 30) hektarit. Lisaks k uulusid riigistamisele «rahvavaenlaste» maad ja need\, mis olid jäänud peremeheta.\n\n\n\n\n1982 – Tartus avati Ludvig Puusepa monument.\n\n\n \n\n1991 – Eesti võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni.\n\n\n\ n\n1997 – esitleti Tartu logo.\n\n\n\n\n\n\n1991– Eesti võeti Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OESC) liikmesriigiks.\n\n\n\n\n2 008 – kuulutustelehe Soov paberil ilmumine lõpetati ja edaspidi jätkat i internetiportaalina.\n\n\n\n\n2010 – Helsingis avati Eesti Maja – Vi ro Keskus\, kus hakkasid tegutsema olulisemad Eesti-Soome kultuuri-\, hari dus-\, turismi- ja majandussuhteid korraldavad organisatsioonid.\n\n\n\n\n 2018 – Tallinna Tehnikaülikool hakkas rahvusvahelises turunduses kasuta ma lühendit TalTech.\n\n\n\n\n2020 – AS Elering avas Läänemaal Ääsm äe-Rohuküla ja Risti-Virtsu maantee ristmiku ääres kõrgepingeliin dis ainmasti Soorebane\, millel on kõrgust 45 meetrit ja mis kaalub 38 tonni. \n\n\n\nJa maailmas:\n\n\n\n1394 – Charles VI andis käsu juudid Prantsu smaalt välja ajada.\n\n\n\n\n1630 – asutati Boston.\n\n\n\n\n1631 – K olmekümneaastases sõjas lõi Rootsi Breitenfeldi lahingus Püha Rooma ri iki.\n\n\n\n\n1775 – Ameerika iseseisvussõda: Fort St. Jeani lahinguga algas Ameerika vägede invasioon Kanadasse.\n\n\n\n\n1778 – USA sõlmis lepingu delavaaridega ehk esimese ametliku lepingu indiaanlastega.\n\n\n\n \n1787 – Philadelphias kirjutati alla USA põhiseadusele.\n\n\n\n\n1809 – Fredrikshamni rahuga lõppes Vene-Rootsi sõda. Soome läks Venemaa va ldusse.\n\n\n\n\n1862 – Antietami lahing\, veriseim ühe päeva kestnud lahing Ameerika kodusõjas.\n\n\n\n\n1939 – Taisto Mäki jooksis esimese na 10 kilomeetrit ajaga alla 30 minuti.\n\n\n\n\n1976 – valmis esimene k osmosesüstik Space Shuttle Enterprise. Süstik oli mõeldud üksnes katse lendudeks\, sellel puudusid mootorid ja kuumakaitse.\n\n\n\n\n1978 – Iis rael ja Egiptus kirjutasid alla Camp Davidi paktile.\n\n\n\n\n1980 – pä rast nädal aega kestnud streike Gdański Vladimir Lenini laevatehases asu tati ametiühinguliikumine Solidaarsus.\n\n\n\n\n1980 – Paraguays Asunci ónis tapeti endine Nicaragua president Anastasio Somoza Debayle.\n\n\n\n\ n1983 – Vanessa Williamsist sai esimene mustanahaline Miss America.\n\n\ n\n\n1988 – Soulis avati 1988. aasta suveolümpiamängud.\n\n\n\n\n1991 – Eesti\, Läti\, Leedu\, Põhja-Korea\, Lõuna-Korea\, Marshalli saared ja Mikroneesia võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeteks.\n\n\ n\n\n\n\n1991 – Internetti jõudis esimene Linuxi kernel 0.01.\n\n\n\n\n 2001 – pärast 11. septembri terrorirünnakuid avati 17. septembril uues ti New Yorgi aktsiabörs. See oli pärast suurt depressiooni pikim aeg\, m il börs oli suletud.\n\n\n\n\n2006 – Alaskal hakkas pärast enam kui 10 000-aastast vaikimist purskama Fourpeakedi vulkaan.\n\n\n\n\n2008 – eur oparlament avas oma tegevust kajastava internetitelejaama\, mis hakkas eda stama teiste liikmesriikide keelte kõrval saateid ka eesti keeles.\n\n\n\ n\n2011 – Ameerika Ühendriikides sai alguse protestiaktsioon Occupy Wal l Street\, mis oktoobriks oli levinud 82 riiki.\n\n\n\n\n2022 – Kasahhi pealinn nimetati taas Astanaks (20.03.2019 muudeti Astana nimi Nur-Sultani ks).\n\n\n\n\n2024 – Iisrael sooritas Hezbollah’ juhtide vastu piipari rünnaku\, järgmisel päeval (18.09) pani Iisrael plahvatama raadiosaatja d. Kokku tapeti 39 inimest ja vigastada sai üle 3400 inimese.\n\n\n\n\n20 24 – samurai-seriaal «Shogun« võitis 18 Emmy auhinda\, varem polnud ükski teine seriaal ühe hooaja eest nii palju Emmysid saanud.\n\n\n\nLoe allikast edasi\n\n[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/17._ september'] CATEGORIES:Täna ajaloos END:VEVENT BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20360330T040000 TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 TZNAME:EEST END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE END:VCALENDAR