BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.3//EN BEGIN:VEVENT UID:1812@kihulane.eu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20350915 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20350916 DTSTAMP:20260916T092500Z URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-15-september-%e2%9f%a9-avastat i-maailma-muutnud-ravim-2035-09-15 SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 15. september ⟩ Avastati maailma muutnud ravim DESCRIPTION:\n\n\n\nAlexander Fleming oma laboris penitsilliini uurimas. Fo to: Archive / ©TopFoto / Scanpix\n\n\n\n1928 – Alexander Fleming avasta s penitsilliini ning avas sellega antibiootikumide ajastu.\n\n\n\n\n\n\nNa gu paljude teadusavastustega olema kipub\, oli ka penitsilliini avastamine täiesti juhuslik. Nimelt pani Fleming laboris katseid tehes tähele\, et sobival substraadil kasvanud pintselhallik eritab antibiootiliste omadust ega ainet\, mille ta nimetas penitsilliiniks. Penitsilliini kui ravimi vä ljatöötajateks peetakse Howard Walter Floreyt\, Ernst Chaini ja Norman H eatleyt.\n\n\n\n\nSiiski on Penicillium'i bakteriostaatilisest toimest tea teid juba enne Flemingit. Sinise hallitusega (tõenäoliselt Penicillium) leiva kasutamine mädaste haavade raviks on rahvameditsiinis teada olnud k eskajast saadik. Esimene avaldatud teade kuulub John Tyndallile Kuningliku Seltsi väljaandes 1876. Ernest Duchesne kirjeldas seda 1897. aasta artik lis\, mida Pasteuri Instituut autori nooruse tõttu avaldamiseks vastu ei võtnud. Märtsis 2000 avaldasid San José San Juan de Diosi haigla arstid Costa Rica arsti Clodomiro Picado Twighti (1887–1944) käsikirjad. Need kirjeldasid Picado vaatlusi perekonna Penicillium seente toimest ajavahem ikul 1915–1927. Picado teatas oma avastustest Pariisi Teaduste Akadeemia le.\n\n\n\n\n12. veebruaril 1941 katsetati penitsilliini esimest korda ini mese peal. 1952. aasta toodeti ainuüksi USA-s rohkem kui 300 tonni penits illiini.\n\n\n\n\nFleming ise sai oma avastamise eest 1945. aasta Nobeli m editsiinipreemia.\n\n\n\n15. septembri sündmused Eestis:\n\n\n\n1565 – Liivi sõda: Ivan IV käsul küüditati Tartu kodanikud Venemaale\, kust n eil aastail 1569–1570 lubati tagasi tulla.\n\n\n\n\n1569 – Liivi sõda : Taani laevad ilmusid Tallinna reidile ja pommitasid linna.\n\n\n\n\n1575 – Liivi sõda: venelased vallutasid poolakatelt Pärnu. Järgnesid ulat uslikud rüüstamised Lääne-Eestis ja elanike küüditamine.\n\n\n\n\n19 27 – buda usu munk Karl Tõnisson (Vend Vahindra) pidas Kopli vanas rahv amajas kõne teemal «Mis on Buddha usk meie maale ja rahvale».\n\n\n\n\n \n\n1928 – tegevust alustas Tartu Ülikooli Kehakultuuri Instituut.\n\n\ n\n\n1930 – sündis füüsik ja akadeemik Endel Lippmaa\n\n\n\n\n1932 – Rakverre ümberpaigutatud 1. Diviisi staap lahkus soomusrongil Kapten Irv Narvast.\n\n\n\n\n1934 – avati Tallinna Kunstihoone.\n\n\n\n\n1941 – Saksa okupatsioonivõimude poolt kinnitati ametisse Eesti Omavalitsus eesotsas Hjalmar Mäega.\n\n\n\n\n1961 – sündis Mihhail Stalnuhhin\n\n\ n\n\n1982 – toimusid 19. septembrini kestnud Tartu ülikooli 350. aastap äeva pidustusüritused.\n\n\n\n\n1989 – Interliikumine korraldas Eestis «solidaarsusmarsse»\, osavõtt nendest jäi aga väheseks.\n\n\n\n\n199 3 – Rakendus kolmeastmeline kohtusüsteem: maa- ja halduskohtud\, ringko nnakohtud ja riigikohus ehk kõrgeim kohus.\n\n\n\n\n1999 – Tallinna–T artu maanteel avati üle Suure-Emajõe kulgev 99 meetri pikkune Kärevere sild\, mille ehitamine läks maksma 52\,8 miljonit krooni.\n\n\n\n\n2003 – Avati Tartu bussijaam\, kus oli ruumi 700 ruutmeetrit ja mille rajamin e läks ASile Estiko maksma 11\,5 miljonit krooni.\n\n\n\n\n2008 – Algas Hansapanga nimevahetuse protsess Swedbankiks (protsess lõppes 17.03.09 j a kogu Baltikumis läks üleminek uuele nimele Swedbank grupile maksma 150 miljonit krooni).\n\n\n\n\n2008 – Tallinna-Tartu maanteel avati Vaida-A ruvalla teelõik\, mis läks maksma 530\,6 miljonit krooni (üle maantee s irutuv Vaida sild kujutas endast kõige pikemat puitkonstruktsiooni kandea va Eestis\, samuti oli tegemist Eesti ainukese puidust vantsillaga).\n\n\n \nJa maailmas:\n\n\n\n608 – Bonifatius IV sai paavstiks.\n\n\n\n\n1254 – sündis maadeavastaja Marco Polo\n\n\n\n\n1697 – Saksimaa kuurvürst Friedrich August I krooniti August II-na Poola kuningaks.\n\n\n\n\n1776 – britid maabusid Kipi sadamas\, et sõdida Ameerika iseseisvussõjas ja vallutada New York.\n\n\n\n\n1789 – sündis USA kirjanik James Fenimore Cooper\n\n\n\n\n1821 – Costa Rica\, Guatemala\, Honduras\, Nicaragua ja El Salvador kuulutasid end iseseisvaks.\n\n\n\n\n1830 – avati raudteeli in Liverpooli ja Manchesteri vahel.\n\n\n\n\n\n\n1831 – New Jerseys tegi esimese sõidu vedur John Bull.\n\n\n\n\n1862 – Ameerika kodusõja Konf öderatsiooni väed vallutasid Harper's Ferry linna Virginia osariigis.\n\ n\n\n\n1883 – Bombays asutati Bombay Looduse Ajaloo Selts.\n\n\n\n\n1890 – sündis maailma kuulsaim krimikirjanik Agatha Christie\n\n\n\n\n1905 – 100 000 inimest avaldas Budapestis meelt üleüldise valimisõiguse ke htestamise poolt. Ungaris oli 20 miljonist kodanikust valimisõigus üksne s ühel miljonil.\n\n\n\n\n1905 – hakkas tööle Slettnesi tuletorn – maailma kõige põhjapoolsem mandril asuv majakas.\n\n\n\n\n1914 – Esime ne maailmasõda: Saksamaa ja Prantsusmaa vahel algas eesimene Aisne'i lahi ng.\n\n\n\n\n1916 – Esimene maailmasõda: Somme'i lahingus kasutati lahi ngutegevuses esimest korda tanke.\n\n\n\n\n1928 – Alexander Fleming leiu tas penitsilliini.\n\n\n\n\n1935 – Nürnbergi seadus võttis Saksamaa ju utidelt kodakondsuse.\n\n\n\n\n1947 – Itaalia ja Jugoslaavia vahele lood i ÜRO kaitse all olev Trieste Vaba Territoorium.\n\n\n\n\n1948 – Argent ina sai UNESCO liikmeks.\n\n\n\n\n1949 – Konrad Adenauer sai Saksamaa Li itvabariigi esimeseks liidukantsleriks.\n\n\n\n\n1950 – USA väed maabus id Koreas Inchonis.\n\n\n\n\n1952 – USA andis Eritrea Etioopia kontrolli alla.\n\n\n\n\n1959 – Nikita Hruštšov saabus esimese Nõukogude Liidu juhina visiidile USAsse.\n\n\n\n\n1973 – Carl XVI Gustaf sai Rootsi kun ingaks.\n\n\n\n\n1994 – Šveitsi astronoom Didier Queloz avastas esimese väljaspool Päikesesüsteemi asuva planeedi.\n\n\n\n\n1997 – Registree riti domeeninimi Google.com (4.09.98 asutasid Larry Page ja Sergey Brin ot singumootori teenust pakkuva tehnoloogiafirma Google).\n\n\n\n\n2000 – S ydneys avati 2000. aasta suveolümpiamängud.\n\n\n\n\n2021 – Austraalia \, Ühendkuningriik ja USA moodustasid Vaikse ookeani julgeolekuliidu AUKU S.\n\n\n\nLoe allikast edasi\n\n[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia. org/wiki/15._september'] CATEGORIES:Täna ajaloos END:VEVENT BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20350325T040000 TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 TZNAME:EEST END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE END:VCALENDAR