BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.2//EN BEGIN:VEVENT UID:1349@kihulane.eu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20280810 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20280811 DTSTAMP:20260811T100348Z URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-10-august-%e2%9f%a9-loppes-ees ti-ajaloo-ohvriterohkeim-lahing-2028-08-10 SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 10. august ⟩ Lõppes Eesti ajaloo ohvriterohkeim lahing DESCRIPTION:\n\n\n\nMälestustahvel Sinimägedes Foto: Aldo Luud / Õhtuleh t / Scanpix\n\n\n\n1944 – lõppesid 27. juulil alanud Sinimäe lahingud – ägedaimaid ja ohvriterohkeimad\, mida Eestis ealeski on peetud. Algas Punaarmee suurpealetung Kagu-Eestis.\n\n\n\n\n\n\nLahingud kestsid 26. ju ulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnaku kiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõi d otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther -liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile\, mille kaitsepositsioonide o sad olid Sinimägedes\, ja kestis 10. augustini 1944.\n\n\n\n\nSinimägede lahing oli kõige verisem lahing\, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahin gu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See v õimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustad a Soome lõunarinnet\, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. S inimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vas tu ja Eestimaa Verduniks.\n\n\n\n10. augusti sündmused Eestis:\n\n\n\n176 7 – Moskvas arutas komisjon Katariina II Venemaa seadustekogu projekti\, mis muu hulgas nägi ette Balti kubermangude poliitilise korralduse erine vuse ehk Balti erikorra kaotamise. Balti saadikud püüdsid teha kõik\, e t projekti ei rakendataks Eesti- ja Liivimaa suhtes.\n\n\n\n\n1855 – Kri mmi sõda: Riia meremiilits\, kus teenis ka umbes 300 eestlast\, osales ed ukalt Väina jõe suudmes toimunud tõrjeoperatsioonis Inglise laevade vas tu.\n\n\n\n\n1874 – Carl Robert Jakobson korraldas oma Kurgja talus Eest i esimese künnivõistluse.\n\n\n\n\n1937 – Tallinnas võeti pidulikult vastu laskmise MM-ilt saabunud sportlased\, kes olid võitnud kokku 85 kul d-\, 54 hõbe- ja 31 pronksmedalit.\n\n\n\n\n1941 – sündis laulja Helgi Sallo\n\n\n\n\n1944 – lõppesid 27. juulil alanud Sinimäe lahingud – ägedaimaid ja ohvriterohkeimad\, mida Eestis ealeski on peetud. Algas Pu naarmee suurpealetung Kagu-Eestis.\n\n\n\n\n1967 – sündis kultuuritegel ane Mart Sander.\n\n\n\n\n\n\n1981 – EKP Keskkomitee Büroo arutas Eesti NSV elanike internatsionalistliku ja patriootliku kasvatamise küsimust\, võeti vasti 11-leheküljeline otsus.\n\n\n\n\n1988 – ajaleht Rahva Hä äl avaldas Molotovi-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli eestikeelse tõlke.\n\n\n\n\n1989 – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu kohalike nõukogude valimise seaduse\, mis mõningal määral piiras muulaste õigu si. Protestiks selle vastu toimusid 10.–19. augustini Tallinna autobussi koondises ja veel mõnes venekeelses ja venemeelses ettevõttes streigid. Pealinna transpordiprobleeme aitasid nendel päevadel lahendada autojuhid teistest linnadest ja rajoonidest.\n\n\n\n\n1990 – Avati soomlaste ehita tud Rakvere Lihakombinaat\, mis läks maksma 145 miljonit rubla ja valuuta s 85\,5 miljonit SURi (tegemist oli tollal Baltimaade suurima lihakombinaa diga).\n\n\n\n\n1993 – Abja-Paluoja\, Karksi-Nuia\, Narva-Jõesuu\, Põl va\, Rapla\, Räpina ja Võhma said linna staatuse.\n\n\n\n\n1994 – Vär skas kohtusid Pihkva oblasti Petseri rajooni Kulje ja Krupa külanõukogu esindajad ning Värska valla ja Setumaa Kongressi vanematekogu eestseisus. \n\n\n\n\n2001 – Asutati Riigi Kinnisvara AS (RKAS)\, mille eesmärk on riigile kuuluva kinnisvara säästlik kasutamine.\n\n\n\n\n2005 – Copter line'ile kuuluv helikopter kukkus Aegna lähedal alla.\n\n\n\n\n2006 – A vati renoveeritud Vene Draamateater\; renoveerimistööd ja lavaseadmed l äksid kokku maksma 138 miljonit krooni.\n\n\n\n\n2015 – Viimsi spaa kõ rval avati veepark Atlantis H2O Aquapark.\n\n\n\nJa maailmas:\n\n\n\n955 – Lechfeldi lahing\, ungarlaste rüüsteretkede lõpp.\n\n\n\n\n1566 – Hollandis puhkesid fanaatiliste kalvinistide ikonoklastilised mässud.\n\ n\n\n\n1627 – Prantsuse väed asusid kardinal Richelieu juhtimisel piira ma La Rochelle'i\, kus asusid hugenotid.\n\n\n\n\n1664 – Vasvari vaherah u lõpetas sõja Türgi ja Saksa-Rooma keisririigi vahel ning nõudis vaen utsevate vägede lahkumist Transilvaaniast.\n\n\n\n\n1680 – Mehhikos alg as pueblode ülestõus.\n\n\n\n\n\n\n1741 – Preisi kuningas Friedrich II vallutas Wroclawi.\n\n\n\n\n1787 – Türgi kuulutas Venemaale sõja\, ka rtes selle plaane Gruusia vastu.\n\n\n\n\n1792 – Prantsuse revolutsioon: rahvahulgad ründasid Tuileries´paleed ja arreteerisid Prantsuse kuninga s Louis XIV\, kukutades monarhia.\n\n\n\n\n1793 – Bastille väljakule Pa riisis püstitati Vana-Egiptuse jumalanna Isise raidkuju.\n\n\n\n\n1809 – Ecuador kuulutas end Hispaania asumaadest esimesena iseseisvaks.\n\n\n \n\n1813 – Kuuenda koalitsiooni sõda: Austria kuulutas Napoleonile sõj a.\n\n\n\n\n1842 – Lord Ashley kaevandusseaduse keelas Britannia naistel ja alla 10-aastastel lastel maa all töötamise.\n\n\n\n\n1866 – Boliiv ia ja Tšiili sõlmisid lepingu\, mille kohaselt Boliivia kaotas pääsu V aiksele ookeanile. Ookeani rannariba läks Tšiilile.\n\n\n\n\n1893 – Ru dolf Dieseli esimene testmootor töötas Maschinenfabrik Augsburgis omal j õul.\n\n\n\n\n1904 – Jaapani laevastik lõi Port Arturi lähedal Venema a laevastikku.\n\n\n\n\n1913 – Bukarestis sõlmiti rahu\, mis lõpetas T eise Balkani sõja.\n\n\n\n\n1914 – Esimene maailmasõda: Prantsusmaa ku ulutas Austria-Ungarile sõja.\n\n\n\n\n1919 – Vene kodusõda: Inglise j a Venemaa valgekaartlaste väed lõid Põhja-Dvinaal Nõukogude vägesid.\ n\n\n\n\n1920 – Sèvres´i kokkuleppega jagati Otomani impeerium.\n\n\n\ n\n1934 – Ameerika Ühendriikide president Franklin Delano Roosevelt ava ldas käsu hõbeda natsionaliseerimiseks.\n\n\n\n\n1945 – Jaapan lubas T eises maailmasõjas alistuda tingimusel\, et keiser Hirohito võib troonil e jääda.\n\n\n\n\n1962 – NSV Liit lükkas tagasi USA inspektsiooniplaa ni\, mis on iga desarmeerimislepingu osa.\n\n\n\n\n1990 – Araabia maade riigipead mõistsid hukka Iraagi invasiooni Kuveiti ning saatsid oma kaits ejõud Saudi Araabiasse. Iraagi president Saddam Hussein kutsus moslemeid «pühasse sõtta» välisriikide vägede vastu.\n\n\n\n\n1991 – Horvaat ia iseseisvussõda: serblased ja horvaadid vahetasid oma kuulutamata sõja s esimest korda vange.\n\n\n\n\n1994 – Bangladeshi feminist ja kirjanik Taslima Nasrin põgenes Rootsi\, sest islamiäärmuslased ähvardasid teda tappa.\n\n\n\n\n1995 – kaks Saddam Husseini tütart\, nende mehed ja r ühm ohvitsere põgenesid Iraagist Jordaaniasse\, mille kuningas Hussein l ubas neile poliitilist varjupaika.\n\n\n\n\n2015 – Google emafirma uueks ärinimeks sai Alphabet\, otsingumootor jäi kandma nime Google.\n\n\n\n\ n2023 – Virgin Galacticu kommertslennuga lendasid kosmosesse esimest kor da ema ja tütar – Keisha Schahaff ja Anastasia Mayers\, 18-aastane Maye rs oli ühtlasi vanuselt teine kõige noorem inimene kosmoses.\n\n\n\nLoe allikat\n\n[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/10._august'] ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://kihulane.eu/wp-content/uploads/2026/08/T ANA-AJALOOS-⟩-Loppes-Eesti-ajaloo-ohvriterohkeim-lahing-6976233t1h0a14.j pg CATEGORIES:Täna ajaloos END:VEVENT BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20280326T040000 TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 TZNAME:EEST END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE END:VCALENDAR