BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.3//EN BEGIN:VEVENT UID:1612@kihulane.eu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20270901 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20270902 DTSTAMP:20260902T094502Z URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-1-september-%e2%9f%a9-eesti-mi nister-teatas-et-alanud-teisest-maailmasojast-pole-midagi-karta-2026-09-01 -2027-09-01 SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 1. september ⟩ Eesti minister teatas\, et alanud teisest maailmasõjast pole midagi karta DESCRIPTION:\n\n\n\nPilt on illustreeriv. Foto: AKG Images / Scanpix\n\n\n\ n1939 – Saksamaa kallaletungiga Poolale algas teine maailmasõda. Eesti propagandaminister teatas õhtul raadios\, et Eestit ei ähvarda miski.\n\ n\n\n\n\n\nPärast mitut sakslaste lavastatud provokatsiooni ründasid Nat si-Saksamaa ja Slovakkia kell 04.40 Poolale kuuluvat Wieluni linna. Esimes es õhurünnakus hävis kolmveerand hoonetest ja suri ligi 1200 inimest. V iis minutit hiljem avas Saksa sõjalaev Schleswig-Holstein tule Danzigile\ , kell 8 ründasid maaväed ametlikult sõda kuulutamata Mokra küla.\n\n\ n\n\nMinister Ants Oidermaa esines kell 21.00 õhtul raadios erakorralise sõnavõtuga Saksamaa ja Poola vahel alanud sõja teemal. Ta rääkis\, et Eesti on erapooletu\, meid esialgu midagi ei ähvarda ja edasisele sündm uste käigule reageerib valitsus adekvaatselt.\n\n\n\n\nNagu kõigile teis est maailmasõjast räsitud riikide jaoks\, oli sõda ka Eestile suur trag öödia\, lisaks kaotas Eesti pooleks sajandiks oma iseseisvuse. Teise maa ilmasõja ajal oli Eesti traagiliselt kahe suurvõimu – Saksamaa ja NSV Liidu lahingutanner\, eri riikide okupatsioonid vahetusid mitu korda. Aast atel 1940–1945 suri okupatsioonide ja teise maailmasõja ohvritena vähe malt 70 000 – 75 000 eestlast\, kes moodustasid 6–7% Eesti sõjaeelses t elanikkonnast.\n\n\n\n\nEesti jaoks lõppes teine maailmasõda alles Ees ti Vabariigi iseseisvuse taastamisega 1991. aastal ja Vene vägede lahkumi sega 1994. aastal.\n\n\n\n\nPuhkes Beslani kooli pantvangikriis. See leidi s aset Venemaal Põhja-Osseetias Inguššia piiri lähedal Beslani linnas 2004. aasta septembris.\n\n\n\n\nEbaselge päritoluga relvastatud võitlej ad hõivasid 1. septembril 2004 koolimaja ning võtsid sadu õpilasi\, lap sevanemaid ja õpetajaid pantvangi. 3. septembril ründasid hoonet Vene ju lgeolekujõud (Spetsnaz). Ametlikel andmetel sai surma 344 tsiviilisikut\, neist 186 lapsed. Sadu inimesi sai haavata.\n\n\n\n1. septembri sündmuse d Eestis:\n\n\n\n1785 – Balti kubermangudes hakkas kehtima Venemaa linna seadus.\n\n\n\n\n\n\n1881 – avati Tallinna Peetri reaalkool.\n\n\n\n\n19 13 – asutati Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkond.\n\n\n\n\n19 12 – Tartus peeti kergejõustikuvõistlused\, millest esimest korda Eest is võtsid osa ka naised.\n\n\n\n\n1913 – maadleja Jaan Jaago võitis Pe terburis maailmameistrivõistlused maadluses.\n\n\n\n\n1937 – asutati Ri igi Viljasalv.\n\n\n\n\n1944 – Eesti omavalitsuse juhi otsusega suleti t eatrid\, varieteed\, teatrikoolid\, muusikakoolid ja kunstikoolid.\n\n\n\n \n1947 – tegutsema hakkasid Tallinna õpetajate instituut ja Tartu õpet ajate instituut.\n\n\n\n\n1950 – uuel õppeaastal algas Eestis õppetö ö 1170 üldhariduskoolis\, 33 töölis- ja maanoortekoolis\, 47 tehnikumi s ja muus keskeriõppeasutuses ning 5 kõrgkoolis.\n\n\n\n\n1952 – Talli nna õpetajate instituut korraldati ümber Tallinna pedagoogiliseks instit uudiks.\n\n\n\n\n1954 – peaaegu kõikides koolis (v.a keskkoolide lõpuk lassides) hakati poisse ja tüdrukuid koos õpetama.\n\n\n\n\n1956 – õp pemaks kaotati üldhariduskoolide 8.–11. klassides\, keskeriõppeasutust es ja kõrgkoolides.\n\n\n\n\n1962 – keskkoolide õppekavasse tuli uus a ine: ühiskonnaõpetus.\n\n\n\n\n1963 – Eesti Raadios oli eetris esimene laste unejutt.\n\n\n\n\n1964 – maa-asulates elavatele õpilastele makst i nüüdsest kinni sõit kooli ja koolist tagasi.\n\n\n\n\n1964 – põllu majandusliku suunaga tehnikume ja nende baasmajandeid hakati ühendama sov hoostehnikumideks.\n\n\n\n\n1970 – võimude käsul hakati üle minema ü ldise keskhariduse nõudele.\n\n\n\n\n1975 – loodi Viljandi rajooni põl lumajanduskoondis.\n\n\n\n\n1980 – selle õppeaasta alustas tööd 539 üldhariduskooli (kokku 198 500 õpilasega)\, 48 õhtust üldhariduskooli\ , 25 kutsekeskkooli\, 36 kutsekooli\, 37 keskeriõppeasutust ja 6 kõrgkoo li.\n\n\n\n\n1988 – Tartu kaubamajas tabati Eesti esimeseks graffitikuns tnikuks peetav Ülo Kiple.\n\n\n\n\n1993 – Tallinna nelja linnarajooni a semel moodustati kaheksa linnaosa.\n\n\n\n\n1993 – ristsõnade väljaand ja AS Kuma käivitas Kuma Raadio\, kui Paidest läks eetrisse esimene saat epäev.\n\n\n\n\n1995 – tegutsema hakkas äriregister ja jõustus ärise adustik (võeti vastu 15.2.1995)\, mille kohaselt pidid kõik firmad end ümber registreerima hiljemalt 1. septembriks 1997.\n\n\n\n\n\n\n1995 – Tartumaal Laeva vallas avati Soome piimatööstuskontserni Valio Oy ja ASi Tapila koostöös Laeva meierei.\n\n\n\n\n1998 – alustas tegevust Eesti esimene internetivärav xxl.ee tegevust.\n\n\n\n\n1998 – Tartus avati p urskkaev ja skulptuur «Suudlevad tudengid».\n\n\n\n\n2000 – liiklusees kirjades hakkas kehtima kord\, mille kohaselt pidid kaheaastase kestusega esmaste juhilubade omanikud 12 kuu vältel enne juhilubade vahetamist saam a lisakoolitust libedal teel ja pimedas sõitmiseks.\n\n\n\n\n2012 – kre diidiasutusena alustas Eestis tegevust Norra suurimasse finantsgruppi DNB Bank ASA kuuluv AS DNB Pank\, DNB oli Eestis tegutsenud filiaalina alates 6.3.1006 (pärast ühinemist Nordea Pangaga 1.10.17 kannab pank ärinime L uminor Bank).\n\n\n\n\n2018 – jõustus rahapesu ja terrorismi rahastamis e tõkestamise seadus\, mille kohaselt on eraõiguslikel juriidilistel isi kutel kohustus avaldada äriregistri juures andmed oma ettevõtte tegelike kasusaajate kohta.\n\n\n\n\n2022 – tegevust alustas Tallinna muusikakes kkooli\, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ja Tallinna balletikool i ühendamisega loodud Tallinna muusika- ja balletikool (MUBA).\n\n\n\nJa maailmas:\n\n\n\n5598 eKr – Kreeka ilmaliku ajaarvamise algus.\n\n\n\n\n 5508 eKr – Maailma loomine Bütsantsi traditsiooni järgi. Konstantinoop oli tsiviilajaarvamise algus.\n\n\n\n\n338 eKr – Chaironeia lahing\, Mak edoonia saavutas Kreeka aladel ülemvõimu.\n\n\n\n\n69 – Jeruusalemm pu rustati (traditsiooniline daatum).\n\n\n\n\n1804 – Karl Ludwig Harding a vastas asteroid Juno.\n\n\n\n\n1870 – Preisimaa võitis Sedani lahingus Prantsusmaad.\n\n\n\n\n1914 – Cincinnati loomaaias suri viimane rändtuv i.\n\n\n\n\n1923 – Tōkyōt ja Yokohamat laastas maavärin\, põhjustade s ligi 100 000 ohvrit.\n\n\n\n\n1928 – Ahmed Zogu kuulutas Albaania kuni ngriigiks ja enda kuningaks.\n\n\n\n\n1939 – Saksamaa kallaletungiga Poo lale algas teine maailmasõda.\n\n\n\n\n1969 – Liibüas toimus Mu‘amma r al-Qadhdhāfī juhtimisel riigipööre.\n\n\n\n\n1983 – Nõukogude hä vitaja tulistas Sahhalini saare lähedal alla Lõuna-Korea reisilennuki\, surma said kõik 269 pardal viibinud inimest.\n\n\n\n\n1986 – Vene Õige usu Kiriku Leningradi ja Novgorodi metropoliidina alustas teenistust Talli nna ja Eesti metropoliit Aleksius.\n\n\n\n\n1997 – Prantsuse politsei te atas\, et printsess Diana autojuht oli kolme ohvriga lõppenud õnnetuse a jal keskmises joobes.\n\n\n\n\n2004 – algas Beslani pantvangikriis\, mis lõppes 344 inimese surmaga. Neist 186 olid lapsed.\n\n\n\nLoe allikast e dasi\n\n[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/1._september'] CATEGORIES:Täna ajaloos END:VEVENT BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20270328T040000 TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 TZNAME:EEST END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE END:VCALENDAR