BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.5//EN BEGIN:VEVENT UID:1999@kihulane.eu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20301001 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20301002 DTSTAMP:20261001T081523Z URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-1-oktoober-%e2%9f%a9-pandi-alu s-kosmoseagentuurile-nasa-2030-10-01 SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 1. oktoober ⟩ Pandi alus kosmoseagentuurile NASA DESCRIPTION:\n\n\n\nNASA Foto: Caro / Sorge / Scanpix\n\n\n\n1958 – presi dent Eisenhoweri määruse alusel alustas tegevust NASA.\n\n\n\n\n\n\nNASA loomine toimus külma sõja ja kosmosevõidujooksu tingimustes. Umbes aas ta varem oli Nõukogude Liit jõudnud ameeriklastest ette\, saates orbiidi le esimese tehiskaaslase Sputniku. Ameeriklased üritasid mõni kuu hiljem sama saavutada\, kuid nende Vanguard TV3 satelliidi üleslennutamine eba õnnestus.\n\n\n\n\n11. jaanuaril 1958 teatas seni kosmosevaldkonda arenda nud Riikliku Aeronautika Nõuandekomitee NACA peadirektor Hugh Dryden\, et kosmoselendude jaoks peaks moodustama uue kosmoseagentuuri\, mis oleks ts iviilasutus.\n\n\n\n\nVeebruaris 1958 loodi Kaitseministeeriumi alluvusse kuuluv DARPA\, mille üheks eesmärgiks on sõjalise kosmosetehnoloogia ar endamine. 29. juulil 1958 allkirjastas president National Aeronautics and Space Acti\, millega loodi NASA. Rahvuslik Aeronautika Nõuandekomitee lii deti 1. oktoobril 1958 tegevust alustanud NASAga ning uus agentuur omandas ka NACA personali\, uurimiskeskused ja eelarve.\n\n\n\n\nLisaks võeti ü le ka mitmed sõjaväe kosmoseprogrammid ja uude kosmoseagentuuri asusid t ööle mitmed varem sõjaväe heaks töötanud teadlased\, sealhulgas teen ekas raketiteadlane Werner von Braun. Detsembris 1958 omandas NASA ka Jet Propulsion Laboratory\, mida tänapäeval juhib NASA nimel California Tehn oloogiainstituut.\n\n\n\n1. oktoobri sündmused Eestis:\n\n\n\n1228 – Sa ksa kuningas Heinrich VII läänistas Gottfriedile tema piiskopkonna – v iis kihelkonda Saaremaal ja seitse Läänemaal\, Hiiumaa ja teised läheda lasuvad saared.\n\n\n\n\n1911 – sündis kirjanik Herman Sergo\n\n\n\n\n1 919 – Tartus alustas tegevust Kõrgem Kunstikool Pallas.\n\n\n\n\n1923 – Nõmmel hakati õpetama politsei ja piirivalve tarvis teenistuskoeri.\ n\n\n\n\n1924 – Tallinna-Pääsküla liinil pandi käiku Baltimaade esim esed elektrirongid.\n\n\n\n\n1927 – Tartus avalikustati kirjastuse «Loo dus»esimese romaanivõistluse tulemused. I auhinna (60 000 marka) pälvis August Jakobsoni romaan «Vaeste-Patuste alev».\n\n\n\n\n\n\n1929 – Ee sti-Nõukogude Liidu piiril tapeti Eesti piirivalvur Richard Uibo.\n\n\n\n \n1929 – Tallinnas avati Eesti esimene tennisehall.\n\n\n\n\n1934 – as utati Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus.\n\n\n\n\n1950 – ka otati maakonnad ja vallad\, asutati rajoonid.\n\n\n\n\n1980 – Tallinnas toimusid noorterahutused.\n\n\n\n\n1981 – kõikides maarajoonides asutat i agrotööstuskoondised.\n\n\n\n\n1987 – Ilmuma hakkas põllumeestele j a maainimestele orienteeritud nädalaleht Maaleht.\n\n\n\n\n1987 – VAT T eater alustas tegevust Tallinna Teatriarenduste Stuudio nime all.\n\n\n\n\ n1988 – Tallinnas algas Rahvarinde esimene kongress.\n\n\n\n\n1991 – E esti tollipunktides hakati rakendama punase ja rohelise koridori süsteemi .\n\n\n\n\n1991 – käibele tulid esimesed sõjajärgsed Eesti postmargid .\n\n\n\n\n1993 – telekanali Kanal 2 esimene saatepäev. Saatepäev alga s animafilmiga «Kapsapea».\n\n\n\n\n2001 – Kriminaalkuritegudes süüd i mõistetud inimesed hakkasid maksma trahvi vastavalt oma sissetulekule.\ n\n\n\n\n2001 – Uksed avas 13 miljonit krooni maksma läinud Tartu Sadam ateater.\n\n\n\n\n2009 – Raplamaal läks FM sagedusel esmakordselt eetri sse Tre Raadio.\n\n\n\n\n2010 – Tallinna–Tartu ja Rakvere–Pärnu maa nteede ristumiskohas Mäos avati Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm\, Mäo liiklussõlm läks maksma 474 miljonit krooni.\n\n\n\n\n2012 – Algas mee dikute streik\, mis kestis kuni 29.10.12\, kui allkirjastati tervishoiutö ötajate üleriigiline kollektiivleping.\n\n\n\n\n2014 – Nasdaq OMX grup pi kuuluvad Tallinna\, Riia ja Vilniuse börsid võtsid kasutusele brändi nime Nasdaq.\n\n\n\n\n2016 – AS Postimees Grupp lõpetas venekeelsete aj alehtede Postimees ja Den za Dnjom väljaandmise paberil.\n\n\n\n\n2019 – Tallinna Televisioon lõpetas tegevuse (alustas igapäevaste saadetega 3.01.11\, üleriigilises vabalevis oli alates 15.06.11).\n\n\n\nJa maailm as:\n\n\n\n331 eKr – Gaugamela lahing\, Aleksander Suure võit Pärsia üle.\n\n\n\n\n965 – Johannes XIII sai paavstiks.\n\n\n\n\n1787 – Kinb urni lahing\, kus Aleksandr Suvorov võitis türklasi.\n\n\n\n\n1795 – P rantsusmaa vallutas praeguse Belgia ala.\n\n\n\n\n1800 – Hispaania loovu tas Prantsusmaale Louisiana.\n\n\n\n\n1814 – avati Viini kongress.\n\n\n \n\n\n\n1827 – Vene sõjavägi vallutas tormijooksuga Jerevani\, lõppes üle tuhande aasta kestnud islami ülemvõim Armeenias.\n\n\n\n\n1830 – rajati suaavide korpus.\n\n\n\n\n1869 – Austrias ilmusid maailma esimes ed postkaardid.\n\n\n\n\n1896 – Šveitsis asutati ravimifirma Hoffmann –La Roche\n\n\n\n\n1887 – Suurbritannia vallutas Belutšistani.\n\n\n\ n\n1898 – Nikolai II pagendas juudid suurematest Venemaa linnadest.\n\n\ n\n\n1908 – müügile tuli maailma esimene seeriaauto Ford T.\n\n\n\n\n1 918 – Thomas Edward Lawrence'i juhtimisel vallutas araablaste sõjavägi Damaskuse.\n\n\n\n\n1934 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud tühis tas õunte sisseveo keelu Eestist.\n\n\n\n\n1935 – sündis briti muusika lilaulja ja näitleja Julie Andrews\n\n\n\n\n1936 – Francisco Franco sai Hispaania valitsusjuhiks.\n\n\n\n\n1938 – Saksamaa liidendas Sudeedid.\ n\n\n\n\n1939 – Saksa väed tungisid Varssavisse.\n\n\n\n\n1949 – Mao Zedong kuulutas välja Hiina Rahvavabariigi.\n\n\n\n\n1958 – NASA alusta s tegevust.\n\n\n\n\n1975 – hakati tähistama rahvusvahelist muusikapäe va.\n\n\n\n\n1994 – iseseisvus Palau.\n\n\n\n\n1999 – algas Teine Tše tšeenia sõda.\n\n\n\n\n2000 – Sydneys lõppesid XXVII suveolümpiamän gud.\n\n\n\n\n2017 – Las Vegase kantrimuusika festivalil sai surma 58 ja haavata üle 500 inimese\, kui 64-aastane mees avas kontserdikülastajate pihta tule teisel pool teed asuvast hotelli aknast. Tegemist oli USA läh iajaloo ohvriterohkeima massitulistamisega.\n\n\n\n\n2018 – Suri Armeeni a päritolu Prantsuse laulja Charles Aznavour.\n\n\n\n\n2022 – Indoneesi as Java saarel jalgpallistaadionil puhkenud paanikas sai surma 133 inimest ja 583 said vigastada\, tegemist oli Indoneesia suurima sporditragöödia ga.\n\n\n\nLoe allikast edasi\n\n[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia .org/wiki/1._oktoober']\n\n[rdp-wiki-embed url='https://en.wikipedia.org/w iki/October_1'] CATEGORIES:Täna ajaloos END:VEVENT BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20300331T040000 TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 TZNAME:EEST END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE END:VCALENDAR