Lääne antropoloogid on kaua uskunud, et end loodusandidest elatavates ühiskondades valitses soopõhine tööjaotus. Selle järgi tegelesid mehed eeskätt küttimise ja naised korilusega. Hiljutine uuring näitab aga, et paljudes sellistes kultuurides

Kuigi inimesed ja nende sugulased on toiduahelas üsna kõrgel positsioonil, lõpetasid nemadki mõnikord kellegi teise toidulaual. Seejuures polnud alati tegu kiskjatega. Kuna leitud sääreluu peal olid lõiked, siis tegid teadlased

Pariisist ligikaudu 240 kilomeetrit edelas asuv La Roche-Cotardi koobas avastati 1846. aastal. Kümneid tuhandeid aastaid muust maailmast eraldatud ja setetega kaetud koopa sissepääs paljastus kohaliku karjääri laiendustöödel. Põhjalikumad arheoloogilised väljakaevamised

“Nad olid meie püsiasukad, ilmselt samad asukad, kes olid elanud siin alates sellest ajast, kui inimesed siia tulid. Geneetiliselt oli ilmselt tegu grupiga, aga mis keelt nad rääkisid, selle kohta

Lõuna-Aafrika Vabariigi lõunarannikul Knysna linna lähedal päevavalgele tulnud jälg on liivasele maapinnale jäetud umbes 150 000 aastat tagasi. Seega on ta seni teada olnud vanimast inimjäljest umbes 30 000 aastat

Andrese ja Pearu kohtuuste kulutamist mäletab ilmselt iga “Tõe ja õiguse” lugeja. Ajalukku vaadates oli see aga pigem erand. “Uurisime seda  nelja Põhja-Eesti valla näitel ja tõepoolest ei tuvastanud me

“Mind üllatas just see, et muutus rõivastumistavades ei toimunud peale ristiusustamist nii kiiresti, kui arvasin,” ütleb Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor Riina Rammo. Kitsamalt peab ta silmas matuserõivastust, sest muinas- ja

Clayton Magill Edinburghis asuvast Heriot-Watti Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et leiupaigas Valdocarros II tuvastatud tulejäljed on 50 000 aastat vanemad kui kõige vanemad, mis Euroopas seni