Teadusajakirjas Journal of Natural History avaldatud uurimuses tutvustatakse putukat nimega Attenboroughnculus tau. Nimi on sügav kummardus Sir David Attenborough’le, kelle elutöö on inspireerinud põlvkondade kaupa inimesi, sealhulgas paljusid Londoni Loodusmuuseumi teadlasi, loodusmaailma hindama ja kaitsma.

Uue liigi avastamine annab värskeid teadmisi ühest kõige vähem uuritud herilaste rühmast ning rõhutab, kui hindamatud on teaduslikud muuseumikogud. Nimi Attenboroughnculus tau on mitmetähenduslik: esimene osa viitab Attenborough’le, liiginimi tau aga putuka tagakehal olevale silmatorkavale T-kujulisele mustrile.

Attenborough on oma dokumentaalfilmides teinud kuulsaks mitmeid parasiitherilasi, kirjeldades neid näiteks legendaarses sarjas «Elu katsumused» kui «keharöövel-herilasi» (body snatcher wasps). Tema ainulaadne jutustamisoskus on toonud tähelepanu organismidele, mis oma väiksuse või ebatavalise eluviisi tõttu sageli märkamatuks jäävad.

Uurimuse juhtivautor, Londoni Loodusmuuseumi putukate peakuraator dr Gavin R. Broad, tunnistas, et Attenborough on mõjutanud ka tema isiklikku karjäärivalikut. «Kui ma olin veel poisike, õppisin taksonoomiat David Attenborough’ sarjast «Elu Maal» ja otsustasin, et minustki saab taksonoom. Uskumatul kombel nii ka läks, seega võlgnen selle tänu just Sir Davidile,» sõnas Broad.

Aastakümneid varjus olnud aare

Vastkirjeldatud herilane on erakordne, kuna ta on nii uus liik kui ka uus perekond. Putukas on oma lähisugulastest niivõrd erinev, et teda ei saanud paigutada ühtegi olemasolevasse perekonda. Vaid 3,5 millimeetri pikkune isend leiti juba 1983. aastal Tšiilist Valdivia provintsist – riigist, mille mitmekesiseid ja ekstreemseid maastikke on Attenborough ka oma filmides korduvalt kajastanud.

Kuigi herilane oli muuseumi kogus seisnud üle 40 aasta, märkas selle ebatavalisi omadusi alles hiljuti vabatahtlik Augustijn De Ketelaere, kes uuris põhjalikult muuseumi kollektsiooni.

Teadlased tuvastasid unikaalse anatoomiliste tunnuste kombinatsiooni, mis eristab teda senituntud perekondadest. Nende hulka kuuluvad tugevalt kaardus tagakeha segment, peened hambataolised struktuurid munetil (millega herilane muneb) ning ainulaadne tiibade ja jalgade morfoloogia. Tema avastamine tõstab selles haruldases alamsugukonnas teadaolevate perekondade arvu neljani.

Attenboroughnculus tau avastamine rõhutab, kui olulised on muuseumikogud. Londoni Loodusmuuseum jätkab oma kollektsioonide digiteerimist ning loodab, et vanade kogude uuesti läbivaatamine toob päevavalgele veel lugematul hulgal uusi liike, eriti putukate ja teiste väikeste organismide seas.

Muuseumi külastajad saavad kuni augustini osa kaasahaaravast elamusest «Meie lugu David Attenborough’ga», kus legend ise räägib inimeste ja planeedi imelisest loost. Muuseumi aeda on paigaldatud ka pronksist plaat Attenborough’ tsitaadiga: «Loodusmaailma tulevik, millest me kõik sõltume, on meie kätes.» See on sõnum, mis kajab vastu ka selle pisikese herilase nimepanekus.

Allikas: phys.org