Seiratavate liikide hulka kuuluvad nii kaitsealused liigid kui ka tavalisemad taimed ja loomad, nagu jahiulukid või kalad. Peale siseriikliku vajaduse on tarvis täita rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu linnu- ja loodusdirektiivist, millega Eesti on liitunud. Linnudirektiivi järgi tuleb jälgida kõigi linnuliikide pesitsevate, talvituvate ja läbirändavate asurkondade seisundit, ent loodusdirektiiv hõlmab üksnes valitud loomaliike, kes on Eestis valdavalt kaitse all. Aruandluse samm, mille jooksul nende kohta andmeid saab koguda, on mõlemal juhul kuus aastat.

Levinumad parameetrid, mida jälgitakse, on liigi arvukus ja levik ning nende muutumine ajas. Mõlemad näitajad eeldavad tõepärase hinnangu tarbeks mahukat andmestikku ja rohkelt vaatlusi Eesti eri piirkondadest. Samas on teada, et seireeksperte enamasti napib ja raha hulk on piiratud. Riiklikke seiretöid tehakse tavaliselt püsivatel aladel, kus andmeid kogutakse kindla metoodika järgi ja kindlatel aegadel. Siin tulevadki kogu Eestis appi arvukad vabatahtlikud, kes aitavad seire andmestikku tublisti täiendada. Vabatahtlike võrgustiku tähtsus seisnebki suuresti selles, et see võimaldab koguda vaatlusi piirkondadest, kuhu seirajad ei satu.

Loodushariduslik tähtsus

Ujurite seire on tore ja haakub hästi loodusharidusega. Vabatahtlik ujurite seire sobib hästi loodusõpetuse tundi või õpilaste loodusringi. Sageli asub kooli lähedal mõni veekogu, kuid tavapärase kahvapüügi jaoks on koolitund liiga lühike ja terve klassiga koos tegutseda ei tundu piisavalt ohutu. Ujurite püük pudelpüünistega (loe lähemalt loodusveebist harrastusteaduse projektide alt ja vaata Eesti Loodus 2025, nr 4) võimaldab juhendajal püünised eelmisel päeval valmis seada ja järgmisel päeval koos lastega kiiresti veest välja võtta. Peibutussöödaga püünistesse tulevad peale ujurite teisedki veeputukad, kahepaiksed (nii konnad kui ka vesilikud), kalad, teod ja kaanid. Seega saab ühe käigu ja küllaltki vähese vaevaga näha olendeid vee-elustiku eri rühmadest. Ja mis kõige toredam, ujurid – suurimad vees elavad mardikad – köidavad ühtviisi nii lasteaialapsi kui ka teismelisi. Kes siis ei tahaks suure mardikaga selfie‘t teha! Mudilastega saab lihtsalt loomarühmi vaadelda, ent noorukitele saab tutvustada ka liikide määramise nutirakendusi (loomade puhul soovitame näiteks rakendust ObsIdentify ja taimede puhul FloraIncognita’t) ning loodusvaatluste sisestamist andmebaasidesse (LVA rakenduse või PlutoF GO abil).

Seire ja liigikaitse korraldus

Eestis on sadu kaitsealuseid liike, kelle käekäiku jälgitakse tavaliselt riiklike seiretööde abil. Neid töid tehakse valikuliselt varasemast ajast teada olevates leiukohtades, nii on võimalik jälgida, kuidas liikidel ja elupaigal aastate vältel läheb. Paraku katab see ära ainult väikese osa selliste liikide elupaikadest. Seetõttu oleme korraldanud just kaitsealustele liikidele keskendunud vabatahtliku seire projekte, mis aitavad koguda andmeid liikide leviku kohta seal, kuhu eksperdid ei jõua.

Eelmisel aastal, kui hiinlased tähistasid puumao aastat, kogusime andmeid Eestis elavate roomajate kohta ning andsime näpunäiteid, kuidas liikidel vahet teha ja kust neid võiks leida. Eriti põnev on koguda andmeid vaskusside kohta, sest eristamaks meil leiduva kahe liigi hariliku vaskussi ja ida-vaskussi isendeid, on vaja pildile saada soomused looma pealael.

Juba neljandat aastat korraldame talvituvate nahkhiirte vabatahtliku seire projekti, mille üks eesmärk on selgitada välja nahkhiirte levik väiksemates talvituspaikades, nagu keldrid või sahvrid. Nahkhiirte talvituspaikade riikliku seire hõlmab ainult suuri kaitsealuseid talvituspaiku, seetõttu on andmed muude talvituspiirkondade kohta piiratud. Peale talviste levikuandmete täiendamise on vabatahtlikel suur roll loodushariduse ning nahkhiirte kaitse korralduses. Projekti käigus tutvustatakse huvilistele nahkhiirte talvist eluolu ning seda, kuidas aidata oma keldris olevatel moosipurgivalvuritel talv kenasti üle elada.

Teiste looduskaitse alla kuuluvate liikide kõrval oleme igal aastal kaasanud vabatahtlikke näiteks kahepaiksete ja ujurite seiresse ning koostöös Eesti orhideekaitse klubiga ka aasta orhidee levikuandmete täiendamisse. Sellistes projektides osaledes aitavad vabatahtlikud täiendada kaitsealuste liikide levikukaarte, ajakohastada leiukohtade andmeid värskete vaatlustega ning lisada uusi leiukohti ja elupaiku Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), mida keskkonnaamet kasutab liikide kaitse korraldamiseks Eestis.

Keskkonnaplaneerimine

Üks eluslooduse seire eesmärk on koguda andmeid, mis võimaldavad eluruumi optimaalselt planeerida. Ka selles vallas on käsil mitu vabatahtliku seire kampaaniat. Põdravaatlused asulate ümbruses ja transpordikoridorides aitavad selgitada rohevõrgustiku ruumilist paiknemist, sest põdra kui katusliigi liikumisalad aitavad selgitada, kus asuvad ka teistele liikidele sobivad laiemad rohekoridorid. Nahkhiirte suvine loendus linnakeskkonnas annab aimu sellest, millised linnapiirkonnad võivad sobida teistele öösel aktiivsetele liikidele, näiteks siilidele. Ja vastupidi, eeldatavasti leidub siilidele kohastel elurikastel rohealadel rohkem ööputukaid, mis omakorda sobib nahkhiirtele. Putukate rohkus ja eriti liigirikkus on omakorda viitab tõenäoliselt paremale tolmeldajafaunale, mida saab hästi kontrollida tolmeldajate vabatahtliku seirega. Liigirikas tolmeldajate fauna on aga elurikka linna tunnus.

Linnas on väga oluline seirata ka ehitistest tulenevaid ohtusid looduslikele liikidele, planeerimaks neile ohutumat keskkonda. Näiteks vastu klaase lennanud lindude seireandmete alusel saab ühtlasi välja selgitada kohad, kus tuleks midagi ette võtta. Sama laadi on linnade piiritajaseire, mille põhjal võiks planeerida, kuidas kompenseerida piiritajate pesituskohtade kadu kortermajade räästaaluste ventilatsiooniavade sulgemise tõttu.

Võõrliigid

Viimastel aastatel on Eestis märgatavalt suurenenud vabatahtlike roll võõrliikide leviku jälgimisel ja talletamisel. Keskkonnaamet on koostöös keskkonnaagentuuriga loonud selleks eri võimalusi. Loodusvaatluste nutirakenduse esimene harrastusteaduse projekt oli „Märka võõrliiki!“, mille käigus oodati teateid pargitatarde, lumimarja, pihlenelase ja kuldvitsade kohta. Andmeid koguti eelkõige LIFE-projekti „Loodusrikas Eesti“ raames, et leida sobivaid alasid, kus katsetada eri tõrjemeetodeid. Kogutud teave andis spetsialistidele väärtusliku ülevaate liikide levikust.

Kõige enam on võõrliikidest tähelepanu pälvinud võõrnälkjad. Vaatlusandmete kogumine sai eriti suure hoo sisse 2020. aastal, kui hispaania More teetigude arvukus oli sobivate ilmastikuolude tõttu plahvatuslikult suurenenud. Vaatlusi on tehtud kogu Eesti üle 8000 korral ning nende hulgas leidub väärtuslikku teavet ka mustpeanälkjate ja kodumaiste liikide leviku kohta. Võõrnälkjate levikut kaardistatakse ka edaspidi, eriti hinnalised on vaatlused, mis pärinevad inimasustusest kaugematest paikadest. Igaüks võiks heita pilgu keskkonnaameti teokaardile ja vaadata üle ka nende piirkondade vaatlused, kust on plaanis mõni taim oma koduaeda tuua.

Möödunud 2025. aastal kutsusime vabatahtlikke üles teatama õitsevatest karuputkeisenditest. Laekunud teadetest ligikaudu kaks kolmandikku puudutas uusi leiukohti ning umbes kolmandik varem tõrjes olnud alasid. Leidus ka vaatlusi, kus teataja oli karuputke loodusest ise eemaldanud, näiteks taime välja kaevanud. Projekti käigus said spetsialistid operatiivset teavet, mis edastati tõrje tegijatele, et piirata putke levikut piirkonnas. Karuputke levikuandmeid on sel moel plaanis koguda ka tänavu. Lisaks on sel aastal plaanis kaardistada lupiinide ja pargitatarde levikut üle Eesti.

Vabatahtlike seirajate võrgustikku arendatakse ja riikliku seire metoodikaid uuendatakse aastatel 2024–2028 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Elurikkuse programm“ kaudu. Nii 2026. kui ka 2027. aastal korraldame vähemalt kümme vabatahtliku seire kampaaniat.

Tänavu ootame osalema järgmistes andmekogumiskampaaniates:

Aasta loom siil (vaatlusaeg 1. jaan – 31. dets)

Talvituvad nahkhiired (1. veebr –5. märts)

Hanede ja laglede kevadränne (1. märts – 31. mai)

Künnivaresed ja harakad (20. märts –10. mai)

Vaskuss (1. aprill – 15. nov)

Kahepaiksed (15. apr – 30. juuni)

Ujurid (1. mai – 30. sept)

Tolmeldajad (1. mai – 20. sept)

Piiritajad ja pääsukesed (20. mai – 10. juuli)

Nahkhiired suvistes elupaikades (17. juuni – 7. juuli)

Hanede ja laglede sügisränne (15. sept – 15. okt)

Koostöös partneritega

Märka aasta orhideed pruunikat pesajuurt (1. jaan – 31. dets) koostöös Eesti orhideekaitse klubiga

Klaaspindadega kokku põrkavate lindude kaardistamine (algas 2024. a, kestab kuni 2026. a 1. juunini) koostöös Tartu ülikooli loomaökoloogia õppetooliga

Võõrnälkjad (1. apr – 31. dets) koostöös keskkonnaametiga

Anna märku karuputkest (1. juuli – 30. sept) koostöös keskkonnaametiga

Lupiinid (1. juuni – 31. sept) koostöös keskkonnaametiga

Pargitatrad (1. mai – 31. dets) koostöös keskkonnaametiga

Artikkel ilmus ajakirja Eesti Loodus märts-aprill 2/2026 numbris.