Tartu Kultuurikandja aunimetus on linna tunnustus Tartus tegutsevatele isikutele ja kollektiividele, kes on aasta jooksul saavutanud silmapaistvaid tulemusi kultuuri alal või andnud olulise panuse Tartu kultuurielu arengusse. Tartu kultuurikandjaid jagatakse tänavu 25 korda. 

[embedded content]

Kultuurikandjad valis sel korral välja komisjon koosseisus: kultuuriosakonna juhataja Sten Svetljakov, avalike suhete osakonna juhataja Kadri Lees, Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees Peeter Talvistu, Heino Elleri Muusikakooli direktor Kadri Leivategija, kultuurinõunik Astrid Hallik, Tartu Ülikooli teatriteaduse professor Anneli Saro, TYPA juhataja Ello Varjas, Tartu linnakirjanik 2024 Maarja Pärtna ning Stencibility festivali asutaja ja eestvedaja Sirla.

Tartu Kultuurikandja 2025 nominendid:

Aasta sündmus – MTÜ Kolm Lindu korraldatud viie Tartu kammerkoori ühiskontsert “Veljo Tormis 95 | 110 helletust”, Tartu Uue Teatri lavastus “Tapty1985. Laskumine orgu” ning Eesti rahvusteater Vanemuine lavastuse “Palve. Kummardus Arvo Pärdile” rahvusvaheline edu;

Aasta kultuuriorganisatsioon – Tartu Mänguasjamuuseum, Eesti rahvusteater Vanemuine ja Eesti Kirjanduse Selts;

Aasta kultuurikorraldaja – Key Külaots (Estonian Fashion Festival), Lisanna Annus (Tartu Uus Teater) ning tandemina Mariann Raisma ja Kadri Kaljurand-Lipp (Tartu Ülikooli muuseum);

Aasta rahvakultuurikandja – üldtantsupeo “Iseoma” Tartu-Voore segarühmade liigijuht Aveli Asber, Reet Piiri pidev töö kogude, näituste ja hariduse vallas ning rahvamuusikapeo “Iseoma” loominguline juht Helin Pihlap;

Aasta looja – Tartu Uue Teatri loovjuht Ivar Põllu, lavastuse “Palavik” autor ja lavastusdramaturg Priit Põldma ning isikunäituse “Tormid ja tungid” autor Sirje Petersen;  

Aasta noor kultuurikandja – N-20 Studio asutajad Birgit Peerna ja Helen-Mary Vartšun, koorimuusika eestvedaja Liis Rull ning luulekogu “Tsükkel” autor Johanna Roos;

Aasta uustulnuk – Eesti Rahva Kolahoov ERM-i juures, Kett galerii ja Rühmitus Multinektar;

Aasta kultuurikajastaja – Kaire Nurk, Virge Joamets ning Saara Liis Jõerand;

Aasta tehniline tugi – Karel Kansvein, Rene Liivamägi ja Rello Lääts.