Rubriik: videod

videod
EAKAS AUTOJUHT. ARSTI SOOVITUSED. MADIS VESKIMA?GI VIDEOLOENG 11.04.2017



EAKAS AUTOJUHT. KUIDAS EDENDADA TURVALIST LIIKLEMIST ? ! Oleme teel kaasaegse, demokraatliku ühiskonna suunas, kus arvestatakse kõige erinevamate inimeste soovide ja vajadustega. Kõigil on õigus elada ja olla õnnelik. Seda niikaua, kui ei ohustata kuidagimoodi teisi ja iseennast. See ilus juhtmõte kehtib ka liikluses. Meie teedel liiklevad algajad , uljad noored, kogenud ja ettevaatlikumad, aeglase sõidustiiliga eakad autojuhid. Kaasliiklejatena peame mõistma ja arvestama teisi liiklejaid, mitte oma sõidustiili, tuledevilgutamise või sõrmenäitamisega kuidagimoodi teist halvustama. Autost on saanud tarbeese, seda eriti maapiirkondades. Auto annab vabaduse- ühelt poolt elada rahulikku ja turvalist elu külas või metsatalus, teisalt aga osa saada kõigest mida ühiskond pakub- arstiabi, kultuur, reisimine, eneseharimine ja teostus, lähedaste külastamine, ning “šoppamine”. Kui kõik see võtta ära ainult seetõttu, et autojuhil on aastaid 65 või 75 on tagajärjeks uued probleemid. Eemaletõrjutus, kõrvalise abi vajadus ja tüliksolemise tunne, depressioon, millele järgneb kiirem isiksuse vaimne ja kehaline hääbumine. Vanus iseenesest ei saa olla autojuhtimise lõpetamise põhjus, vaid selleks on konkreetsed haigused ja nendega kaasnevad muutused, seda ennekõike nägemises ja tähelepanus. Arutlegem koos- millised on sagedasemad haigused ja miks ei tohiks nende korral autot juhtida, millal oleks mõistlikum autojuhtimine lõpetada, mida teha, et autojuhtimine vanemas eas oleks võimalikult turvaline autojuhile endale ja kaasliiklejatele. Vananemisega kaasneb rida normaalseid ja tavapäraseid muutuseid kogu keha talitluses. Nägemise ja kuulmise halvenemine, liigeste ja lülisamba painduvuse langus, alanenud reaktsioonikiirus. Nende muutustega peab arvestama ja valima aeglasema ning ettevaatlikuma sõidustiili ja kõik on hästi. Vanemas eas suureneb krooniliste haiguste võimalus, kasutatakse ka mitmeid ravimeid. Kõik see võib mõjutada turvalist autojuhtimist, halvendades tähelepanu, reaktsioonikiirust ja kordinatsiooni. TEISED HAIGUSED MIS VÕIVAD OLULISELT MÕJUTADA TURVALIST AUTOJUHTIMIST
Une lämbustõbi. Haigusele on iseloomulik uneajal tekkivad lühiaegsed hingamisseiskused. Haige neid ise tavaliselt tähele ei pane, küll aga on need üsna ebameeldivad kuulata läheduses viibijatele. On selge, et peaaju hapnikupuuduse tõttu ei puhata korralikult välja ja kogu järgneva päeva tuntakse end uniselt ja oht on lühiajalisteks unnesuikumisteks kõikvõimalikes olukordades, kahjuks ka autoroolis. Südame rütmihäired. Neid on mitmesuguseid, kuid autojuhtimist ohustab rütmihäire, kus südametegevus aeglustub korraks 30-40 löögini minutis või tekib 1-3 sekundit vältav paus. Selline haige kaotab paariks sekundiks teadvuse, roolitaga on see aga piisav aeg, et järgneks õnnetus. Suhkruhaigus. Veresuhkru kõikumisega nii tõusu või languse suunas võib kaasneda erinevad enesetunde muutused. Närvisüsteemihaigused. Insuldijärgne seisund, Parkinsonihaigus, peaaju vereringehäired mõjutavad otseselt tähelepanu ja reaktsioonikiirust, seega ohustavad ka turvalist autojuhtimist. Lülisamba ja liigeshaigused. Valulik ja ja kange kael või nimmepiirkond, õlavalu ja jäikus näivad eelkirjeldatud haigustega süütud, kuid liikluses see nii ei ole. Ümbereastumisel või tagurdamisel on ju vaja vaadata tagasi, aga kui kael valu tõttu lihtsalt ei keera piisavalt pole võimalik tagada järgneva manöövri ohutust.
Meeleoluhäired. Suurenenud ärevus, kerge vihastamine, ootamatud reaktsioonid mingile välimisele või sisemisele aistingule on ülimalt liiklusohtlikud mitte ainult ekamatele vaid ka noorematele autojuhtidele. KUIDAS SUURENDADA TURVALIST AUTOJUHTIMIST VANEMAS EAS
Istu autorooli puhanuna, hea enesetundega, väldi liigtühja või täiskõhtu
Väldi juhtimise ajal jutuajamist, raadiokuulamist või mobiiltelefoni kasutamist
Kui oled tarvitanud ravimeid, uuri nende liiklusohtlikke kõrval- ja koostoimeid. Pea oma arstiga regulaarselt nõu haiguste suhtes, mis võivad ohustada turvalist autojuhtimist, leidke võimalused parimaks raviks
Planeeri sõitu valgele ajale, vältima peab sõitu õhtul ja öösel
Pikemal sõidul peata regulaarselt auto ohutus kohas, välju sõidukist ja tee mõned venitusharjutused. Kui oled unine katsu veidi tukastada. või veidi reipalt kõndida
Hoidu ärritustest, õpi juhtima oma emotsioone. Kutsu keegi sõidule kaasa ja palu ausalt hinnata sõiduvõtteid ja toimetulekut. Võimalusel võta kogenud sõiduõpetajalt õppesõidu tunde, liikluses toimuvad pidavelt muudatused, kuula tema soovitusi
Võimalusel soeta automaatkäigukastiga auto, nii jääb rohkem tähelepanu liiklusele
MILLAL LÕPETADA AUTOJUHTIMINE
Ühest vastust on raske anda. Mõistlik on avameelne vestlus oma raviarstide ja lähedastega, haiguste ja kasutatavate ravimite hindamine liiklusohu suhtes. Loe otse allikast