Rubriik: Välisuudised

Eestinen, Poliitika, Uudised, Välisuudised
Trump tulebki tagasi – sai USA parlamendis hääletusel võidu

president Donald Trump sai parlamendi ülemkojas Senatis võidu t ametist tagandamise hääletusel ja sellega on tal võimalik uuesti pürgida kõrgetesse ametistesse.

Trumpi taheti peale t ametist lahkumist veel ametist tagandada selle eest, et ta oli korraldanud mäsu parlamendi hoone kapitooliumi juures 6. jaanuaril. Trumpi vastu hääletas Senatis vaid 7 vabariiklaste erakonna saadikut. Trumpi tagandamiseks oleks vaja olnud 67 häält ehk kaks kolmandikku, aga kokku saadi vaid 57. Vastu oli 43, vahendab Daily Mail.

Pärast süüdistus vabanemist edastas Trump pöördumise, milles andis mõista, et Ameerika suureks tegemise töö on pooleli, see on alles alguses, ja seda tuleb jätkata. Sellest võib välja lugeda, et Trump tahab saada uuesti presidendiks.

Nagu rääkis Trumpi advokaat Michael van der Veen, olid süüdistused Trumpi vastu fabritseeritud ja selle pärast isegi ei vabandatud. Advokaat peab sellist asja samasuguseks kuriteoks kui oli Kapitooliumi ründamine 6. jaanuaril.

Advokaat süüdistas ka meediat, mis oli Trumpi asjas erapoolik ja edastas vaid ühe poole seisukohti. Advokaat ütles, et meedia on riigi lõhestanud.

Siin on advokaadi kommentaarid toimunu kohta:

https://platform.twitter.com/widgets.js

The post Trump tulebki tagasi – sai USA parlamendis hääletusel võidu appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Tervis, Välisuudised
Murest murtud poeg: ema sai Covid-19 vaktsiinist jäädava ajukahjustuse
Naine saab jäädava ajukahjustuse pärast vaktsiini süsti FOTO: Brant Griner

Pärast seda, kui Ameerikas elava Brant Griner sai e vastase Pfizeri vaktsiini, on naisel jäädavad ahjukahjustused, kirjutab RT. Mees postitas oma seisundist Facebooki ka video. 

Griner ütles, et t l olid iga päev peale vaktsineerimist peavalud. Pärast seda oli avastanud, et t vasak jalg tõmbleb. Hiljem ei allunud enam ka t parem jalg kontrollile. Nelja päeva pärast toimetati naine haiglasse. «Tal ei olnud enam mingit kontrolli oma jalgade üle. Arstid arvasid, et selle seisundi põhjustajaks olid vaktsiinides sisalduvad metallid,» lisas Griner.

Mees rääkis RN´le antud intervjuus, et pärast video postitamist Facebooki, sai ta tuhandeid kirju inimestelt, kes räägivad, et ka nende tütrete, poegade, de, isade ja teiste pereliikmete kehad ei ole vaktsiini hästi vastu võtnud.

«Minu l läheb aina hullemini ja ikka veel ei ole ma arstidelt saanud vastust, kuidas t olukorda parandada. Palun palvetage t eest. Ma ei suuda vaadata oma sellises olekus. Ma tahaksin lihtsalt nutta, sest tean, et ma ei saa oma heaks midagi teha,» ütles Griner.

Lisaks ütles mees, et t on väga tervisliku eluviisiga 45-aastane naine, kellel ei ole kunagi varem ühtegi tõsist haigust olnud.

Maailm, Tervis, Välisuudised
Ralliajakirjanikuna suletud Prantsusmaal. Kummituslinn, salajane pajaroog ja hävitatavad pastakad

Prantsusmaa restoranid on suletud. Sööge kodus.

Koroonaest tingitud on Prantsusmaal erekordselt ranged.

Iseenesest on ime, et Mone Carlo ralli üleüldse toimub, sest on vallutanud Prantsusmaa. Mitte et t üleliia oleks – nakatumisnäitaja on kõvasti väiksem Euroopa keskmisest ja poole väiksem kui s, aga see ei takista riiki lukku panst.

Selleks et üleüldse rallile pääseda, tuli esmalt korraldajatele saata viis dokumenti: printida välja, täita käsitsi, allkirjastada, salvestada ja siis teele lähetada. Nende dokumentidega tuli endal ja ka ajalehe bossidel kinnitada, et mõistetakse e ohtlikkust ja tehakse kõik, et see ei leviks. Mõistagi pidi paberite hulgas ol tõend negatiivse analüüsi kohta.

Esimene takistus ilmnes juba Tallinna lennujaamas, kui pardakaart pani punase tule vilkuma. „Lähete Pariisi? Kas teil analüüsi negatiivne tulemus on seal ette näidata, muidu te riiki ei pääse?” päriti. Vale jutt, Pariisis polnud kellelgi paberist sooja ega külma.

Järgmine probleem: buss Orly lennujaama ei sõida. Kuidas sinna saab? Taksoga. Ainult et ühtki taksot pole. Oodake, ehk tuleb, soovitati. Lõpuks tu.

Oli selge, et Nice’ist autoga elamispaika Sisteroni enne 18 ei jõua, aga sealtmaalt algab komandanditund ja kes ringi liigub, võib sattuda soolaputkasse. Õnneks on ols lahendus: kui pelgad, et õigeks ajaks varju ei jõua, tuleb välja printida paber ja see enne täita – kes oled, kust tuled, kuhu lähed, millal teekonda alustasid ja pärale loodad jõuda. Ent, mis kõige tähtsam: ristikesega tuleb märkida põhjus, miks sa ringi hulgud ja t ei täida. Ajakirjaniku jaoks on õige risti võimalusi vaid üks: sõit töölt koju või kodust tööle. Oleks koer, tohiks tga jalutada, aga elamispaigast ainult kilomeetri raadiuses. Kusjuures täidetud paber tuleb le kohe ette näidata, mitte seda kinnipidamise korral täitma hakata, muidu tuleb suur pahandus.

Inimtühjus ja salakaup

Lõpuks hotell. Pikk sõit on kleepinud keele suulakke. Ehk saab hotelli restoranis kesvamärjaga selle lahti sulatada?

No, no! Restoranid on kõik suletud,” hõikab hotelliomanik, suundub tagaruumi ja naaseb külma õllepudeliga. „Kraanist sa õlut lasta ei saa, keegi võib näha, võta pudel ja klaas ning joo toas.”

Ent kuidas oleks õhtusöögiga? Mullusest on meeles teie imitsev filet mignon. „No, no!” kõlab vastuseks. „Aga ma võin teha karuli-sibula-singi-juustu-pajarooga ning järelroaks on juustu-vorsti-valik salatiga. Tule poole tunni pärast.”

Pool tundi hiljem ulatatakse hämaruses kandik a pisikese paja ja muuga ning sellega tuleb vaikselt, selg kühmus, tuppa hiilida. Kui kuskil on sama maitsvat pajarooga, siis mitte meie universumis. Olgu siinkohal öeldud, et kogenud luuraja käib ikka enne poest läbi ja ostab pisut nosimist, aga soe söök on soe söök.

Prantsusmaa linnad on õhtuti inimtühjad. Komandanditund.Foto: SIPA/SCANPIX

Mõistagi tekib huvi, kas tõesti on Haapsalu-suurune linn õhtul kell seitse rahvast tühi. Kaugele ei julge minna, aga paarsada meetrit mööda üht peatänavat sinna-tänna jalutades ja kõrvaluulitsatesse piiludes… Tühi mis tühi. Ei ainsat inimest, isegi koerakesega daami mitte. Justkui kummituslinn. Ja nii hommikul kella kuueni välja.

Meil öeldakse, et rahvas ei mõistaks, kui e takistamiseks keerataks kruvid viimseni pingule ja kehtestataks komandanditund. Prantslased mõistavad, aga kiruvad. Kusjuures mitte ametivõime, vaid t.

„Muidugi on raske, saame valitsuselt restorani sulgemise tõttu kompensatsiooni, aga vähe. Pank annab küll laenu, aga see tuleb tagasi maksta,” selgitab hotelliomanik. „Teisalt pole parem, kui ma e külge saan ja haiglasse satun. Seega tuleb keeruline aeg üle elada.”

Britid on saatanast

Ega prantslased võõraid väga külla oota – toovad äkki kaasa –, kuid lepivad paratamatusega, kui külalised just Suurbritanniast ei tule. Ralliajakirjanik David Evans kurtis, et hotelli ta inglasena broneerida ei saanud – öeldi, et kohti pole. Kui ta esitles end aga ameeriklasena, leidus tube küll. Gapis, kus ralli peamiselt toimub, teatanud tuttav Evansile, et ärgu mingil juhul oma autoga kohale tulgu – Suurbritannia numbrimärk põhjustaks üleüldise paanika.

Pressikeskusse ei saa enne, kui kehatemperatuur vastab normidele. Sead oma näo posti otsas asetseva ekraani tsentrisse ja kui süttib roheline tuli, oled teretulnud. Esimene küsimus: kus on paber negatiivse analüüsitulemuse kohta, alles siis räägime edasi. Pressimaterjalide kättesaamise kohta on vaja anda allkiri. Ulatatakse pastakas ja kui pookstavid paberil, tuleb kirjapulk konteinerisse visata nagu kasutatud süstal – hävitamiseks, äkki on sel pisikud küljes.

Rangeid reegleid on Prantsusmaal teisigi: maski tuleb kanda kõikjal, ka tänaval, ruumides tuleb liikuda põrandale joonistatud noolte järgi, et inimesed kokku ei puutuks, uksed, ka tualettruumide omad, on võimaluse korral avatud, et käepidemed t edasi ei kannaks… Ja prantslased, vählt enamik neist, ei nurise.

Allikas

Välisuudised
Kuidas Trump Bidenile tuumakohvri üle annab, kui ise inauguratsioonil ei osale?

 president Donald Trump ei võta homme osa oma järeltulija Joe Bideni inauguratsioonitseremooniast, aga see ei mõjuta inauguratsioonipäeva üht võib-olla tähtsaimat hetke, tuumakohvri üleandmist.

Tuumakohver, mida -s nimetatakse miskipärast „jalgpalliks”, sisaldab vahendeid, mida saab kasutada tuumalöögi andmise autentimiseks. Seda kannab sõjaväelane, kes saadab presidenti pidevalt kuni hetkeni, kui ta homme ametist lahkub, vahendab CNN.

Tavaliselt annab ta tuumakohvri üle teisele sõjaväelasele, kes hakkab saatma järgmist presidenti.

Homme toimub see üleandmine aga veidi teisiti, sest Trump peaks enne inauguratsioonitseremooniat Washingtonist Floridasse sõitma.

Tuumakohver reisib ilmselt koos Trumpiga, märgivad eksperdid, mis tähendab, et on vählt kaks kohvrit erinevates kohtades, mis kujutab endast unikaalset väljakutset võimu üleandmise sujuvuse tagamisel.

Kuigi see protsess võib toimuda veidi teistmoodi kui varem, on ols tagatised, mis võimaldavad tuumarelvade kontrolli sujuvat üleminekut ühelt presidendilt teisele, sõltumata asjaoludest, ütles Stephen Schwartz Bulletin of the Atomic Scientistsist.

Erinevalt üldlevinud arvamusest ei sisalda tuumakohver nuppu või koode, mis automaatselt tuumarelvad valla päästavad, vaid vahendeid, mille abil saab tuumalöögiks käsu anda.

Valge Maja

Lisaks sellele peab president kogu aeg kandma kaasas plastikkaarti, mida nimetatakse „küpsiseks”. See sisaldab tähtedest ja numbri koosnevaid koode, mida kasutatakse, et tuvastada president, kellel on ainsana lik õigus anda käsk tuumalöögiks.

põhi annab Trumpile täieliku võimu tuumaarsenali üle kuni sekundini, kui Biden on homme lõunal presidendiks vannutatud.

Air Force One’il Floridasse, lahkub see abi Trumpi juurest keskpäeval ja naaseb koos kohvriga Washingtoni,” ütles Schwartz.

Sel hetkel ei ole Trumpil enam võimu ja t tuumakoodid deaktiveeritakse automaatselt, selgitas Schwartz. Biden pärib aga samal hetkel automaatselt võimu tuumalöögi alustamiseks.

See tähendab, et kui Trump peaks homme kell 12.01 püüdma anda käsku tuumalöögiks, loetakse see käsk ebalikuks ja sõjaväejuhid, kelle ülesanne on tuumarelvad vallandada, on tatud keelduma.

Selle võimu ülemineku tagab see, et koodid, mida Trump kasutaks enese presidendina autentimiseks, muutuvad selleks hetkeks kehtetuks. Biden saab oma „küpsise” ilmselt kätte homme hommikul, kui teda ja valitud asepresident Kamala Harrist briifitakse tuumalöögi algatamise protsessi kohta.

Nende koodid ei aktiveeru aga enne keskpäeva.

Varem sel kuul ütles esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi oma kirjas esindajatekoja demokraatidele, et rääkis staabiülte ühendkomitee esimehe, kindral Mark Milleyga ja arutas Trumpi pääsu tuumakoodidele, sest oli kutsutud üles presidenti ametist kõrvaldama seoses Kapitooliumi ründamisega t toetajate poolt.

Pärast Milleyga rääkimist ütles Pelosi, et sai kinnituse, et on ols tagatised juhuks, kui Trump tahaks tuumarelva vallandada, teatasid mitmed allikad.

Kõrgete sõjaväelaste sõnul on küll presidendil ainuvõim tuumarelvade vallandamiseks, aga ta ei saa teha seda üksi.

Kui vastane peaks suunas raketi välja laskma, on presidendil viivitamatult ühendus salastatud kommunikatsioonivõrgustikuga ning ta saab reaalajas luureandmeid ja soovitusi tegutsemiseks.

On ols mehhanismid ebalike rünnakukäskude vastu, kas need siis hõlmavad tuumarelvi või mitte. Et käsk oleks lik, peab ol legitiimne sihtmärk, selge sõjaline eesmärk ja kasutada tuleb proportsionaalset jõudu.

Kindral, kes hiljuti käsutas strateegilisi relvi ja on nüüd Pentagonis isik number kaks, on kindel, et ei täida presidendi ebalikke käske.

„Kui see on ebalik, arvake, mis juhtub. Ma ütlen: „Hr president, see on ebalik.” Ja arvake, mida t teeb. Ta küsib: „Mis oleks lik?” Ja meie tuleme välja võimalustega, seguga võimekus, et vastata mis iganes olukorrale, ja nii see töötab. See ei ole nii keeruline,” ütles strateegilise väejuhatuse endine ülem, kindral John Hyten 2017. aastal.

Kui president jääb oma ebalikele käskudele kindlaks, ei ole sõjaväejuhil muud võimalust kui tagasi astuda.

Allikas

Eestinen, Uudised, Välisuudised
Soome koroonaäpp muudetakse ühilduvaks teiste ELi riikide sarnaste äppidega

Soome äpp Koronavilkku muudetakse ühilduvaks teistes ELi riikides ja Šveitsis välja töötatud rakendustega. Nakatumisest teatamisel saab Koronavilkku kasutaja saata teavet võimaliku kokkupuute kohta ka teises riigis välja töötatud rakenduse kasutajale ja saada teavet t võimaliku kokkupuute kohta teise riigi rakenduse kasutajalt.

Nakkushaiguste e muudatused näevad ette isikuandmete töötlemise seoses infosüsteemi piiriülese kasutamisega.

Koronavilkku äpi ühilduvus teistes ELi/ EMP riikides ja Šveitsis välja töötatud rakendustega võimaldab e nakkuse ahelate tõhusamat katkestamist ja takistada epideemia levikut isegi siis, kui rakenduse kasutajad liiguvad osalevate riikide vahel. Praegu on ühilduvusvõimega liitunud Saksamaa, Itaalia, Iirimaa, Hispaania, , Horvaatia, Taani, ja Poola.

Seadus säab isikuandmete kasutamise eesmärgi, isikuandmete edastamise mõne teise ELi/ EMP riigi või Šveitsi määratud riigiasutusele või ametiasutusele, et jõuda isikuteni, kes võisid olla kokku puutunud ega, ja kasutaja nõusoleku.

Koronavilkku kasutaja otsustab seetõttu ise, kas soovib osaleda piiriüleses teabevahetuses. Isikut tuvastamata teavet pakutakse turvalise ühenduse kaudu, mille on välja pakkunud ja edastanud Euroopa Komisjon.

Vastav jõustub 1. jaanuaril 2021. Samal ajal pikendatakse e kehtivust 31. detsembrini 2021.

The post Soome koroonaäpp muudetakse ühilduvaks teiste ELi riikide sarnaste äppidega appeared first on eestinen.
Loe otse allikast