Rubriik: Uued uudised

Eesti, Uued uudised
Siseministeerium valmistub vargsi üha uute sisserändajate vastuvõtmiseks

Praeguse valitsuse juhitav siseministeerium plaanib sisserännet Eestisse suurendada. Eesti kodanikele sellest muidugi midagi ei räägita ja isegi Riigikogu liikmetele sellest infot ei anta, aga juba otsitakse uus-migrantide portaalile tööjõudu.

Taotlusvooruga „Ingliskeelse veebiväljaande (edasi)arendamine kolmandate riikide kodanikele Eestis“ otsib Siseministeerium partnerit, kelle tegevuse toel tõuseks Eestis elavate ja inglise keelt rääkivate uussisserändajate, sh kolmandate riikide kodanike teadlikkus Eestis toimuvast. Veebiväljandest tuleb projekti käigus kujundada infokanal, mis annab Eestis elavatele uussisserändajatele aktuaalset infot Eestis toimuva kohta.

aotlusvooru eesmärk on arendada välja või täiendada olemasolevat veebiväljaannet, kus luuakse igapäevaselt originaalset ja asjakohast sisu ning kajastatakse olulisemaid Eestiga seotud sündmuseid ja uudiseid nii inglise kui ka eesti keeles. Selleks peab veebiväljaanne sisaldama tänapäevaseid lahendusi, olema kasutajasõbralik, mugav ja lihtsalt haaratav ning arvestama sihtrühma eripäradega. Järjepidevuse tagamiseks ja taotlusvooru eesmärgi täitmiseks tuleb taotlejal välja pakkuda ka jätkustrateegia projekti lõppedes.

Käesolev taotlusvoor keskendub meediatarbimise harjumustele, et soodustada tulemuslikku kohanemist ja hilisemat lõimumist. Võrreldes venekeelsete kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega inimestega, kellele on loodud erinevat Eesti venekeelset meediat, on emakeelena või peamise võõrkeelena inglise keelt rääkivate kolmandate riikide kodanikel oluliselt vähem võimalusi hoida ennast Eestis toimuvaga kursis. Seepärast jätkab siseministeerium taotlusvooruga ingliskeelse infovälja arendamist vastavalt sihtrühma vajadustele, huvidele ning meediatarbimise harjumustele, et luua uussisserändajatele tervikpilt Eesti ühiskonnas toimuvast.

Taotlusvooru tulemusena luuakse Eesti uussisserändajaid ingliskeelse sisuga järjepidevalt uue infoga varustatav meediakanal (või täiendatakse olemasolevat), mis tagab kohalikku elu kajastava info olemasolu ja asjakohasuse. Seeläbi on väljaanne abivahend, et luua elanikkonna üleselt sidusust erinevate kogukondade vahel, vähendades ühiskonnasiseseid vastuolusid ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahelisi pingeid. Kokkuvõttes luuakse kõigile võrdväärse infotarbimise võimalused. Eestis elamise ja eduka iseseisva toimetuleku seisukohalt on oluline tagada kolmandate riikide kodanikele asjakohane ja järjepidev info edastamine Eestis toimuvast poliitilisest, sotsiaalmajanduslikust ja kultuurielust.

Tegevused viiakse ellu ajavahemikus september 2021 kuni detsember 2022. Taotlusvooru kogueelarve on 150 000 eurot ning seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest. Taotluse esitamise tähtaeg on 27.07.2021 kell 11.00. Taotlemise vormide ja juhendiga saab tutvuda aadressil amif.ee.

Seega siis toimub sisserände ettevalmistamine täie hooga, sedapuhku Aafrikast ja Aasiast, ning tavainimesed sellest eriti midagi ei kuule. Kärpimisaegadel leitakse sisserändajate jaoks ometigi raha ka riigieelarvest ning lisa saab vasakliberaalide fondidest.

The post Siseministeerium valmistub vargsi üha uute sisserändajate vastuvõtmiseks appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Maailm, Uued uudised
Taani võtab massirände takistamist ja oma kultuuriruumi kaitsmist väga tõsiselt, olles eeskujuks kogu Lääne-Euroopale

Hiljuti võttis Taani parlament vastu uue seaduse, mis võimaldab valitsusel deporteerida asüülitaotlejaid Euroopa Liidust väljapool asuvatesse riikidesse ja menetleda nende taotlusi seal.

Taani sotsiaaldemokraatide juhitud valitsuse uue seaduse eesmärgiks on vähendada alusetute asüülitaotluste esitamist, ent loomulikult on massimigratsiooni toetav leer seadust teravalt kritiseerinud. Ilmselt kardetakse muuhulgas, et mitmed teised EL-i riigid võivad Taanist eeskuju võtta.

Taani migratsioonipoliitika oli juba enne uut seadust üks Euroopa karmimaid, ühtlasi on Taani üks neist riikidest, mis näeb tõsist vaeva, et kaitsta kohalikke traditsioone ja väärtusi üha enam pealtungiva mitmekultuurilisuse, massilise immigratsiooni ja poliitilise islami eest.

  1. juunil vastuvõetud migratsiooniseaduse muudatus (häältega 70-24) annab valitsusele õiguse sõlmida lepinguid EL-i mitte kuuluvate riikidega (nn kolmandate riikidega), et luua sinna asüülitaotluskeskused inimestele, kes soovivad asüüli Taanis.

Taani immigratsiooniminister Mattias Tesfaye – sotsiaaldemokraat ja Etioopiast Taani sisserännanud immigrandi poeg – ütles Financial Timesile, et Taani on leidnud juba mitu riiki, enamasti Aafrikas, mis võivad olla valmis avama sisserändajate vastuvõtukeskuseid.

Aprillis kirjutas Tesfaye alla vastastikkuse mõistmise memorandumile Ruandaga. „Taani soovib leida uusi ja jätkusuutlikke lahendusi praegustele rände- ja pagulasküsimustele, mis on seotud päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega. Praegune varjupaigasüsteem on ebaõiglane ja ebaeetiline, innustades lapsi, naisi ja mehi alustama rändeteedel ohtlikke reise, samal ajal kui inimkaubitsejad teenivad selle pealt suuri summasid,” seisab memorandumis.

„Rändeprobleemide lahendamiseks on vaja leida uusi lahendusi, mis tuginevad terviklikul lähenemisviisil ja õiglasemal ning inimlikumal varjupaigasüsteemil. See hõlmab ebaseadusliku rände algpõhjuste käsitlemist, pagulastele parema kaitse pakkumist konfliktipiirkondades ning abi suurendamist vastuvõtjariikidele, päritolu- ja transiidiriikidele (rändeteedel), et parandada piirihaldust, tugevdada varjupaigasüsteemi ja võidelda inimkaubandusega.“

Massiimmigratsiooni pooldajaid on Taani uus seadus tõsiselt ärritanud. Euroopa Komisjon teatas, et „tunneb tõsist muret“ asüülitaotlejate deporteerimise pärast kolmandatesse riikidesse. ÜRO põgenikeagentuuri kõrge asevolinik Gillian Triggs hoiatas, et „selline tegevus kahjustab turvalisust ja kaitset otsivate inimeste õigusi, demoniseerib ja karistab neid ning seab ohtu hulgaliselt elusid“.

ÜRO põgenikeagentuuri kõneisik Shabia Mantoo lisas aga, et agentuur „seisab endiselt kindlalt vastu rahvuslikele initsiatiividele, millega deporteeritakse asüülitaotlejaid sunniviisiliselt teistesse riikidesse ning õõnestatakse pagulaste rahvusvahelise kaitse põhimõtteid“.

Intervjuus Euronewsile ütles Taani inimõiguste instituudi vanemteadur Nikolas Feith Tan, et Taani plaan toob endaga kaasa väga põhimõttelise muudatuse rahvusvahelises asüülisüsteemis. „Kuni praeguseni oli põgenike kaitse peamiselt territoriaalne. Kui inimene jõudis Taani, siis tuli Taanil hinnata, kas ta on põgenik või mitte ning vajadusel tagada talle kaitse. Uus seadus muudab territoriaalse asüüli põhimõtet.“ Tani sõnul ei ole uus seadus vastuolus rahvusvaheliste seadustega, kuid ilmselt tuleb olla valmis selleks, et vastuvõetud seaduse osas pöördutakse kaebustega kohtusse.

  1. aastal võimule tulnud Taani valitsus ja peaminister Mette Frederiksen on lisaks eelpool mainitud seadusele võtnud massilise migratsiooni vähendamiseks veel terve hulga meetmeid.
  2. juunil 2021 võttis Taani parlament vastu seaduse, millega võib tühistada kriminaalsete grupeeringute liikmetel Taani kodakondsus. Taani justiitsministri Nick Hækkerupi sõnul on jõukude kuritegevus muutunud Taanis tavapäraseks. „Valitsuse eesmärk on tagada taanlastele turvaline igapäevaelu. Kui jõugud seda turvalisust rikuvad, siis peavad sellel olema ka tõsised tagajärjed,“ ütles Hækkerup.
  3. mail 2021 võttis Taani parlament vastu seadus, mis annab valitsusele õiguse saata maalt sunniviisil välja eitava vastuse saanud asüülitaotlejad ja teised illegaalsed migrandid. Seadus lubab jälgida migrantide mobiiltelefone, et tõhustada väljasaatmisprotsessi. Seaduse eesmärk on lahendada olukord, kus migrantidele maksti riigist lahkumiseks 100 000 kuni 225 000 taani krooni, inimesed võtsid küll raha vastu, kuid riigist ei lahkunud. Mõned lahkusid, kuid tulid hiljem tagasi.

  4. mail 2021 karmistas Taani valitsus kodakondsusseadust. Tulevikus ei ole varasema kriminaalkaristusega isikutel võimalik Taani kodakondsust saada. Immigratsiooni- või sotsiaalkindlustussüsteemi reegleid rikkunud isikutel tuleb kodakondsustaotluse esitamisega oodata kuus aastat. Lisaks peab taotlejal olema olnud kindel töökoht või oma ettevõte vähemalt kolm aastat ja kuus kuud taotluse esitamisele eelnenud nelja aasta jooksul.

Taani liberaalse partei kõneisik Morten Dahlini sõnul ei ole Taani kodakondsus mingi kingitus, vaid see tuleb välja teenida. „Inimesed, kelle me Taani vastu võtame peavad Taanist hoolima ja olema seaduskuulekad.“

  1. mail 2021 esitas Taani valitsus hulga uusi ettepanekuid võitluseks „religioossete ja kultuuriliste paralleelühiskondade“ tekkimisega Taanis. 9. märtsil 2021 keelustati mošeede ehitamine välisriikide rahastusel. Samal päeval võeti häältega 96-0 vastu seadus, mis keelab Taanis alaealiste religioossed abielud ja sundabielud. Selliste abielude sõlmijaid võib karistada kuni kahe aastase vanglakaristusega ja Taanist väljasaatmisega.
  2. augustil 2018 keelustati islami näokatte kandmine avalikes kohtades.

Taanis elab 5,8 miljonit inimest ja viimase viie aasta jooksul on seal esitatud igal aastal umbes 40 000 uut asüülitaotlust. Enamik taotlejatest on Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida moslemiriikidest. Seega on Taanis tekkinud üsna suured Süüria, Türgi, Iraagi, Iraani, Pakistani, Afganistani, Liibanoni ja Somaalia immigrantide kogukonnad. Pew Research Centeri andmetel moodustavad moslemid Taani elanikkonnast umbes 5,5%. Sarnaste trendide jätkumisel on see protsent aastaks 2050 juba 16.

Allikas: Gatestone Institute

Loe otse allikast

Eesti, Uued uudised
Ise provotseerin, ise nõuan raha – tarandid ja hartlebid hagejatena kohtus

Selle aasta maikuu tundub olevat eriline – nimelt nõuavad meeleavaldusi provotseerinud intrigandid raha neilt, kes seda takistada püüdsid.

Indrek Tarandi nõuetest EKRE vastu kirjutasid Uued Uudised loos “Indrek Tarandi kaasused on Eesti justiitssüsteemi häbiplekk”, nüüd on sellele lisandunud Florian Hartlebi väljapressimislugu, või nagu kirjutab Õhtuleht: “Saksa politoloogiadoktor nõuab Vooglaiult hüvitist. Tunnistajad: ta ise provotseeris! /…/ Lapsevankriga isa, kes meeleavaldusel odinlastega sekeldustesse sattus – nii on avalikkuse ette jõudnud Saksa politoloogiadoktor Florian Hartleb, kelle kohtuasja teisipäeval Harju maakohtus arutati.”

Eestis töötav saksa äärmuslane Hartleb läks kõnealusel päeval Eesti 200 ürituselt lapsevankriga läbi Vabaduse väljakul toimunud rändevastase miitingu, nimetas sealolijaid fašistideks ja rammis siis lapsevankriga turvamehi, naine filmis kõrvalt provokatsiooni kulgu – selline on loo üldtaust. Mees ise on tunnistanud, et ägestus, kuid asus siiski Varro Vooglaiult väidetava valeinfo eest raha välja pressima.

Mõned kommentaarid Õhtulehe loo alt.

Välismaalasel pole õigus sekkuda oma välismaal asuva elukohariigi poliitikasse, osaleda partei töös, kuuluda elukohariigi parteisse ja võtta osa meeleavaldustest.”

“Saksa politoloogiadoktor peaks hüvitist maksma moraalse kahju tekitamise eest eesti rahvale riigi pealinnas.”

“Sõimates eestlasi fašistideks, olles samal ajal nende järeltulija, on ikka kõrgem pilotaaž. See tüüp meenutab roojavat isendit võõra ukse taga, kes küsib paberit ja kui saab eitava vastuse, siis kaebab kõik kohtusse. Miks see “politoloog” oma kodumaal ei tegutse? Kas tase ei võimalda?”

“Talle ei meeldinud, et tema lapsevankri rünnakut provokatsiooniks nimetati, tema olla olnud emotsionaalselt häiritud lihtsalt. Aga MIKS sel juhul naine eemalt filmis?”

“Minu vanaema nimetas selliseid flooriane kiduussideks. Ei tea, miks…”

 

The post Ise provotseerin, ise nõuan raha – tarandid ja hartlebid hagejatena kohtus appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Eesti, Uued uudised
Helle-Moonika Helme: “Kui kristlane tsiteerib oma põhiseadust ehk Piiblit, siis satub ta kohtu alla. See ei ole normaalne”

Riigikogu liige Helle-Moonika Helme (EKRE) tundis Soome saatkonna ees peetud meeleavaldusel muret suundmuste pärast, mis loovad pretsedendi Päivi Räsäneni kaasuse näitel.

“Soome on meile olnud eeskujuks, kuid nüüd näeme, et seal on see vaenukõne seadus juba olemas ja viib selleni, et kui kristlane tsiteerib oma põhisedaust ehk Piiblit, siis satub ta kohtu alla. See ei ole normaalne.,” rääkis Helme.

The post Helle-Moonika Helme: “Kui kristlane tsiteerib oma põhiseadust ehk Piiblit, siis satub ta kohtu alla. See ei ole normaalne” appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

 

Eesti, Kohus, Uued uudised
Skandaalse Annika Laatsi kogudus käib Eesti riigiga kohut

Skandaalne pastor Annika Laats on saanud kuulsaks Piibli ümbertõlgendamisega homoseksualismi õigekstunnistamise nimel, nüüd aga käib tema valitsetav kogudus ka riigiga kohut.

BNS kirjutab: Harjumaal asuv Risti kogudus esitas kassatsioonikaebuse 1959. aastal ENSV kultuuriministeeriumi poolt Risti kirikust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele viidud puitskulptuuride kogu ehk Võidukaaregrupi ja kirikust aastatel 2010-2011 leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõiguse küsimuses.

Nii kirikust leitud münte kui ka sealt ära viidud Võidukaaregruppi peab riik enda omaks, Risti kogudus soovib koguduse omandiõiguse tunnustamist. Kui Harju maakohus tunnistas Võidukaaregrupi osas Risti koguduse omandiõigust, siis Tallinna ringkonnakohtu otsusel on nii kujud kui ka mündid riigi omanduses.

Võidukaaregrupp ehk 14. sajandil nikerdatud üle-elusuuruses hindamatud puitskulptuurid ristilöödud Kristusest, neitsi Maarjast ja apostel Johannesest asuvad praegu Niguliste kiriku Antoniuse kabelis kuulsa Bernt Notke „Surmatantsu“ kõrval.

Sama hagiga taotleb Risti kogudus Risti kirikust aastatel 2010-2011 toimunud kirikupõranda renoveerimise käigus leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõiguse tunnustamist. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on oma otsuses seni leidnud, et tegu on peitvara ning kultuuriväärtusega leiuga, mis peaks kuuluma riigile.

1197 leitud münti pärinevad ajavahemikust 13.-20. sajand, suurem osa müntidest on pärit 16.-17. sajandist. Praegu hoiustatakse neid Harjumaa muuseumis.

Tundub, et kui kirikuõpetaja läheb vastuollu Piibli õpetusega, siis pole talle probleemiks ka riigi omandit enda valitsemise alla nõuda.

The post Skandaalse Annika Laatsi kogudus käib Eesti riigiga kohut appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Eesti, Uued uudised
Jüri Ratase kuulus saemehe pilt on petukaup?

Riigikogu ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas, kes valmistub presidendiks kandideerima, on postitanud sotsiaalmeediasse järjest pilte tööhoos. Viimatised postitused aidaukse värvimisest ja puusaagimisest on aga meemimeistritele ja muidu teravmeelitsejatele hulk nalja pakkunud. Nii on palk õlal ja saag käes olevat Ratast võrreldud näiteks Arnold Schwarzeneggeriga.

Tähelepanelikumad on aga kahtlustanud, et Ratas teeb “putinit” ning nii võib järgmisena leida teda kurgedega lendamas või tiigrit silitamas. Nimelt tundub puusaagimise etüüd olevat petukaup, sest palgiots on värske lõike jaoks kahtlased pehkinud ja sae juhtplaat samal ajal kummaliselt puhas.

 

The post Jüri Ratase kuulus saemehe pilt on petukaup? appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Eesti, Uued uudised
Valitsus toob probleeme juurde – kodakondsuse saavad erandina kolm korduvalt karistatud inimest

Uue siseministri töötamise alguskuud on eriti kummalised – Eesti kodakondsust jagatakse retsidiivsetele kuritegeliku taustaga inimestele.

Valitsus arutab neljapäevasel istungil siseministeeriumi ettepanekut anda erandina Eesti kodakondsus kokku kolmele varem korduvalt karistatud taotlejale.

Ühte neist on Venemaal kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid karistatus on kustunud; teist on kriminaal- ja väärteokorras karistatud, kuid karistatus on kustunud ja kolmandat on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid karistatus on kustunud -seega üsna retsidiivne seltskond.

Eesti kodakondsus on viimse võimaluseni devalveeritud, kui seda saavad ka inimesed, kes on korduvalt näidanud, et ei hooli seadustest. Pole ju välistatud, et nad korraldavad uusi kuritegusid, nüüd juba kodanikena.

Kui Soomes oli telesaates jutuks sisserändajate kuritegevus, väitis üks liberaal, et ka soomlased teevad kuritegusid. Selle peale vastas Põlissoomlaste liider Jussi Halla-aho: “See ei tähenda, et me peaksime välismaalt lisa tooma!”

 

The post Valitsus toob probleeme juurde – kodakondsuse saavad erandina kolm korduvalt karistatud inimest appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Eesti, Uued uudised
Mart Helme Narvas: “Halli passi omanikud peaks otsustama ära, mis riigi kodanikud nad olla tahavad”

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Mart Helme andis täna Narvas pressikonverentsi, kus küsiti muu hulgas, kuidas suhtub EKRE venelastest liikmetesse. Mart Helme vastas, et EKRE-s on kohta kõikidele Eesti kodanikele, kes nõustuvad EKRE programmiga – see tähendab üldjuhul konservatiivse meelelaadiga inimesi.

„Me ei jaga kodanikke rahvusliku kuuluvuse alusel. Kuna oleme ise rahvuslik erakond, siis oskame hinnata kõigi inimeste loomulikku lojaalsust oma rahvuslikule identiteedile. Ida-Viru on iidne Eesti ala, aga Peipsi ääres on aastasadu elanud vene vähemus, kes on lojaalne Eestile, peab Eestit oma kodumaaks, samas säilitades omaenda kultuurilise identiteedi venelasena,“ lausus Mart Helme.

Sealseid ajakirjanikke huvitas, et miks ei võiks saada kohalike omavalitsuste valimistel osaleda halli passi omanikud, keda on Ida-Virumaal väga palju.

„Meie arvates peaksid halli passi omanikud otsustama ära, mis riigi kodanikud nad olla tahavad,“ vastas Helme. „Need inimesed on siin sündinud ja kasvanud. Nad võiksid olla Eesti kodanikud, mis annab neile valimisõiguse nii kohalikul kui ka parlamendi tasandil.“

Ta lisas, et valitsuses olles ajas EKRE sellist poliitikat ja tegi selliseid rahaeraldusi, mis laiendas võimalusi keele ja kodakondsuseksamite tegemiseks, samuti suurendati koolitusvõimalusi ja selle rahastust. „Meile on väga oluline, et Eesti oleks riik, kus kõik oskavad eesti keelt ja kõikjal saab rääkida eesti keeles. Eestis on sellest küll 30 aastat räägitud, kuid varasemad valitsused pole selle nimel kuigi palju pingutanud, see on jätnud ka mitte-eestlastele mulje, et keeleoskus polegi väga oluline. Eestis on igal inimesel rohkem võimalusi ja parem äraelamine, kui ta oskab riigikeelt.“

Küsimusele, mis puudutas EKRE liikmete teravaid või solvavaid väljaütlemisi venelaste aadressil, vastas EKRE aseesimees, et tihti on ekrevaenulik meedia neid moonutanud – näiteks laiendanud väljaütlemisi pronksiöö rüüstajate kohta tervele venekeelsele elanikkonnale.

„Katsed maalida meie erakonda natslikuks või fašistlikuks on kõige puhtakujulisem laim, tavapärane vasakliberaalide taktika sildistada kõiki, kes ei nõustu nende äärmusliku liberalismiga rassistide või fašistidena. Me oleme rahvuslased, mitte natsid,“ rõhutas Helme, lisades, et me elame veel vabal maal ja igaühel on õigus eneseväljendusele ja iga eraldi liikme seisukoht pole veel erakonna seisukoht, kuid Reformierakonna poolt ettevalmistatav tsensuuriseadus on lubamatu.

Kõne alla tuli ka 9. mai tähistamine. Mart Helme: „Eestlastel ja venelastel on erinev ajalooline mälu. Meie jaoks tähendas Teine maailmasõda iseseisvuse kaotust, kõigepealt nõukogude okupatsiooni, siis saksa okupatsiooni ja siis taas nõukogude okupatsiooni. Nende okupatsioonidega käisid kaasas massirepressioonid, millest iga eesti pere on puudutatud. Meile ei tähenda 9. mai võitu, vaid kõigi nende ränkade ajaloosündmuste meenutust, selle tõttu me seda ei tähista. Samas saame aru, et venelastel on teine, täiesti erinev arusaam sellest kuupäevast ja sellest sõjast. Mõistame, et vene inimeste jaoks on see tähtpäev, kui mälestatakse oma pereliikmeid. 9. mai on küsimus, milles eestlased ja venelased jäävad eriarvamusele. Aga erinev suhtumine 9. maisse ei tähenda, et meil oleks võimatu omavahel külg-külje kõrval elada.“

Mart Helme rõhutas, et nad ei ole kunagi püüdnud kellegi hääli: „Me otsime mõttekaaslasi, kellega ühiselt poliitikat teha ja tutvustame oma programmi, mis meie arvates tagab Eesti inimestele võimalikult parima elu.“

Ta loetles: „Me arvame, et Eestis ei tohiks lammutada traditsioonilist abielu ja perekonda kui institutsiooni. Me arvame, et homoseksuaale ja teisi seksuaalvähemusi ei pea kohustuslikult imetlema; me arvame, et Eestis tuleb piirata immigratsiooni, et võõrtöölised ei viiks meie palgataset alla; me arvame, et põlevkivi kaevandamine peaks jätkuma, see on meie rahvuslik rikkus. Kaevandamise lõpetamise asemel peaksime mõtlema, kuidas seda rohkem väärindada.

Rääkides eestikeelsest haridusest, ütles Helme, et riigikeelt tuleb osata, aga üleminek peab olema mitte loosungite tasemel, vaid hoolikalt ettevalmistatud, astmeline ja õpilasi, õpetajaid ning vanemaid mitte stressi viiv. „Meie plaan on alustada lasteaias süvendatud eesti keele õpet ning liikuda evolutsiooniliselt edasi koolis, väiksematest klassidest vanemateni. Meie mure on näiteks see, et eesti lapsi ei tohi muuta integratsiooni tööriistadeks ohverdades nende emakeelse hariduskeskkonna.“

Ta märkis, et kõlab uskumatult, et 30 aastat pärast taasiseseisvumist, ei suuda Eesti riik pakkuda Ida-Virumaal kõigile soovijatele võimalust õppida eesti keeles ja eesti keelt. „Meid huvitab sisu, tegelik tulemus, mitte loosungid. Ei ole vaja tegevuskavasid, on vaja tegusid.“

Vastates küsimustele tööhõive kohta Ida-Virumaal, rääkis Helme, et tööpuudus on seal juba 16 protsendi ringis, seejuures ei ole lõviosa töötuse kasvu põhjustanud koroonaaeg, vaid eelkõige teadmatus põlevkivitööstuses.

Helme: „Meie arvame, et põlevkivi on meie rahvuslik rikkus ja me peaksime jätkama selle kaevandmist. Tõsi, ahju ajamise asemel peaksime liikuma selle väärindamise suunas.“

Rohepöörde kohta ütles, Helme, et ei saa panna senist majandust kinni olukorras, kus see niinimetatud uus majandus kipub jääma põhiliselt mõttetalguteks ja visioonideks, mis toidavad ehk selle koostajaid, aga mitte kohalikke inimesi. Rohepööre on võimalik siis, kui uued tehnoloogiad ja tööstused tõepoolest pakuvad vähemalt sama head või isegi paremat tööd ja palka senise asemel.

„Praegu me näeme ainult plaane sulgeda ja maksta tühiseid toetuseid mõned aastad. Aga mis edasi? Me ei nõustu sellega. Me usume, et põlevkivil, põlevkiviõlil, põlevkivikeemial on tulevikku. Me usume, et Ida-Virumaa on väga suure potentsiaaliga, siin on põllumajandust, metsandust, kalandust, maavarasid, rasketööstust, keemiatööstust, sadamad, transiit, turism. Seda on rohkem, kui nii mõnelgi teisel Eesti piirkonnal. Miks siis siit inimesed ära tahavad minna? Miks siin on kehvem elustandard? Kas üks osa vastusest ei peitu ehk selles, et siinsed poliitikud ei ole oma tööga hästi hakkama saanud? Me soovime pakkuda valikuvõimalust senistele poliitilistele jõududele!“ rääkis erakonna aseesimees.

Konkreetsete ideedena tõi Mart Helme välja Ida-Virumaal tööstuse ja kauba vabatsoonide loomise, regulaarse laevaühenduse käivitamine Sillamäe – Soome – Rootsi vahel, tuua tagasi plaan rajada Narva lennujaam, Narva vanalinna taastamine, samuti regionaalsed maksusoodustused.

 

The post Mart Helme Narvas: “Halli passi omanikud peaks otsustama ära, mis riigi kodanikud nad olla tahavad” appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Maailm, Uued uudised
Maailma vägistamisstatistika: Rootsi on naiste jaoks kõige ohtlikumate riikide seas kuues

Vägistamisstatistika näitab halastamatut fakti: Rootsi on Aafrika järel (erandiks Bermuda) maailmas kuuendal kohal kui ohtlikuim riik naistele. Halvimate riikide TOP-10 tabelis pole peale liberaalse “multikultuursuse unistustemaa” muid lääneriike.

Vägistamiskultuuri vohamise aluseks on massimigratsioon Kolmandast maailmast, mis toob Põhjamaadesse, eriti aga Rootsi, suurel hulgal teistest kultuuridest mehi, sealhulgas moslemeid, kelle arusaam võrdsustab Lääne naised hooradega.

Rootsi Kriminaalpreventsiooni Nõukogu teatel on vägistamiste arv Rootsis viimase kümne aasta jooksul (2010-2019) kasvanud 44 protsenti. Ohvriteks on ka mehed ja poisid, kuid 2019. aastal oli 92 protsenti teatatud vägistamiste ohvritest naised või tüdrukud.

Rootsist öeldakse, et see riik on “humanitaariigina suurriik” ja neil on arenenuim feministlik valitsus maailmas. Kuid tegelikult muutub Rootsi naiste jaoks üha hullemaks ja ohtlikumaks. Rootsi on Aafrika ja Kariibi mere piirkonna riikide järel halvimas olukorras kuues.

Samnytt kirjutab, et feministliku valitsusega Rootsis mehed vägistavad, alandavad ja peksavad naisi üksi ja grupiti, sageli toimuvat ka üles jäädvustades, kuid riik ei suuda seda takistada. Rootsis kardavad ka teadlased, kes tegid ja avalikustasid uuringu, et sisserändajad panevad toime kõige rohkem vägistamisi, nüüd kättemaksu.

Põhjamaade võrdleva eksperdihinnangu kohaselt on Rootsis võrreldes Norraga 3,3 korda rohkem vägistamisi, 4,2 korda rohkem kui Soomes ja 9,9 korda rohkem kui Taanis. Ometigi on kõigis neis maades sisserändega suuri probleeme.

Siin ka turvalisusindeks.

Allikad: Samnytt, MVLehti ja Svenska Dagbladet

 

 

The post Maailma vägistamisstatistika: Rootsi on naiste jaoks kõige ohtlikumate riikide seas kuues appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Uued uudised
Kõik jääb avatuks, aga kuskil viibida ei tohi – kahjuks polegi see nali

Koroona on ka ühistranspordi tühjaks teinud, kuid ka piirangute ajal on mõningane liikumine vältimatu. Pilt on illustratiivne.[/caption]

“Vaimukas, aga… kahjuks pole see nali. Umbes selline ongi meie valitsuse arusaamine ja plaan olukorrast ning sellest, mida me selles olukorras tegema peame. Püütakse teha kahte vastandlikku – kõike lubada, aga kõike piirata. Selline skisofreeniline kahestumine ja mõtteviis.

Ma mõistan valitsust: kardetakse osutuda ebapopulaarseks, kui inimeste vabadusi piiratakse. Lisaks on valitsuse esimene prioriteet mitte inimesed, vaid majandus ja ettevõtjad. Sellest ka see vabaduse pool nii inimestele kui ettevõtlusele.

Samas on selge, et selline totaalne vabadus võrdub totaalse minnalaskmisega ja see võib omada rahvale katastroofilisi tagajärgi. Siit ka see arglik soovitamine, et ärge siiski oma vabadusi kasutage jms.

Seda valitsuse poliitikat võib nimetada teovõimetuseks. Ning see algab mõtlemis- ja otsustusvõimetusest.

Valitsuse viga näib olevat, et valitsuse esmane prioriteet pole üldse tasandil “Kas vabadused või piirangud.” Valitsuse esmane prioriteet on võimul püsimine. Mingite otsuste tegemisel vaid sellest prioriteedist juhindutakse. Püütakse teha otsuseid, mis oma võimupositsiooni võimalikult vähem ohustaksid. Võim on esmane.

Mina tahaks et meid valitseks valitsus, mis kaaluks esmaselt mitte seda, kas nii-ja-nii otsustades tema võim jääb kindlaks ja milline on tema imago ning reiting, vaid kes otsustaks oma tegude üle nende kasulikkuse alusel inimestele, rahvale, ühiskonnale, riigile. Kes ei mõtleks esmaselt iseenda, vaid meie peale.”

Harri Kingo, poliitikavaatleja

 

 

The post Kõik jääb avatuks, aga kuskil viibida ei tohi – kahjuks polegi see nali appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast