Rubriik: Tallinna uudised

Nõmme, Tallinna uudised
Juubelihõnguline «Roheliste väravate tänav» toimub 26. mail

r: Gerli Ramler

Kaupl või kohvikut avama on
oodatud nii suured kui väikesed. (foto: Gert )
Populaarne tänavalaat ja kogukonnapidu «Roheliste väravate tänav» toimub sel aastal pühapäeval, 26. mail kella 10–16 Jannseni puiestiku raudteepoolsel küljel.

Juba kümnendat korda aset leidva ürituse fookuses on seekord restaureerimine ja taaskasutus, samuti avatakse taas kümned kodukohvikud ja -hoovid, toimub tänavalaat ning üles astuvad vinged esinejad. Näiteks toimub Sulev Võrno autorikontsert, saab kuulata Henry Laksi, noorte naiste koori Kevad ja paljusid teisi esinejaid.

Hoovid on avatud J. V. Jannseni, Olevi, Hõimu, Põllu, Künni, Voolu, Raudtee, Ränduri ja Saha tänava ning Olevi põigu puiestiku lähedusse jäävatel osadel. Aedades toimuvad põnevad esinemised, garaažimüügid ning avatud on isetegijate kohvikud ja töötoad.

Üritusele on oodatud kõik huvilised. Seekord on kogukonnapeo fookuses restaureerimine ja taaskasutus, mida veab ühenduse Loov asutajaliige Eve Saar koos reustareerimisfirmaga Tuuni Ka. Taastatakse vana mööblit ja kuna juhtumisi on 26. mai tituleeritud vanade akende päevaks, saavad huvilised näpunäiteid, aga ka nii teoorias kui praktikas proovida vana akna puhastamist, kittimist ja mitmel viisil taaskasutamist. Lisaks korraldatakse toredaid taaskasutustöötubasid. Samuti on taas avatud rohevahetus, kus saab osta, müüa ja vahetada huvitavaid taimi.

Lapsed saavad päevast rõõmu tunda lastealal, kus kohalik Bronto mängutuba korraldab mänge ja lusti pakub Piduvanker oma tuntud headuses. Lisaks saavad põnnid oma esimesed kauplemiskogemused lastekirbukal ning lapsevantel on võimalus nautida unikaalse Fun & Zen Stuudio aaluseid trenne ning töötubasid.

Kohal on turvalist liiklemist ja liiklusohutust propageeriv maanteeamet ning WIMA tsiklinaised oma raudsetel hobustel ehk Moto-Muttide Puhvet.

Kaupl või kohvikut avama on oodatud nii suured kui ka väikesed! Selleks tutvu palun kodulehel www.loovnomme.ee kauplemistingimustega ja registreeri oma kauplemissoov.

Avatud hoov registreeri enne 7. maid e-posti aadressil avatudhoovid@loovnomme.ee, sest siis jõuab info meie kaudu suur hulga inimesteni! Lisainfo ka e-postilt loovnomme@gmail.com.

Tänavalaata «Roheliste väravate tänav» korraldab Ühendus Loov . Projekti rahastatakse kohaliku omaalgatuse programmist ja linnaosa e abiga.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Nõmme muuseumis saab näha vanu jalgrattaid

r: Jukko Nooni

Toomas Piht on vanade rataste kogumise ja restaureerimisega
tegelenud kümmekond aastat. (foto: Toomas Pihti erakogu)
muuseumis on kuni 22. juunini avatud põnev näitus, kus saab vaadata vanu jalgrattaid Toomas Pihti kogust.

l elav Toomas Piht on vanu rattaid kogunud ja restaureerinud nüüdseks kümmekond aastat. Koos abikaasa Erega väärtustavad nad vana ning lisaks jalgratastele kogutakse muudki põnevat: võitoose, lähkreid, tünne, mitmesuguseid lauanõusid. «Kogumine on väike vaheldus argielule, sest on juba suured ja aega oma asjadega rohkem tegeleda,» sõnas mees.

Kõik vanakraamilaadad pakuvad abikaasadele suurt huvi, uudistamas käiakse Saksamaa laatadelgi. «Laadale sõidame koos, aga seal liigume eraldi, siis jõuame rohkem hõlmata. Teame, mis meid huvitab, ja kui midagi näeme, siis helistame, et siin on üht või teist, mis huvi võiks pakkuda,» rääkis Toomas.

Vanade jalgrataste hullus, nagu Toomas ise oma hobi nimetab, sai kunagi alguse ilusast plaanist abikaasat sünnipäeval vanaaegse jalgrattaga üllatada. «Sobiva jalgratta ostmise protsess oli pikk ja keerukas, kuid lõpuks õnnestus mul leida just «see õige». Kahjuks ei olnud ratas heas seisus ja selle restaureerimiseks tuli käed külge panna. Minu õnneks oli kingisaaja tulemusega väga rahul,» meenutas Toomas. «Kuid ega ma saanud ju naist üksi rattaga turule lasta. Mistõttu pidin ka endale sõitmiseks ühe vanaaegse ratta soetama. Siis oli mul ilusaid rattaid juba kaks. Kuid ega kaks ilma kolmandata jää, ka tütrel tekkis soov ühe nostalgiahõngulise ratta järele. Nii hakkaski see pall veer. Ja nüüd on mul rattaid kuuris, hoovis, keldris ja isegi elutoas,» rääkis koguja.

Toomas Pihti teada on s kümmekond inimest, kes vanade jalgrataste kogumisega tegelevad. «See on haigus, mis süveneb,» lisas ta naerdes. Pihti kogus on vanu rattaid 50 ringis. «Algul kogusin ainult eestiaegseid sõiduvahendeid, aga siis sai neist küllalt ja hakkasin koguma veel vanid rattaid. Mõned rattad olen saanud Inglismaalt, ühe leidsin Soomest sisuliselt prügimäelt. Ühe Adleri sain juhuslikult lt, võib-olla oleks see seal garaažis seisnud veel mitukümmend aastat.»

Jalgratas võib Toomas pikalt rääkida, sest igal rattal on oma lugu ja eripära, kuidas see kokku on pandud, kust mõni puuduv detail leitud või ostetud.

Vanu rattaid Toomas Pihti kollektsioonist.
(foto: Toomas Pihti erakogu)
Pihti kollektsioonis on rattaid aasta 1880–1940, muu hulgas ka mõlst ilmasõjast. Teadaolevalt ainuke s on Esimese sõja aegne kokkupandav Prantsuse ratas, mida said sõdurid selga võtta. Põnev on ka puidust velgedega ratas aastast 1910. Eriliseks pilgupüüdjaks on kõrgratas ehk ämblik, mida Toomase kogus on kolm.

muuseumi näitusel ongi eksponeeritud meeste-, naiste-, laste- ja sõdurirattaid, samuti ei puudu sealt ka juba mainitud ämblik. Kes tahab aga vanadest jalgratas rohkem kuulda, sel tasub minna muuseumisse 18. mail, muuseumiööl. Kell 18 on kohal Toomas Piht, kes räägib põnevaid lugusid oma kollektsioonist.

muuseum asub endises jaamahoones aadressil Jaama 18 ning on külastajatele avatud N kl 12–16, R kl 12–18 ja L kl 10–16.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Kuidas saada lapsed suvel taskuraha teenima?

r: Tiit Kruusalu, nõmmekas ja lapsevanem

Kooliaastast väsinud rõõmustavad peagi suvevaheaja üle, kuid pärast paari vabadusenädalat tahaks mõnigi neist endale taskuraha teenida. Paraku napib tööandjaid, kes oleksid valmis alaealistele tööd pakkuma. Põhjuseid on seinast seina, alustades müüdist, et juba alaealise tööle vormistamine on keeruline protsess. Siinkohal tahaksin koputada tööandjatele südamele: kui me oma noortele töökogemuse omandamiseks isegi võimalust ei anna, siis kust nad seda saama peaksid?

Kuidas alaealist tööle võtta?

Tegelikult ei ole alaealise töölevõtmine sugugi keeruline. Selleks on vaja t tahteavaldust, millele peab nõusoleku andma ka alaealise lik esindaja. Kuigi ei näe ette nõusoleku vormi, oleks mõistlik võtta alaealisega sõlmitud töölepingule ka t esindaja allkiri. 7–14-aastase alaealise töölevõtmisel tuleb pärast t kandmist töötamisregistrisse oodata kümme tööpäeva. Kui nende päevade jooksul ei ole inspektor teatanud keeldumisest, siis on alaealine tööle lubatud.

Kui pikk võib olla alaealise tööaeg?

Seadus eristatab ituslikud alaealised nendest, kellele itus enam ei kehti. Koolituslik ollakse põhii lõpetamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Koolitusliku alaealise töötamise kestus ivaheajal ei tohi ületada poolt ivaheajast. 7–12-aastased võivad töötada kolm tundi päevas, kokku 15 tundi nädalas, millest peaks piisama näiteks lehepoisi tööks või üritustel flaierite jagamiseks. Alates 13. eluaastast on piir seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Põhii lõpetanud 15-aastane noor on aga juba võrdsustatud täiskasvanuga, kellele kehtib kaheksatunnine tööpäev ja 40-tunnine töönädal. Täpsustan siinkohal üle, et nimetatud normid ituslikele kehtivad ainult ivaheajal. Töötada võib ka õppetöö ajal, kuid siis on normid palju rangd.

Kui suur peab ol alaealise töötasu?

Nii nagu täiskasvanute puhul, on töötasu suurus vählt teoorias kokkuleppe küsimus. Siiski ei tohi see olla väiksem kui kehatud miinimumpalk. 2019. aastal on töötasu alammäär 3,21 eurot tunnis. Kui ei ole kokku lepitud väikst tööajanormi, siis tuleb tagada töö ja maksta tasu täistööaja eest, mille pikkuse vastavalt noore töötaja vanusele leiab eelmisest lõigust.

Kas sõlmida tööleping?

Erinevalt eelmisel suvel nn ajalehepoiste tel sõna võtnud tööinspektori ei poolda allakirjutanu igal juhul ja iga hinna eest töölepingu sõlmimist, mis justkui ks alaealist töötajat paremini. Kas ikka b? Küsin siinkohal: kas töölepinguga kaasnev katseajal rakenduv 15-päevane või pärast katseaega 30-päevane töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ikka b seitsmeaastast lehepoissi, kes tunneb, et see töö käib talle siiski üle jõu? Kaaluda tuleks iga sõlmitavat töösuhet eraldi ja läheneda lepinguvormi valikule juhtumipõhiselt. Kasutame tervet mõistust ja head tahet, võttes sõltumata lepinguvormi valikust maksimaalselt üle eespool toodud normid.

Kuidas kontrollida noore töölesoovija sobivust?

Enamasti on tööandja valmis pakkuma tööd, kus spetsiifilis tööoskus tähtsamaks osutub töötaja vastutustunne ja üldine valmisolek tööd teha. Siinkohal oleks asjakohane küsida töösoovijalt mõne t soovitaja kontakti. Hästi peaksid sobima näiteks klassijuhataja, treener või huviringi juhendaja.

Kus noortele tööd pakkuda?

Meie väikeses kogukonnas on «tuttavalt tuttavale»-meetodi kõrval ilmselt kõige kiirem ja asjakohasem sotsiaalmeedia kasutamine ja miks mitte ka Sõnumid. Kaks suurt Facebooki gruppi on «kad» ja «kate kogukond», lisaks otse sihtgrupile suunatud «kad: abitööd & ehitus l» ning «Juhutööd l». Need ei ole ainsad grupid. Ühekordset tööotsa noortele saavad pakkuda ka eraisikud, olgu selleks siis hoovi riisumine, puude ladumine vms. Pakume oma kodukandi noortele telefoniekraani ja poe ees hängimisele altetiivi!

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
91. Rabajooksul purustati osalusrekord

r: Sõnumid

91. Rabajooksu esimene start. (foto: Endel Apsalon)
Pühapäeval, 14. aprillil toimunud 91. Rabajooksu kiireim mees oli Raido Mitt ja kiireim naine Laura Maasik. Rabajooks on kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – korraldatav rahvaspordiüritus, mis on toimunud juba 45 aastat.

linnaosa van Grete Šillise sõnul purustati 91. Rabajooksul kõigi aegade osalusrekord. «Esimene jooks toimus 1974. aasta aprillis, sellel osales 71 inimest. 91. Rabajooksust võttis osa 2379 registreerimislehe täitnud jooksusõpra. Teeb rõõmu, et pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus muutub iga korraga järjest populaarsks. Üle kahe tuhande osavõtja oli ka kahel eelmise aasta jooksul,» rääkis Šillis.

Rabajooks on kõikidele osavõtjatele tasuta. Naiste, meeste, tüdrukute ja poiste (snd 2007 või hiljem) esikolmikuid autasustati kinkekottidega, mille panid välja Rabajooksu koostööpartnerid. Esimesed 2000 lõpetanut said täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli.

Esimese ühisstardi (start kell 11.00) kiird

Mehed: 1. Raido Mitt 19.19, 2. Jaanus Kallaste 19.34 ja 3. Tõnu Lillelaid 19.39.
Naised: 1. Laura Maasik 22.44, 2. Liliana Torn 23.17 ja 3. Evelin Talts 23.23.
Poisid (sündinud 2007 või hiljem): 1. Kaspar Jaaska 25.24, 2. Adam Ojava 25.47 ja 3. Märt Lukas Marran 26.15.
Tüdrukud (sündinud 2007 või hiljem): 1. Liise Lillelaid 27.59, 2. Mariliis Tiits 29.45 ja 3. Berit Kant 30.00.

Rabajooksu korraldab linnaosa . 91. Rabajooksu toetasid MyFitness, Kaitseliidu malevkond ja Naiskodu jaoskond, Kergejõustikuliidu kohtunikud, Kadrioru Staadion, Viking Line , Oriflame, Ühinenud Ajakirjad OÜ, Saku Läte, Kiusamisest Vabaks, LaMuu, Seikluspark, Pähklinäpp ja HammerHubi kontorihotell.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Vanad rehvid ja kodumasinad saab tasuta jäätmejaama viia

r: Sõnumid

Selle kraami oleks saanud tasuta jäätmejaama viia, kahjuks
arvas omanik, et selle õige koht on as.
(foto: Tanel Karimõisa)
Kevadkoristuste aeg on kätte jõudnud. Tuletame meelde, et taaskasutatavaid jäätmeid saavad eraisikud jäätmejaamades ära anda tasuta: näiteks külmkapi, muusikakeskuse, autorehvid, aga ka haljastujäätmeid.

l asub kaks jäätmejaama: Pääskülas (Raba 40) ja Rahumäel (Rahumäe tee 5a).

Jäätmejaamades võetakse a elanikelt tasuta vastu järgmisi kodumajapidamisest pärit jäätmeid:

  • paberit ja pappi, kartongi;
  • plastijäätmeid, sh PP, PVC, PE, PS ja vahtplast (kuni 1 m³ päevas);
  • metalli;
  • klaasi, sh lehtklaasi (kuni 1 m³ päevas);
  • pakendijäätmeid;
  • toiduõli;
  • töötlta puitu (kuni 1 m³ päevas);
  • sorteeritud betooni, telliseid, plaate ja keraamikatooteid (kuni 1 m³ päevas);
  • kasutuskõlblikku mööblit (mööbli seisukorra otsustab jäätmejaama klienditeenindaja; kasutuskõlblikuks tunnistatakse väga heas korras mööbel, mida on võimalik saata korduskasutusse);
  • komplektseid elektri- ja elektroonikajäätmeid (nt külmikud, telerid jms);
  • kasutuskõlblikke riideid (tasuta ühelt toojalt korraga kuni kuus 100-liitrilist kotitäit päevas);
  • biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (tasuta ühelt toojalt korraga kuni kuus 100-liitrilist kotitäit päevas).

Piiratud koguses võetakse vastu järgmisi ohtlikke majapidamisjäätmeid:

  • õli sisaldavaid jäätmeid – kuni 20 l päevas;
  • värvide, liimide, vaikude jäätmeid – kuni 10 l päevas;
  • kemikaalide jäätmeid – kuni 10 l päevas;
  • vanu ravimeid – kuni 2 kg päevas;
  • teravaid ja torkivaid esemeid – kuni 2 kg päevas;
  • nakkusohtlikke jäätmeid – piiramatus koguses;
  • päevavalguslampe – kuni 10 tk päevas;
  • elavhõbedajäätmeid – kuni 2 kg päevas;
  • akumulaatoreid ja patareisid – piiramatus koguses;
  • pesuaineid – kuni 10 l päevas;
  • ohtlikke aineid sisaldavaid või nendega saastunud pakendeid sh, absorbendid, kaltsud, filtermaterjalid – kuni 10 kg päevas

Ettevõtetele tasuta teenus ei kehti!

Jäätmejaamades võetakse vastavalt hinnakirjale vastu ehitusjäätmeid (sh kips, vill jms), eterniiti, tõrvapappi ja muid bituumenitaolisi segusid, suurjäätmeid (nt kasutuskõlbmatu mööbel), kasutuskõlbmatuid riideid ja tekstiili, töödeldud puitu, pinnast ja kive, bioloogiliselt mittelagunevaid ja muid aia- ja haljastusjäätmeid, mittekompleksseid elektroonikajäätmeid, tasuta piirkoguseid ületavaid jäätmeid.

Jäätmejaamad l

Pääsküla jäätmejaam
  • Raba 40
  • Info tel 529 3020 (E–R kl 8.15–17)
  • Avatud (kuni 31.10) E–K, R kl 12–20, L–P kl 10–18
Rahumäe jäätmejaam
  • Rahumäe tee 5a
  • Info tel 529 3020 (E–R kl 8.15-17)
  • Avatud (kuni 31.10) E–N kl 12–20, L–P kl 10–18
! Riigipühadel on jäätmejaamad suletud!

Loe otse allikast