Rubriik: Uudised

Maailm, Uued uudised
Taani võtab massirände takistamist ja oma kultuuriruumi kaitsmist väga tõsiselt, olles eeskujuks kogu Lääne-Euroopale

Hiljuti võttis parlament vastu uue e, mis võimaldab el deporteerida asüülitaotlejaid Euroopa Liidust väljapool asuvatesse riikidesse ja menetleda nende taotlusi seal.

Taani sotsiaaldemokraatide juhitud e uue e eesmärgiks on vähendada alusetute asüülitaotluste esitamist, ent loomulikult on massimigratsiooni toetav leer t teravalt kritiseerinud. Ilmselt kardetakse muuhulgas, et mitmed teised -i riigid võivad Taanist eeskuju võtta.

Taani migratsioonipoliitika oli juba enne uut t üks Euroopa karmimaid, ühtlasi on Taani üks neist riikidest, mis näeb tõsist vaeva, et kaitsta kohalikke traditsioone ja väärtusi üha enam pealtungiva mitmekultuurilisuse, massilise immigratsiooni ja poliitilise islami eest.

  1. juunil vastuvõetud migratsioonie muudatus (häältega 70-24) annab ele õiguse sõlmida lepinguid -i mitte kuuluvate riikidega (nn kolmandate riikidega), et luua sinna asüülitaotluskeskused inimestele, kes soovivad asüüli Taanis.

Taani immigratsiooniminister Mattias Tesfaye – sotsiaaldemokraat ja Etioopiast Taani sisserännanud immigrandi poeg – ütles Financial Timesile, et Taani on leidnud juba mitu riiki, enamasti Aafrikas, mis võivad olla valmis avama sisserändajate vastuvõtukeskuseid.

Aprillis kirjutas Tesfaye alla vastastikkuse mõistmise memorandumile Ruandaga. „Taani soovib leida uusi ja jätkusuutlikke lahendusi praegustele rände- ja pagulasküsimustele, mis on seotud päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega. Praegune varjupaigasüsteem on ebaõiglane ja ebaeetiline, innustades lapsi, naisi ja mehi alustama rändeteedel ohtlikke reise, samal ajal kui inimkaubitsejad teenivad selle pealt suuri summasid,” seisab memorandumis.

„Rändeprobleemide lahendamiseks on vaja leida uusi lahendusi, mis tuginevad terviklikul lähenemisviisil ja õiglasl ning inimlikumal varjupaigasüsteemil. See hõlmab ebaliku rände algpõhjuste käsitlemist, pagulastele par pakkumist konfliktipiirkondades ning abi suurendamist vastuvõtjariikidele, päritolu- ja transiidiriikidele (rändeteedel), et parandada piirihaldust, tugevdada varjupaigasüsteemi ja võidelda inimkaubandusega.“

Massiimmigratsiooni pooldajaid on Taani uus tõsiselt ärritanud. Euroopa Komisjon teatas, et „tunneb tõsist muret“ asüülitaotlejate deporteerimise pärast kolmandatesse riikidesse. ÜRO põgenikeagentuuri kõrge asevolinik Gillian Triggs hoiatas, et „selline tegevus kahjustab turvalisust ja t otsivate inimeste õigusi, demoniseerib ja karistab neid ning seab ohtu hulgaliselt elusid“.

ÜRO põgenikeagentuuri kõneisik Shabia Mantoo lisas aga, et agentuur „seisab endiselt kindlalt vastu rahvuslikele initsiatiividele, millega deporteeritakse asüülitaotlejaid sunniviisiliselt teistesse riikidesse ning õõnestatakse pagulaste rahvusvahelise põhimõtteid“.

Intervjuus Euronewsile ütles Taani inimõiguste instituudi vanemteadur Nikolas Feith Tan, et Taani plaan toob endaga kaasa väga põhimõttelise muudatuse rahvusvahelises asüülisüsteemis. „Kuni praeguseni oli põgenike peamiselt territoriaalne. Kui inimene jõudis Taani, siis tuli Taanil hinnata, kas ta on põgenik või mitte ning vajadusel tagada talle . Uus muudab territoriaalse asüüli põhimõtet.“ Tani sõnul ei ole uus vastuolus rahvusvaheliste tega, kuid ilmselt tuleb olla valmis selleks, et vastuvõetud e osas pöördutakse kaebustega kohtusse.

  1. aastal võimule tulnud Taani ja peaminister Mette Frederiksen on lisaks eelpool mainitud ele võtnud massilise migratsiooni vähendamiseks veel terve hulga meetmeid.
  2. juunil võttis Taani parlament vastu e, millega võib tühistada kriminaalsete grupeeringute liikmetel Taani kodakondsus. Taani justiitsministri Nick Hækkerupi sõnul on jõukude kuritegevus muutunud Taanis tavapäraseks. „Valitsuse eesmärk on tagada taanlastele turvaline igapäevaelu. Kui jõugud seda turvalisust rikuvad, siis peavad sellel ol ka tõsised tagajärjed,“ ütles Hækkerup.
  3. mail võttis Taani parlament vastu , mis annab ele õiguse saata maalt sunniviisil välja eitava vastuse saanud asüülitaotlejad ja teised illegaalsed . Seadus lubab jälgida migrantide mobiiltelefone, et tõhustada väljasaatmisprotsessi. Seaduse eesmärk on lahendada olukord, kus migrantidele maksti riigist lahkumiseks 100 000 kuni 225 000 taani krooni, inimesed võtsid küll raha vastu, kuid riigist ei lahkunud. Mõned lahkusid, kuid tulid hiljem tagasi.

  4. mail karmistas Taani kodakondsust. Tulevikus ei ole varas kriminaalkaristusega isikutel võimalik Taani kodakondsust saada. Immigratsiooni- või sotsiaalkindlustussüsteemi reegleid rikkunud isikutel tuleb kodakondsustaotluse esitamisega oodata kuus aastat. Lisaks peab taotlejal ol olnud kindel töökoht või oma ettevõte vählt kolm aastat ja kuus kuud taotluse esitamisele eelnenud nelja aasta jooksul.

Taani liberaalse partei kõneisik Morten Dahlini sõnul ei ole Taani kodakondsus mingi kingitus, vaid see tuleb välja teenida. „, kelle me Taani vastu võtame peavad Taanist hoolima ja ol kuulekad.“

  1. mail esitas Taani hulga uusi ettepanekuid võitluseks „reoossete ja kultuuriliste paralleelühiskondade“ tekkimisega Taanis. 9. märtsil keelustati mošeede ehitamine välisriikide rahastusel. Samal päeval võeti häältega 96-0 vastu , mis keelab Taanis alaealiste reoossed abielud ja sundabielud. Selliste abielude sõlmijaid võib karistada kuni kahe aastase vanglakaristusega ja Taanist väljasaatmisega.
  2. augustil 2018 keelustati islami näokatte kandmine avalikes kohtades.

Taanis elab 5,8 miljonit inimest ja viimase viie aasta jooksul on seal esitatud igal aastal umbes 40 000 uut asüülitaotlust. Enamik taotleja on Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida moslemiriikidest. Seega on Taanis tekkinud üsna suured Süüria, Türgi, Iraagi, Iraani, Pakistani, Afganistani, Liibanoni ja Somaalia immigrantide kogukonnad. Pew Research Centeri andmetel moodustavad moslemid Taani elanikkonnast umbes 5,5%. Saste trendide jätkumisel on see protsent aastaks 2050 juba 16.

Allikas: Gatestone Institute

Loe otse allikast

Kohus
Tartu Halduskohus tühistas esialgse õiguskaitse õlitehase püstitamiseks

PRESSITEADE

Tartu Haldus

04.06.2021

Tartu Haldus jättis täna MTÜ Loodusvõlu kaebuse rahuldamata ja tühistas esialgse õiguskaitse vaidlustatud ehitusloa korralduse kehtivuse peatamise kohta, jättis rahuldamata kaebaja taotlused jätta arvestamata eksperdihinnangutega  ning kaebuse muutmiseks ja täiendamiseks tuvastamisnõudega.

Narva-Jõesuu Linnavalitsus väljastas korraldusega nr 157 ehitusloa Auvere külas Keskterritooriumi kinnistul ENEFIT282 õlitehase püstitamiseks vastavalt OÜ EstKonsult poolt veebruaris 2020. a koostatud „ENEFIT282 Õlitehas“ eelprojektile. Lisaks otsustas Narva-Jõesuu Linnavalitsus määrata ehitusloa kõrvaltingimuseks esitada enne ehitamise alustamist Narva-Jõesuu Linnavalitsusele ehitusprojekti ekspertiis.

MTÜ Loodusvõlu esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.03.2020 korralduse nr 157 tühistamiseks koos EÕK taotlusega vaidlusaluse korralduse kehtivuse peatamiseks halduskohtumenetluse ajaks.

Kaebaja MTÜ Loodusvõlu leiab, et vaidlusalune ehitusluba on vastuolus rahvusvaheliste kokkulepetega. Arvesse ei ole võetud kõiki rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid tusi, mille täitmine ehitusloa realiseerimisel ja ENEFIT282 õlitehase rajamisel ja käitamisel võimatuks muutub. Kaebaja arvates ei võimalda ehitusluba neid täita.

Kohalike elanike lühem eluiga ja veidi halvemad tervisenäitajad võrreldes teistes maakondades elavate inimestega on pigem tingitud eluviisist, kuid mitte tööstuspiirkonnast tulenevatest negatiivsetest mõjudest keskkonnale. Seda kinnitavad värskete uuringute andmed, mida kaebaja esitas kohtule ise. KSH aruandes kajastatud uuringute ja analüüside andmed näitavad, et vesi ja õhk planeeringuala lähiümbruses vastaksid ka õlitehase käivitamisel kindlaksmääratud nõuetele ja normidele. Kohtul puudub alus selles kahelda. Pidades silmas seda, et põlevkivi piltlikult öeldes ahju ajamine lõppeb aastaks 2025 ja 2030. aastani kasutatakse põlevkiviõli tootmisest tekkiva uttegaasi elektritootmiseks, peaks lähiaastatel tendents minema paremate näitajate suunas, vaatamata õlitehase rajamisele. Seega on väär kaebaja arvamus, et uue õlitehase käivitamine oleks puudutanud negatiivselt ja otseselt kohalike inimeste tervist. rõhutab, et täiendavate töökohtade kaotamine olukorda regioonis kindlasti ei parandata, vaid teeb nii tööpuuduse kui ka kohalike elanike tervisenäitajate osas (sh ka pikemas perspektiivis) olukorra veelgi halvemaks. Kohus leiab, et planeeritava õlitehase rajamine tagab Ida-Viru maakonna sh Narva-Jõesuu linna sotsiaalmajandusliku stabiilsuse ja riigi maavarade heaperemeheliku kasutuse.

Otsus ei ole jõustunud. Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

Lugupidamisega

Kristi Ehrlich

pressiesindaja

Viru Maa

5302 1896

Loe otse allikast

Kohus
Viru Maakohus mõistis Marti Kuusiku kehalises väärkohtlemises õigeks
PRESSITEADE

Viru Maa

28.05.2021

Viru Maa mõistis täna Rakvere kohtumajas peetud istungil Marti Kuusiku kehalises väärkohtlemises õigeks ning tunnistas õigusvastaseks Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Ene Timmi jälitustoimingu loa.

, hinnanud kõiki tõendeid, leidis, et süüdistatava Marti Kuusiku süü temale esitatud süüdistuses ei ole tõendatud. Marti Kuusik ennast ise süüdi ei tunnistanud. Ka kannatanu ei ole Marti Kuusiku vastu süüdistust esitanud.

Loe otse allikast

Kohus
Pärnu Maakohus mõistis Mikk Tarraste 20 aastaks vangi

Pärnu Maa tunnistas täna Mikk Tarraste (33) süüdi üldohtlikul viisil, teise süüteo varjamise eesmärgil toime pandud kahe inimese mõrvas ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ning mõistis talle liitkaristuseks 20 aastat vangistust. Lisakaristusena võttis mehelt ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse maksimaalseks seadusega ettenähtud tähtajaks, s.o 5 aastaks.

rahuldas kõigi kannatanute tsiviilhagid täies ulatuses, kokku mõistis Mikk Tarrastelt kannatanute kasuks välja üle 334 000 euro.

Loe otse allikast

Eestinen, Uudised, Välisuudised
Veider lugu: India koroonaohver ärkas matustel ellu

76-aastane koroonaohver ärkas matustel ellu vaid mõni hetk enne kremeerimist. Pere arvas enne seda, et eakas naine on surnud.

Naisel nimega Shakuntala Gaikwad tuvastati koroona eelmisel nädalal. Naine oli tahetud viia Baramati linnas asuvasse Silver Jubilee haiglasse, aga teda ei võetud vastu, kuna haigla oli täis, vahendab Yahoo.

Kuni pere ootas kiirabi, kaotas naine teadvuse, mistõttu arvas pere, et ta on surnud ja hakkas ette valmistama kremeerimist.

Mõni hetk enne tuhastamist ärkas aga tuleriidale pandud naine ellu ja hakkas paaniliselt nutma. Kohalik politsei kinnitas juhtunut. Peale seda viidi naine haiglasse.

valitsus on andnud lähedastele juhised, kuidas koroonahaigeid kremeerida. Eile aga tekitab üks rahvasaadik elevust, kui teatas, et koroona vastu aitab lehma virtsa joomine. Ühtlasi teatas rahvasaadik Pragya Thakur, et lehma virts on kopsurohi.

arstid on hoiatanud inimesi, kes määrivad end kokku lehma sõnniku ja virtsaga, kuna see võib nakkuse levikut kiirendada.

An elderly Indian woman whose family believed she had died from COVID-19 was moments from being cremated when she opened her eyes and began crying

A woman in , believed to have died from COVID-19, woke up moments before her own cremation. The 76-year-old was already on a funeral bier when she woke up crying, shocking family members. The woman tested positive for COVID-19 several days ago, but her current condition is unknown.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Veider lugu: India koroonaohver ärkas matustel ellu appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eesti, Uued uudised
Ise provotseerin, ise nõuan raha – tarandid ja hartlebid hagejatena kohtus

Selle aasta maikuu tundub olevat eriline – nimelt nõuavad i provotseerinud intrigandid raha neilt, kes seda takistada püüdsid.

Indrek Tarandi nõuetest EKRE vastu kirjutasid Uued  loos “Indrek Tarandi kaasused on justiitssüsteemi häbiplekk”, nüüd on sellele lisandunud Florian i väljapressimislugu, või nagu kirjutab Õhtuleht: “Saksa politoloogiadoktor nõuab Vooglaiult hüvitist. Tunnistajad: ta ise provotseeris! /…/ Lapsevankriga isa, kes el odinlastega sekeldustesse sattus – nii on avalikkuse ette jõudnud Saksa politoloogiadoktor Florian , kelle kohtuasja teisipäeval Harju maakohtus arutati.”

s töötav saksa äärmuslane läks kõnealusel päeval 200 ürituselt lapsevankriga läbi Vabaduse väljakul toimunud rändevastase miitingu, nimetas sealolijaid fašistideks ja rammis siis lapsevankriga turvamehi, naine filmis kõrvalt provokatsiooni kulgu – selline on loo üldtaust. Mees ise on tunnistanud, et ägestus, kuid asus siiski Varro Vooglaiult väidetava valeinfo eest raha välja pressima.

Mõned kommentaarid Õhtulehe loo alt.

“Välismaalasel pole õigus sekkuda oma välismaal asuva elukohariigi poliitikasse, osaleda partei töös, kuuluda elukohariigi parteisse ja võtta osa test.”

“Saksa politoloogiadoktor peaks hüvitist maksma moraalse kahju tekitamise eest rahvale riigi pealinnas.”

“Sõimates eestlasi fašistideks, olles samal ajal nende järeltulija, on ikka kõrgem pilotaaž. See tüüp meenutab roojavat isendit võõra ukse taga, kes küsib paberit ja kui saab eitava vastuse, siis kaebab kõik kohtusse. Miks see “politoloog” oma kodumaal ei tegutse? Kas tase ei võimalda?”

“Talle ei meeldinud, et tema lapsevankri rünnakut provokatsiooniks nimetati, tema olla olnud emotsionaalselt häiritud lihtsalt. Aga MIKS sel juhul naine eemalt filmis?”

“Minu vanaema nimetas selliseid flooriane kiduussideks. Ei tea, miks…”

 

The post Ise provotseerin, ise nõuan raha – tarandid ja hartlebid hagejatena kohtus appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Eestinen, Uudised, Välisuudised
16-aastane soomlanna taotles ise vanemate juurest ära võtmist – lõpetas suhted mainipuleerivate vanematega, kes pidasid last haigeks

Maria (nimi muudetud) sattus lastekodusse, kuna tema vanemad mõtlesid välja valesid selle kohta, et tütar on haige ja vajab abi. Noor naine sai aga koolis suurepäraselt hakkama, tal oli palju hobisid ja tal läks ka muidu väga hästi.

Maria on varsti paarikümneaastane noor naine. Praegu õpib ta ülikoolis õigusteadust ja saab iseseisvalt hakkama, vahendab MTV.

Tal läks juba lapsena koolis väga hästi ja tal olid sõbrad. Ta tegeles muusika ja tantsuga. Väljapoole paistis kõik suurepärane ja tundus, et kõik on hästi.

Peres paistis ka muidu väljapoole kõik hästi. Maria vanemad olid kõrgharidusega ja oma töös tunnustatud. Vanem õde õppis samuti hästi. Tegelikkuses polnud aga asjad nii ilusad, kui väljapoole paistis.

Vanemad tülitsesid omavahel palju. Pärast nuttu ja karjumist elati end välja laste peal. Isa oli agressiivne ja Maria väitel valitses kodus pidev hirmu õhkkond. Vahel lõi isa ema nii, et tütred seda nägid.

Kui lapsed olid väiksed, pani isa neid karistuseks keldrisse kinni, kui nad halvasti käitusid. Kodune õudus kestis 10 aastat. Maria hakkas koduse õhkkonna eest pagemiseks tegelema kaheksa eri harrastusega. Vanem õde hakkas sõpradega rohkem aega veetma.

Teisme-eas hakkas Maria aru saama, et isa polnud temaga käitunud nagu päris isa. Kui Maria hakkas 16-aastaselt varem toimunut meenutama, siis tulid meelde asjad, millest ta parema meelega poleks tahtnud teada. Isa oli tütrele lähenenud ja teda katsunud. Isa kohtles last liiga intiimselt, viisil, kuidas vanemad tavaliselt lastega ei käitu. Lisaks oli isa armukade poiste peale.

Maria rääkis toona asjast ka emale. Ema ja ka isa uus naine teadsid kõike, aga ei sekkunud, kuna ei tahtnud rikkuda suhteid isaga. Maria hakkas seetõttu ise abi otsima.

Maria rääkis, et isa suhtus kõikidesse meeldivalt, välja arvatud tema ja ema. Seetõttu ei suutnud keegi uskuda, kuidas inimene võib muutuda nelja seina vahel. Pere sees oli isa kõike kontrolliv. Isa kontrollis ema terve Maria lapsepõlve jooksul.

Maria vanemad lahutasid tervelt kolm korda tema lapsepõlve jooksul. Maria lohutas lahutavat ema ja püüdis teda toetada. Kaks korda kolisid isa ja ema kokku tagasi, kuigi lapsed seda ei soovinud. Ema nuttis isa taga veel aastaid. Ta oli tihti haiguspuhkusel. Emast sai nõndaviisi märter, kelle eest lapsed pidid hoolitsema terve lapsepõlve jooksul. Vanematelt lapsed tuge ei saanud.

Maria räägib, et õppis juba varakult, et kodus ei olnud vastutustundlikke täiskasvanud inimesi, kes oleks laste eest hoolitsenud. Ta ütles mitmel korral vanematele, et tegelikkuses nad lastest ei hooli ja ei suhtu neisse lugupidavalt. Selle peale kehitasid vanemad ainult õlgu.

Vanemad võtsid Mariat tihti kaasa seltskondlikele üritustele. Mariale hakkas tunduma, et ta on mingi näituse-eksponaat. Sõprade vanemad kiitsid tema saavutusi ja õnnestumisi, aga kodus oli vanemate suhtumine vastupidine. Laps oli vanemate jaoks ainult vahend.

Maria vanemad puutusid seoses tööga kokku ka lastekaitsega. See aga rikkus ära pere-elu. Algul hakkasid vanemad ise Mariat „ravima”. Tütre kohta tehti kodus psühhoanalüüsi ja talle anti teada, milline ta on ja mis tal viga on. Maria ise teadis, et tema vanemad eksisid. Kuigi tütar tegeles spordiga ja tal oli palju hobisid, oli see vanemate arvates sundkäitumine. Kui tütar mängis klaverit ja lõi ise muusikat, oli see vanemate arvates märk liigsest pühendumisest.

Vanemate arvates oli Maria probleemne ja haige laps. Nende vastuoluliste märkuste tõttu hakkas Marial pea ringi käima. Vanemate jutt ei läinud kokku sellega, mida ta ise tundis ja koges. Ema arvates olid tal toitumisprobleemid ja ärevushäire, kuigi ta ise midagi sellist ei täheldanud. Ta oli vaid veidi häbelik ja kodune elu tekitas masendust. Maria väitel on väga halb, kui lapse tegevust niimoodi pidevalt valesti tõlgendatakse. See on lapse suhtes vaimne vägivald.

Teismelisena olid Marial tihti paanikahood ja kõhukrambid. Kodus olemine tekitas masendust ja ta hakkas tegelema mitmete hobidega. Tal olid isegi enesetapumõtted, millest rääkis oma emale. Ema aga teda ei kuulanud. Siis helistas tütar ise lastekaitsesse, et abi paluda. Pärast seda sulgesid vanemad ta mitmeks kuuks lastekodusse, kuna see oli nende viis tütart kontrollida.

Vanemad rääkisid ametivõimudele oma loo lapse olukorra kohta. Ametivõimud võtsid selle peale ühendust lastekaitsega. 16-aastane tüdruk võeti kiirkorras pere juurest ära. Ta pandi esialgu noorte vastuvõtukeskusesse ja siis noortekodusse.

Tüdruk oli selle peale šokeeritud. Viielise õpilasena, kel olid mitmed huvialad, paigutati ta kokku narkosõltuvuses noortega, kes vandusid ja rääkisid narkootikumidest ning toime pandud röövidest. Tüdruk sai šoki, kuna polnud varem millegi sellisega kokku puutunud. Ta ei saanud aru, kuidas tema paigutamine sellisesse kohta aitab kaasa vanemate sobimatu käitumise lõpetamisele.

Maria muutus varasemast vaiksemaks ja nuttis palju. Algul tundus talle, et on sattunud vanglasse. Teda intervjueeriti ja uuriti palju, kuna vanemad olid väitnud, et tema olukord on halb. Vanemad manipuleerisid ka sotsiaaltöötajatega. Vanemad kasutasid ära oma ametipositsiooni ja kasutasid lastekaitset vahendina oma tütre vastu.

Maria kohtus pere juurest äravõtmise ajal noortekodu psühholoogiga. Lisaks käis ta omal algatusel ja oma raha eest kohtumas lastepsühhiaatriga. Mõlema asjatundja arvamused tüdrukust olid ühesugused. Psühholoog tuvastas pärast 5 korda Mariaga kohtumist, et tüdrukul pole mingeid probleeme nagu psühhoos või enesetapumõtted. Marial polnud probleeme vaimse tervise ega toitumisega. Lisaks sai tüdruk suurepäraselt hakkama koolis ja oma hobidega.

Psühhiaatri arvamus oli sama. Tüdruk polnud masendunud ega stressis. Vestlustest ei tulnud välja vaimse tervise probleeme. Head olukorda peegeldavad Maria suurepärane õpiedukus ja mitmete loovate hobidega tegelemine. See tähendab, et ei psühholoog ega psühhiaater ei leidnud midagi, mis oleks kinnitanud vanemate väiteid lapse kohta.

Vanemad aga ajasid oma asja edasi ning edastasid lastekaitsele arvamusi psühhiaatritelt, kes polnud lapsega isegi kohtunud. Lisaks nõudsid nad, et laps pandaks ravile kinnisesse asutusse. Maria kohta kirjutasid arvamusi isegi peretuttavad. Vanemate nõudmised ja väited muutusid absurdseteks.

Ema arvates oli tütrel anoreksia, taandareng, dissotsiatsioon, Stockholmi sündroom, bipolaarne häire, mäluprobleemid, radikaliseerumine ja vägivaldsus. Keegi teine polnud aga Maria puhul midagi sellist täheldanud.

Noortekodus hakkas Maria olukord vähehaaval paranema, kuna ta ei puutunud enam kokku koduse ahistava õhkkonnaga ja ta sai olla vanematest eemal. Ta sai rohkem keskenduda õppimisele. Gümnaasiumis suurenes tüdruku enesekindlus ja paranes füüsiline olukord. Kui ta käis noortekodust kodus puhkusel, halvenes olukord kohe. Kodus olid jätkuvalt pidevad tülid. Olukord oli veel hullem kui oli siis, kui ta kodust lahkus.

Maria läks ise sotsiaaltöötaja juurde ja rääkis, et ta tahab kodust eemale pikemaks ajaks. Maria võeti taas kiirkorras kodust ära. Maria katkestas omal soovil suhted vanematega 16-aastaselt. Ta võeti pere juurest ära, mida ta oli ise soovinud. Ema üritas seda takistada, aga see ei õnnestunud, kuna Maria oli vastu.

Ema saatis tütrele sõnumeid, et ta naaseks vanemate juurde, aga ametlikult ta lapse koju tulekut ei taotlenud. Samal ajal rääkis ema lastekaitsele, et tütre tegevust tuleks rohkem piirata ja sundida teda suhtlema oma vanematega.

Gümnaasiumi lõpetas Maria suurepärase tulemusega, tema keskmine hinne oli 9,5. Kooli ja hobidega läks kõik hästi, aga Maria oli pettunud selles, kuidas lastekaitse ja sotsiaaltöötajad suhtusid tema vanematesse ja nende väidetesse. Lastekaitses ei käsitletud üldse vanemate tegevust. Selle asemel otsiti kogu aeg vigu tütres.

Pärast täisealiseks saamist kolis Maria noortekodust omaette üüripinnale elama. Pärast gümnaasiumi pääses ta kohe ülikooli ja nüüd ta õpib ülikoolis ja tegeleb muusikaga. Noorel naisel on palju parem, kui ta ei pea vanematega kokku puutuma. Vanemad aga pole teda rahule jätnud.

Maria on salastanud oma aadressi ja telefoni, aga vanemad on need välja uurinud. Ta peab vanemate tegevust häirivaks. Nad levitavad tütre kohta igasuguseid jutte. Tütar peab hoidma oma elu vanemate eest salajas, et vanemad ei saaks saboteerida. Nüüd õigusteadust õppides on aru saanud, et vanemate tegevuses on kuriteo tunnused.

Vanemad on kasutanud oma tegevuses ka sugulaste abi. Ema sõnumid algavad alati armastuse avaldusega. Tütar on vanematelt palunud, et ta rahule jäetaks, aga vanemad pole sellest aru saanud. Vanemad võtsid tütrelt tema pärandiraha kolm päev enne 18-aastaseks saamist. Raha oli säästukindlustuse kontol ja tütar ei saa aru, kuidas vanemad sellele juurde pääsesid ja miks nad seda tegid. Õde sai sama summa, kui sai 18-aastaseks.

Pärast lastekodust ärakolimist on Maria kohtunud oma emaga näost näkku vaid ühe korra. Ema oli mangunud kokkusaamist ja lõpuks tütar nõustus. See oli aga viga. Kohtumine jäi lühikeseks, kuna sellest ei tulnud midagi välja. Tütar tahtis emalt vastuseid oma küsimustele. Ta oleks tahtnud teada, miks nad olid isaga tütre vastu nii halvad ja väitsid, et tütar on haige. Ema tunnistas seda alles siis, kui tütar rääkis, et on sellest lugenud lastekaitsele esitatud dokumentidest. Lõpuks aga ema eitas taas kõike.

Oma isaga kohtus Maria viimati kaks aastat tagasi. Tütar teab, et vanemad on hirmul oma maine, töö ja karjääri pärast. Neil oleks hirmus häbi, kui inimesed teada saavad, et nad pole oma laste eest hoolitsemisega hakkama saanud. Maria on aga õnnelik, et sai lõpuks oma elu peale.

Vahel tulevad Mariale vanad asjad meelde. Ta elab lapsepõlve traumasid veel pikalt läbi, aga vaimselt on ta vabam ja tunneb end paremini kui kunagi varem. Maria väitel näitab tema juhtum, et väärkohtlemine ei pruugi alati olla füüsiline ja nähtav. Teda väärkoheldi terve tema lapsepõlve aja ja ta oli vaimse vägivalla ohver, aga keegi ei sekkunud.

The post 16-aastane soomlanna taotles ise vanemate juurest ära võtmist – lõpetas suhted mainipuleerivate vanematega, kes pidasid last haigeks appeared first on eestinen.

Loe otse allikast