Rubriik: Krimi

Krimiuudised

Krimi
Soomes mõisteti vangi WC ja vahelae kaudu ehtepoes vargil käinud Eestist pärit mehed

 

Soomes mõisteti vangi WC ja vahelae kaudu ehtepoes vargil käinud Eestist pärit mehed
Soomes mõisteti vangi WC ja vahelae kaudu ehtepoes vargil käinud st pärit mehed

 Lõuna-Pohjanmaa esimese astme mõistis täna kolm st pärit meest reaalselt vangi eelmisel suvel Seinäjokis toimunud ehtepoodi sissemurdmise eest.

Raske varguse ohvriks langes Seinäjoki Prismas asuv pood Kultatähti. Kohtu teatel läksid kolm meest 1. juuli õhtul kaubanduskeskusse, kus kaks neist aitasid kolmanda tualettruumide kaudu hoone vahelae peale, vahendab Ilta-Sanomat.

Olles veetnud öö vahelae peal, laskus mees varahommikul köie abil lakke tehtud augu kaudu ehtepoodi. Ta kogus kotti kuldesemeid ja ehteid umbes 165 000 euro väärtuses ning ronis tagasi vahelae peale ja tualettruumidesse, kust kaks kaaslast ta välja aitasid, rääkis süüdistaja.

Varastatud esemed on kadunuks jäänud.

Mehed eitasid oma süüd. Nad tunnistasid küll, et sõitsid 30. juunil rongiga Helsingist Seinäjokisse ja 2. juulil Seinäjokist Tamperesse. Reisi eesmärgiks nimetasid nad tööotsimist ja ülemusega kohtumist.

Kaks mees ütlesid, et käisid 1. juuli õhtul ja 2. juuli varahommikul Seinäjoki Prismas. Seal käis üks enese sõnul tualetis ja teine sisseoste tegs. Kolmas mees väitis, et jäi hotelli magama.

pidas meeste juttu täiesti ebausutavaks ja leidis, et kõik kolm on süüdi s varguses. Kohus leidis, et mehed tulid koos st Soome just selle teo toimepanemiseks ja lahkusid peagi pärast seda jälle välismaale. Kaks meest peeti hiljem kinni s ja kolmas Hispaanias.

Kõigil kolmel on s varasem de register ja ühel ka kolm varast tingimisi karistust Soomes. See mees mõisteti aastaks ja 11 kuuks reaalselt vangi. Ülejäänud kaks pooleteiseks aastaks.

Lisaks sellele peavad mehed hüvitama kindlustusfirmale ühiselt üle 130 000 euro.

Loe otse allikast

Krimi, Õhtuleht
VÕIMALIK VAID EESTIS: lumevangis noormees näitas appi tulnud politseinikele lahkelt ette ka oma amfetamiini

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre kirjutab Twitteris, et uurijad otsisid ühe sündmuse järgselt tänaval asitõendit, kui nende juurde tuli noormees ja palus abi auto lumest välja saamisel. 

Põhja prefektuuri uurijaid rõõmustas noormees, kes neile enda valduses olevad narkootikumid lahkelt ette näitas. 

“Läksime appi. Muuseas näitas abipaluja, et tal autos ka amfetamiini,” räägib Tambre.

“Aitasime teda kohe ka selles – pidasime kinni.”

 

Loe otse allikast

Krimi
FOTO | Peep Talvingu ründaja tabamise taustal: Tarankovi matusel kirstu kandnud meestest enamik istub vanglas
Nikolai Tarankovi matustel kandis teiste seas kirstu ka Toomas Erm Wilson (vasakult esimene kandja)

2016. aasta septembris toimunud allilmaliidri Nikolai Tarankovi matustel kandsid tema kirstu mitmed allilmategelased, kellest paljud ei viibi enam vabaduses. Samuti sarka kandnud Toomas Erm Wilsonit võib ülemarst Peep Talvingu ründamises süüdimõistmise korral samuti sama saatus oodata.

Täna hommikul pöördus ise sse Toomas Erm Wilson ehk Konksu-Tom, keda kahtlustatakse regionaalhaigla ülemarsti Peep Talvingu ründamises.

Sündmused rullusid 3. veebruari õhtul, kui oma töökohast koju minema hakanud Talving väljus haiglast ja läks oma auto juurde, kui avastas, et üks sõiduki rehvidest oli puruks torgatud. Vene keeles Talvingule mõned sõnad öelnud inimene viskas talle näkku mingit ainet, mis õnneks ei osutunud happeks. Selgus, et tegu oli uriiniga.

Politsei kaasas uurimisse märkimisväärsed ressursid ja eile pöördus sse 61-aastane mees, kes andis end ise üles, kuna oli kuulnud, et juhtlõngad viivad temani. Meest pole seni kriminaalkorras karistatud, samuti pole ta allilmas tuntud kuju.

Sama ei saa aga öelda teise kuriteos kahtlustava — Toomas Erm Wilsoni — kohta, kes on allilmas tuntud tegelane.

Erm Wilsoni nimi jooksis ajakirjandusest läbi juba 90ndate lõpus, eeskätt seoses Kemerovo kuritegeliku ühenduse tegevusega. Eesti Ekspress kirjutas 2002. aastal, et Erm Wilson ehk Konksu-Tom on tõusnud Kemerovo jõugu liidrite hulka.

Kemerovo grupeering on tuntud ning ka süüdi mõistetud narkodes ja väljapressimistes, samuti kuritegeliku taustaga ärimeestele pakkumises. Lähemalt loe siit.

Erm Wilsoni seotust allilmaga näitab seegi, et ta oli üks neist, kes kandis 2016. aasta septembris tapetud allilmaliidri Nikolai Tarankovi matustel tema kirstu. Austavat ülesannet täitnud sargakandjate saatus on olnud aga sane — enamik kirstukandjad istub vanglas.

Nikolai Tarankovi kirstu kandjad

Enne tänast oli kümnest kirstukandjast kuus vabaduse kaotanud. Pikkadeks aastataks on kuritegeliku ühenduse moodustamises ja juhtimises süüdi mõistetud Vjatšeslav ehk Slava Gulevitš. Möödunud aasta lõpus mõisteti vangi allilmas tuntud Oleg Martavoi ja Eduard “Loksa Edik” Košljakov, kes süüdistuse kohaselt moodustasid 2016. aasta septembri lõpus kuritegeliku ühenduse, mis tegeles Baltikumis ja Skandinaavias salai käitlemisega ning suures koguses narkootikumide müümisega. Samas asjas on süüdi mõistetud ka Sergei Martavoi ja Marko Süvaoja. Nn aserite kuritegeliku ühenduse juht Amid Magerramov on narkoäris süüdistatuna -le välja antud.

Seitsmenda kirstukandjana võib vabaduse kaotus ähvardada ka ülemarsti ründamises kahtlustatavana kinni peetud Erm Wilsonit.

Allikas

Kohus, Krimi
Riigikohus mõistis Karel Šmutovi muusik Kõmmari tapmises õigeks

Kuigi nii maa kui ringkonna leidsid, et Karel Šmutov on Raivo Rätte (tuntud Kõmmarina) tapmises süüdi, arvab riigi vastupidi. Leiti, et Rätte ründas oma endist abikaasat ja süüdistatav üritas naist kaitsta.

Šmutovit süüdistati selles, et 2018. aasta 18. juuli öösel sõitis ta as Kivi tänaval autoga tahtlikult otsa Rättele, kes suri saadud vigastuste tagajärjel paar tundi hiljem haiglas.

Prokuratuur esitas Šmutovile süüdistuse tapmises, kuid Harju maa mõistis ta tänavu 18. mail süüdi hoopis provotseeritud tapmises, sest ta pani teo toime tugeva hingelise erutuse seisundis. Karistuseks määras Šmutovile kahe aasta ja viie kuu pikkuse vangistuse. Otsus jäi muutmata ka ringkonnakohtus.

Ringkonnakohtu lahendi vaidlustasid riigikohtus Šmutovi kaitsjad, kes taotlesid t õigeksmõistmist. Nende väitel ei sõitnud süüdistatav kannatanule otsa tahtlikult.

Riigi nõustus maa- ja ringkonnakohtuga, et Rättele otsasõit polnud õnnetus, vaid toimus tahtlikult. Tõendatud on ka see, et Šmutov oli juhtunu ajal hingelise erutuse seisundis, mille kutsus esile kannatanu oma eelneva vägivaldse käitumisega.

Rätte saabus keset ööd Kivi tänava elumajja, mis kuulus talle ja t endisele abikaasale. Seal peksis ta Šmutovit raudkangiga pähe ja kehasse, solvas ja ähvardas teda ning ajas alandaval moel autosse. Lisaks oli kannatanu käitunud provokatiivselt juba varem, saates solvavaid ja ähvardavaid sõnumeid. Šmutovi erilist emotsionaalset seisundit näitas seegi, et ta ei suutnud hiljem mitmeid juhtunu üksikasju meenutada.

Tegemist oli hädaabi osutamisega

Samas leidis riigi erinevalt maa- ja ringkonnakohtust, et Šmutov oli teo toimepanemise ajal hädaseisundis ning ta tuleb seetõttu kuriteos õigeks mõista.

Maakohtu hinnangul polnud süüdistatav enam hädaseisundis, sest rünne t vastu oli lõppenud – kangiga peksmine toimus elumajas ja õues füüsilist vägivalda Šmutovi suhtes enam ei kasutatud. Ent riigi asus seisukohale, et sel pole asja lahendamisel ainumääravat tähtsust, kas rünne Šmutovi enda vastu oli juba lõppenud või mitte.

Maa- ja ringkonna olid nimelt tuvastanud, et süüdistatav sõitis Rättele otsa ka sellepärast, et kannatanu oli tarvitanud eelnevalt vägivalda oma endise abikaasa suhtes. Šmutov nägi enne otsasõitu naist auto tagavaatepeeglist ja soovis teda Rätte eest kaitsta. Süüdistatava sõnul oli Rätte suurim viha suunatud just oma endise abikaasa vastu ja t peamine mure oli naise turvalisuse tagamine.

naalkolleegium selgitas, et häda hõlmab mitte ainult iseenda kaitsmist, vaid ka hädaabi osutamist teistele inimestele, kes on sattunud kas vahetu või vahetult eelseisva õigusvastase ründe sihtmärgiks. Praegusel juhul oli tegemist jätkuva ründeolukorraga. Rätte oli rünnanud naist varemgi ja oli alustatud selle kohta kriminaalmenetluse. Vaid loetud minutid enne traagilist lõppsündmust oli Rätte löönud elumajas endist abikaasat ka raudkangiga pähe. Seejärel põgenes naine naabri juurde ja helistas sealt sse, kuid naasis Šmutovi pärast muret tundes sündmuskohale. Tunnistajad kirjeldasid Rätte raugtut agressiivset käitumist, mis jätkus ka õues.

Riigi märkis, et nii Šmutovil kui ka Rätte endisel abikaasal oli eelnevate sündmuste valguses alust karta, et Rätte võib rünnakut jätkata. Naine ise kinnitas, et just seda peljates alustas ta uuesti sündmuskohalt põgenemist.

oli sobilik vahend

naalkolleegium selgitas, et kui häda puhul on võimalik valida mitme vahendi hulgast, siis tuleb eelistada ründaja suhtes säästvaimat. ga otsasõit lõpetas Rätte ründe ja ühtegi ründajat vähem kahjustavat, kuid sama tõhusat altetiivset vahendit polnud süüdistataval parajasti käepärast. Samuti tuli Šmutovil otsustada väga kiiresti ning kohtud tuvastasid, et ta polnud üle elatud vägivalla ja saadud šoki tõttu päris adekvaatses seisundis.

Riigikohtu hinnangul ei saa Šmutovi puhul rääkida ka häda piiride ületamisest. Rätte endise abikaasa ja ka süüdistatava enda vastu oli kasutatud massiivset füüsilist vägivalda. Olukorrast tingituna oli alust karta ründe jätkumist eelkõige just naisterahva suhtes.

Allikas