Rubriik: Kohus

Kohtu uudised

Kohus
Kohus alustab Mikk Tarraste kriminaalasja arutamist 15. veebruaril

PSSITEADE
Pärnu Maa
06.01.

Pärnu Maa pidas täna eelistungi Mikk Tarraste süüasjas, kus määras aja alustada kriminaalasja arutamist 15. veebruaril .

Tänasel eelistungil andis Mikk Tarraste talle esitatud süüdistuses kohtu alla ning jättis tõkendina määratud vahistamise muutmata. Kohus võttis menetlusse kõigi kannatanute tsiviilhagid kogusummas ca 350 000 eurot. Lisaks rahuldas kaitsja taotluse kolme tunnistaja ülekuulamiseks, kokku on planeeritud üle kuulata 26 tunnistajat.

Loe otse allikast

Kohus
Tartu Ringkonnakohus jättis põhiosas rahuldamata Toila valla apellatsioonkaebuse Päite-Vaivina tuulepargi asjas
22.12.

 

Ringkonna jättis täna, 22. detsembril tehtud otsusega põhiosas rahuldamata Toila valla apellatsioonkaebuse Päite-Vaivina tuulepargi asjas

Kohtusse jõudnud vaidluse küsimus seisnes selles, kas Toila vald tohtis keelduda ehitusloa andmisest Päite-Vaivina tuulepargile.

Est Wind Power OÜ taotles 2015. novembris Toila vallalt projekteerimistingimusi tuulepargi rajamiseks. Kaitseministeerium kooskõlastas projekteerimistingimused ja Toila vald väljastas 2016.a jaanuaris projekteerimistingimused.

Loe otse allikast

Kohus
Videoistung on mugav viis kohtuistungist osa saamiseks
PSSITEADE

Viru Maa

18.12.

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja istungite päevakord nägi 16. detsembril ette istungit, mille toimumiskohana ei olnud märgitud mitte kohtusaali numbrit, vaid tegemist oli videoistungiga.

Mida kujutab endast videoistung ja kas ka ajakirjanik saab sellel mingil moel osaleda, uuris istungi vastu huvi tundnud Lääne-Viru maakonnalehe Virumaa Teataja ajakirjanik Aivar Ojaperv.

Loe otse allikast

Kohus
Ringkonnakohus määras oma kasulapsi väärkohelnud naisele karistuse osaliselt tingimisi
PSITEADE
a Ringkonna
14. detsember

a Ringkonna määras pöörata Malle Kobinile (68) mõistetud nelja aasta ja kuue kuulise vangistuse täitmisele osaliselt, mõistes koheselt ärakandmisele kuus kuud vangistust.

Ringkonna jättis karistusest 4 aastat täitmisele pööramata kui Malle Kobin ei pane viie aastase katseaja kestel toime uut ja täidab ettenähtud kontrollnõudeid. Samuti määrati, et Malle Kobin on tatud käitumiskontrolli ajal osal kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Loe otse allikast

Kohus, Krimi
Riigikohus mõistis Karel Šmutovi muusik Kõmmari tapmises õigeks

Kuigi nii maa kui ringkonna leidsid, et Karel Šmutov on Raivo Rätte (tuntud Kõmmarina) tapmises süüdi, arvab riigi vastupidi. Leiti, et Rätte ründas oma endist abikaasat ja süüdistatav üritas naist kaitsta.

Šmutovit süüdistati selles, et 2018. aasta 18. juuli öösel sõitis ta as Kivi tänaval autoga tahtlikult otsa Rättele, kes suri saadud vigastuste tagajärjel paar tundi hiljem haiglas.

Prokuratuur esitas Šmutovile süüdistuse tapmises, kuid Harju maa mõistis ta tänavu 18. mail süüdi hoopis provotseeritud tapmises, sest ta pani teo toime tugeva hingelise erutuse seisundis. Karistuseks määras Šmutovile kahe aasta ja viie kuu pikkuse vangistuse. Otsus jäi muutmata ka ringkonnakohtus.

Ringkonnakohtu lahendi vaidlustasid riigikohtus Šmutovi kaitsjad, kes taotlesid t õigeksmõistmist. Nende väitel ei sõitnud süüdistatav kannatanule otsa tahtlikult.

Riigi nõustus maa- ja ringkonnakohtuga, et Rättele otsasõit polnud õnnetus, vaid toimus tahtlikult. Tõendatud on ka see, et Šmutov oli juhtunu ajal hingelise erutuse seisundis, mille kutsus esile kannatanu oma eelneva vägivaldse käitumisega.

Rätte saabus keset ööd Kivi tänava elumajja, mis kuulus talle ja t endisele abikaasale. Seal peksis ta Šmutovit raudkangiga pähe ja kehasse, solvas ja ähvardas teda ning ajas alandaval moel autosse. Lisaks oli kannatanu käitunud provokatiivselt juba varem, saates solvavaid ja ähvardavaid sõnumeid. Šmutovi erilist emotsionaalset seisundit näitas seegi, et ta ei suutnud hiljem mitmeid juhtunu üksikasju meenutada.

Tegemist oli hädaabi osutamisega

Samas leidis riigi erinevalt maa- ja ringkonnakohtust, et Šmutov oli teo toimepanemise ajal hädaseisundis ning ta tuleb seetõttu kuriteos õigeks mõista.

Maakohtu hinnangul polnud süüdistatav enam hädaseisundis, sest rünne t vastu oli lõppenud – kangiga peksmine toimus elumajas ja õues füüsilist vägivalda Šmutovi suhtes enam ei kasutatud. Ent riigi asus seisukohale, et sel pole asja lahendamisel ainumääravat tähtsust, kas rünne Šmutovi enda vastu oli juba lõppenud või mitte.

Maa- ja ringkonna olid nimelt tuvastanud, et süüdistatav sõitis Rättele otsa ka sellepärast, et kannatanu oli tarvitanud eelnevalt vägivalda oma endise abikaasa suhtes. Šmutov nägi enne otsasõitu naist auto tagavaatepeeglist ja soovis teda Rätte eest kaitsta. Süüdistatava sõnul oli Rätte suurim viha suunatud just oma endise abikaasa vastu ja t peamine mure oli naise turvalisuse tagamine.

naalkolleegium selgitas, et häda hõlmab mitte ainult iseenda kaitsmist, vaid ka hädaabi osutamist teistele inimestele, kes on sattunud kas vahetu või vahetult eelseisva õigusvastase ründe sihtmärgiks. Praegusel juhul oli tegemist jätkuva ründeolukorraga. Rätte oli rünnanud naist varemgi ja oli alustatud selle kohta kriminaalmenetluse. Vaid loetud minutid enne traagilist lõppsündmust oli Rätte löönud elumajas endist abikaasat ka raudkangiga pähe. Seejärel põgenes naine naabri juurde ja helistas sealt sse, kuid naasis Šmutovi pärast muret tundes sündmuskohale. Tunnistajad kirjeldasid Rätte raugtut agressiivset käitumist, mis jätkus ka õues.

Riigi märkis, et nii Šmutovil kui ka Rätte endisel abikaasal oli eelnevate sündmuste valguses alust karta, et Rätte võib rünnakut jätkata. Naine ise kinnitas, et just seda peljates alustas ta uuesti sündmuskohalt põgenemist.

oli sobilik vahend

naalkolleegium selgitas, et kui häda puhul on võimalik valida mitme vahendi hulgast, siis tuleb eelistada ründaja suhtes säästvaimat. ga otsasõit lõpetas Rätte ründe ja ühtegi ründajat vähem kahjustavat, kuid sama tõhusat altetiivset vahendit polnud süüdistataval parajasti käepärast. Samuti tuli Šmutovil otsustada väga kiiresti ning kohtud tuvastasid, et ta polnud üle elatud vägivalla ja saadud šoki tõttu päris adekvaatses seisundis.

Riigikohtu hinnangul ei saa Šmutovi puhul rääkida ka häda piiride ületamisest. Rätte endise abikaasa ja ka süüdistatava enda vastu oli kasutatud massiivset füüsilist vägivalda. Olukorrast tingituna oli alust karta ründe jätkumist eelkõige just naisterahva suhtes.

Allikas

Kohus
Kohus mõistis kuritegelikule ühendusele pikad vanglakaristused
PSSITEADE
Harju Maa
8. detsember

Harju Maa tunnistas täna 55-aastase Olegi süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja mõistis talle liitkaristusena 9 aastat vangistust ning menetluskuludena mõisteti välja 12 891.20 eurot.

53-aastase Aleksei tunnistas süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises ja mõistis talle liitkaristusena 5 aastat vangistust tingimisi viieaastase katseajaga. Menetluskuludena mõisteti välja 8754.80 eurot.

Loe otse allikast

Kohus
Kohus mõistis Sergei Berezovski korruptsioonikuriteos süüdi ja Kiira Berezovskaja sellele kaasaaitamises õigeks
PSSITEADE
Viru Maa
04. detsember

Sergei Berezovskit süüdistati suures ulatuses altkäksu andmises ning Kiira Berezovskajat süüdistati sellele kaasaaitamises. Süüdistusaktis heideti süüdistatavatele ette, et Pipes Building OÜ huvides tegutsev Sergei Berezovski lubas ja andis Aleksei Voronovile, kes oli AS Vesi juhatuse liikme ja Linnavolikogu liikmena ametiisik, ajavahemikus 2018 juunist kuni 2019 märtsini suures ulatuses (61 415 eurot) altkäksu.

Loe otse allikast

Kohus
Kohus otsustas: Piiratud teovõimega inimese poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutab eestkostja
PSSITEADE
Pärnu Maa
1. detsember

Pärnu Maa kuulutas täna, s.o 1.12. kohtuotsuse kriminaalasjas, kus süüdistati 37-aastast meest võõra asja hävitamises, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Süüdistuse järgi pani meesterahvas 2019.a oktoobrikuus Pärnu linnas põl taarapunkti, millega tekitati kannatanule varaline kahju summas 77 262 eurot.

Loe otse allikast