Rubriik: Eestinen

Eestinen, Uudised, Välisuudised
Uus amet: Saksa prostituudid koolitatakse ringi koroona testijateks

Saksa prostituudid itati ringi ijateks pärast seda, kui bordell muudeti imiskeskuseks. Kümned prostituudid ivad nüüd kohalikke inimesi suhtes.

Tegemist on Saksamaa lõunaosas Heidelbergis asuva bordelliga Bienenstock Eros Centre. Bordell avas uksed imiskeskusena pärast seda, kui see tõttu suleti, vahendab Bild.

e teevad nüüd üle 25 prostituudi. 45-aastane endine prostituut Jenny ütles, et uus amet pole võõras, kuna ta pidi ka oma varass töös ol tundlik. Samuti on prostituudi tööga sane vahendite kasutamine. Küll aga ei kasuta prostituudid oma töös rõivastust – see on ija töö puhul uus asi.

Prostituudid teevad e vabatahtlikult, riigipoolne hüvitis on 400 eurot kuus. Koroona tõttu on Saksamaal bordellid suletud ja seksi müük keelatud. Inimestel pole selle vastu midagi, et prostituudid nüüd e teevad.

Heidelberg: Rotlicht hat Pause: 1. Corona-Teststation im Bordell

Wegen der Pandemie herrscht tote Hose in den Bordell-Betten. Jetzt tritt das äle Gewerbe der Welt den Kampf gegen Corona an! Vorm Eros-Center „Bienenstock” in der Eppelheimer Straße in Heidelberg wurde jetzt die bundesweit erste Teststation vor einem Bordell errichtet.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Uus amet: Saksa prostituudid koolitatakse ringi koroona testijateks appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
KURIOOSUM: Maailma kõige vaktsineeritumas riigis on kõige rohkem koroonaga nakatumisi

Seychellid on hoiatav näide selle kohta, et vaktsiinid ei pruugi aidata kaasa nakatumiste arvu vähendamisele pikemas perspektiivis.

Seychelli saartel on vastu vaktsineeritud kõige rohkem inimesi maailmas. 3. mai seisuga oli antud Seychellidel 130 doosi vaktsiini 100 elaniku kohta. Võrdluseks, i vastav tase on 120, Soomes 34 ja s 35, selgub ourworlddata.com ülevaatest.

Seychellidel on inimesi vastu usinalt vaktsineeritud alates aasta algusest ning arvati, et riigis on saavutatud vastu karjaimmuunsus.

New York Times nakatumiste ülevaate kohaselt on Seychellid praegu maailmas nakatumiste arvult ülekaalukalt number üks. Seal tuvastati viimase 7 päevaga keskmiselt 149 nakatumist päevas 100 000 elaniku kohta. Võrdluseks, vastav tase on 4 ja s 27.

Seychellide puhul on välja toodud, et kolmandik uu ga nakatumis on tuvastatud inimestel, kes on saanud kaks vaktsiinisüsti. a kõige vaktsineeritumas riigis kehati selle peale karmid piirangud.

Nüüd on küsimus, kas see tähendab, et pandeemia likvideerimise eksperiment vaktsiinide abil on läbi kukkunud?

The post KURIOOSUM: Maailma kõige vaktsineeritumas riigis on kõige rohkem koroonaga nakatumisi appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Uudised, Välisuudised
Soome ema tahtis viia lapse lasteaeda enne kella 5 algavat tööpäeva, aga talle seda ei võimaldatud

Soomes on suured erinevused selles osas, kuidas omaed võimaldavad vantel lapsi lasteaeda tuua. Vahetustega tööl käivatel lapsevantel on , kui lasteaed ei võimalda paindlikku graafikut.

Soomes ei reguleeri paindlikku ajagraafikut ja vahetuste võimaldamist lasteaedades. Ebaregulaarse graafikuga tööl käivatele vantele on vahetustega lasteaiad hea lahendus. Juhtub aga sedagi, et oma ei suuda lapsevanle vastu tulla, nagu juhtus idaosas Kontio vallas, vahendab Yle.

Kaubanduse valdkonnas töötav Laura tahtis oma lapse viia lasteaeda enne kell 5 algava vahetuse algust. Ööpäevaringselt avatud Aurinkokello lasteaed aga võtab lapsi vastu alles alates kella 5.30-st. Ema palus lasteaialt paindlikkust, aga oma seda ei võimaldanud. Seetõttu peab viima lapse lasteaeda juba eelmisel õhtul ning laps peab ol lasteaias mitu korda as 18 tundi jutti.

Ema sõnul põhjendas lasteaed keeldumist väitega, et laps peab liiga vara ärkama, aga ütles, et kui panna laps õhtul varem magama, siis ta ärkab hommikul varem. Ema meelest jääb lapsel kodust aega niimoodi väga väheseks. 5-aastasel lapsel on lisaks lasteaiale veel kaks kodu, kus ta ööbib.

Kontio vald põhjendab aga lapse varajasest vastuvõtmisest keeldumist lapse heaoluga. Ööpäevaringsesse lasteaeda saab lapsi tuua vahelikus 5.30-22.30.

Põhja-Karjalas Liperis asuv lasteaed Puoliväli on aga laste jaoks alati avatud. Vajadusel võib lapse kasvõi hommikul kell pool viis ära tuua. Praegu on vallas vaid üks laps, kes vajab ööpäevaringset hoidu. T puhul on asi lahendatud nii, et hoidja läheb lapse juurde koju.

Seaduse järgi peab oma Soomes korraldama lastehoiu vastavalt vante vajadustele ning lapse heaolu silmas pidades. Samas pole aga kehatud konkreetseid juhiseid, mistõttu on omaed korraldanud lastehoiu mitmel eri moel.

Vahetustega lapsehoidu vajavad enamasti vand, kes töötavad sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas või teeninduses nagu söögikohtades ja kauplustes. -aeg on mõnes omaes vähendanud vajadust vahetustega lapsehoiu järele. Suvel, kui söögikohad avatakse kasvab vajadus ka vahetustega lapsehoiu järele.

Äiti haluaisi viedä lapsensa päiväkotiin ennen aamuviideltä alkavia töitä, mutta kunta ei jousta – vuorohoidon järjestämisessä isoja eroja

Laki ei säätele päiväkotien käytäntöjä vuorohoidon järjestämisen osalta. Kunnat tarvitsisivat valtakunnallista ohjeistusta vuorohoitoon. Laura Heinosen lapsi on välillä päiväkodissa 18 tuntia putkeen, koska vuorotyöläisen hoitoajoissa ei jousteta. Kuntien välillä on eroja siinä, miten joustavasti ne tarjoavat päivähoitoa. Etenkin vuorotyötä tekeville lapsiperheille voi tulla ongelmia, jos kotikunnan päiväkodin raamit eivät kohtaa perheen arjen kanssa.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Soome ema tahtis viia lapse lasteaeda enne kella 5 algavat tööpäeva, aga talle seda ei võimaldatud appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
Kole lugu: meeste viljakus on Soomes järsult langenud, põhjust ei teata

mees Pyry on pealtnäha igapidi tavaline mees – tal on sõbrad, hobid ja mugav korter Helsingi kesklinnas. Üks asi on siiski puudu. Ta on 37-aastane ja tal pole lapsi, kuigi tahaks.

Aasta tagasi käis mees igaks juhuks viljakusuuringutel. Siis selgus šokeeriv tõsiasi: t seemnevedelikus polnud ühtegi spermatosoidi, vahendab Yle.

Pyry pole ainus, kel on selline probleem. Terves Lääne ühiskonnas on meeste viljakus kukkunud kõigest mõne põlvkonna jooksul kaks korda.

Veel kümmekond aastat tagasi arvati, et meeste viljakus on erand – kuni selle ajani oli meeste sperma olnud väga hea kvaliteediga. Turu ülii professor Jorma Toppari ja veel grupp teadlasi kummutas selle müüdi aga aastal 2011. Teadlased tõid välja, et meeste sperma kvaliteet on järsult langenud.

Praegu on mehed teiste läänade tasemel ja viljakuse osas on see halb asi. Ligi pooltel meestel on sperma toodang nii kehv, et see vähendab oluliselt järglaste saamise võimalusi.

30ndates meestel on keskmiselt alla 50 miljoni spermatosoidi ühes milliliitris seemnevedelikus. Nii vähene kogus ndab naistel rasestumist. 2019. aastal sündis iga 20nes soomlane abistamise ehk viljatusravi kaudu.

Kui viljakuse langus jätkub senises tempos, siis vajab peaaegu iga paar viljatusravi 2040ndatel aastatel. Asjatundjate väitel saab juba rääkida meeste viljakuskriisist. Professor Toppari väitel tuleks teadvustada, et ühiskonnas on probleem. Probleem pole ainult sperma vähenemises, vaid selles, et seda olukorda pole võimalik parandada. Kui mehi ei suudeta ravida, kannatavad ka naised.

Jyväskylä naisel Marial tekitas viljatusravi lausa traumapõhise stressihäire. Ta alustas koos mehega viljatusravi 2018. aastal. Kõigepealt uuriti lastetuse põhjuseid. Mehele tehti seemnevedeliku analüüs. Lõpuks pandi diagnoosiks naise viljatus. See tuli asjaolust, et mehe sperma oli normaalses koguses, aga naise ovulatsioonid andsid kehva tulemuse. Alustati katseklaasis viljastamisega. Naine sai hormoonravi, pärast mida võeti tal munarakud. See oli valus protseduur, mille tulemus oli kehv ja kunstlik viljastamine ei õnnestunud.

Pärast seda pöördus paar erakliiniku poole. Seal uuriti uuesti mehe spermat ja selgus, et algselt normaalseks tunnistatud sperma koostis oli normaalsusest kaugel. Sperma oksüdeerumist peegeldav oksüdatiivne stress oli väga kõrge. Oksüdatiivne stress võib viidata pärilikkuseaine ehk DNA kahjustumisele. Kahjustunud DNA-d aga peetakse meeste viljatuse põhjuseks. Seda varem ei tuvastatud, kuna mehe spermat ei uuritud piisava põhjalikkusega. Meeste sperma kvaliteedi uurimine ongi alles lapsekingades. Praegu teatakse Soomes paremini, et viljatus võib sõltuda nii naisest kui mehest.

Kui viljatuse põhjuseks on mees, siis aitab viljatusravi. Soome meest Pyryt see aga ei aita, sest t spermas pole ühtegi seemnerakku. Meest on igapidi uuritud, et teada saada probleemide põhjust, aga seda pole suudetud tuvastada. Kõik näitajad on muidu normis.

Pyry ise arvab põhjuse olevat Lääne heoluühiskonnas. Mitmed asjatundjad on samal arvamusel. Varem arvati, et põhjuseks on suitsetamine, aga mehed suitsetavad palju vähem kui nende vand, ometi on nende sperma kvaliteet palju kehvem. Samas ei saa asja põhjendada ainult elustiiliga. Arvatakse, et põhjus on keskkonnas, täpslt teatud kemikaalides. Arvatakse, et mingi teatud aine kahjustab meeste viljakust.

Näiteks veel 1990ndatel aastatel kasutati maasikate hallituse vältimiseks vinklotsoliini-nimelist ühendit. See ühend rikub hormonaalse tasakaalu ja pärsib osterooni tootmist. Loomkatsetel on tuvastatud, et see ühend pärsib rottidel viljakust. Vinklotsoliini kasutamine keelati Liidus 2007. aastal. Väljaspool i aga on see laialt kasutusel.

Viljatust põhjustavad veel sajad eri ühendid, mis on Euroopa Liidus kasutusel. Eriti probleemseid aineid on kokku 106. Asjatundjate arvates on kemikaalid vählt osaliselt süüdi meeste viljakuse languses. Võimalus on ka see, et kahju on sündinud juba palju varem ning kahjulikud ühendid on sattunud meeste organismi piima kaudu. 80ndatel aastatel oli näiteks naiste rinnapiimas väga palju dioksiine. Dioksiinid tekivad tööstuses ja kaovad organismist väga aeglaselt. Meeste viljakus pannakse paika juba lapsepõlves. Kriitilised perioodid on looteiga, varajane lapsepõlv ja puberteedile eelnev aeg. Praegused pered kannatavad niisiis eelnevate põlvkondade teadmatuse tõttu.

Kahjulikest aine loobumine pole lihtne. Paljud kemikaalid on nii kasulikud, et neist ei raatsita loobuda. Kuni aga meeste viljatuse põhjus pole täpslt teada, on ka leida mingit abinõud selle vastu. Kokkuvõttes võib aga selline minna väga kalliks maksma.

Pyry Young ei voi ehkä koskaan saada omia lapsia – miesten hedelmällisyys on romahtanut ja syytä arvaillaan edelleen

Jonkun on annettava vaikeille asioille kasvot. Se voin yhtä hyvin olla minä. Pyry Youngilla on asiat päällisin puolin hyvin. Hänellä on ystäviä, harrastuksia, mukava asunto Helsingin keskustassa. Yksi iso asia kuitenkin puuttuu. Young on 37-vuotias ja valmis isäksi. On ollut jo pitkään. – Perheen perustaminen on aina ollut itsestäänselvyys.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Kole lugu: meeste viljakus on Soomes järsult langenud, põhjust ei teata appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Uudised, Välisuudised
Soome politsei hoiatab WhatsAppi pettuse eest, mis võimaldab konto üle võtta

uurib mitmeid suhtlusrakenduse WhatsAppi pettusi, mille tulemusel on kasutajad kaotanud kontrolli oma konto üle.

Asi näeb välja nii, et kasutajale saadetakse tuttavalt telefoninumbrilt 6 numbrist koosnev kood, mida kasutatakse ära konto kaaperdamiseks, vahendab Ilta-Sanomat.

Ründaja kasutab üle võetud WhatsAppi kontot selleks, et petukirja edasi saata. Kui saad 6-kohalise koodi WhatsAppi kaudu tuttavalt numbrilt, ära saada vastust WhatsAppi, vaid tavalise SMS-i kaudu ja hoiata numbri omanikku.

Kaaperdatud konto tagasi enda valdusse saamine on lihtne. Pärast WhatsAppi telefonis avamist saadab rakendus SMS-i kaudu uue 6-kohalise koodi. Peale koodi uuesti telefoni sisestamist saab konto tagasi ja konto kaaperdaja logitakse kontolt automaatselt välja.

Kuivõrd WhatsAppi sõnumid salvestatakse telefonis ning turvakoopiad asuvad isiklikul pilvekontol, siis ei pääse ründaja varem saadetud ja vastu võetud sõnumitele. Küll aga võib ründaja osaleda sinu nime all vestlustes ja saata edasi petukirja.

Poliisi: Suomalaisten WhatsApp-tilejä kaapattu – varo tätä viestiä

Puhelimeen tekstiviestillä tullutta numerokoodia ei pidä lähettää kenellekään. Se mahdollistaa WhatsApp-tilin kaappaamisen. Sisä-Suomen poliisilaitoksella on tutkittavana useita WhatsApp-tilien kaappauksia, poliisi kertoo tiedotteessa. WhatsApp-tili kaapataan siten, että tuttu pyytää uhria toimittamaan kiireellisesti 6-numeroisen koodin, joka lähetetään uhrin puhelimeen. Hyökkääjä tilaa samanaikaisesti vahvistuskoodin uhrin matkapuhelimeen. Tätä tekstiviestitse tullutta koodia käytetään WhatsApp-tilin kaappaamisessa ja siirtämisessä toiseen laitteeseen.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Soome politsei hoiatab WhatsAppi pettuse eest, mis võimaldab konto üle võtta appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Uudised, Välisuudised
Soome arst: koroona olukord Eestis arvatust hullem, oht Soomele on väga suur – vajalik on reisijate kahekordne testimine

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen ütles, et olukord s on arvatust hullem ja oht Soomele väga suur.

Järvinen ütles, et on praegu üks suurid nakkusekoldeid. T väitel on s positiivsete ide hulk väga kõrge. See tähendab, et riigis diagnoositakse tõenäoliselt liiga vähe juhtumeid – tegelik olukord on palju hullem, vahendab MTV.

l on kõige tihedam side lõunaosaga, see omakorda ohustab tervet Soomet. Oht on olnud juba aasta algusest, praeguseks on see vähenenud seoses reisimise piiramisega.

Soomet mõjutab ka Rootsi, aga selt pole nii suurt liikumist Soome lõunaossa. Rootsi põhjaosas on nakatumised peamiselt kohaliku iseloomuga. on Soomele palju suurem oht, ütles arst.

Järvineni arvates on ja ka teised Balti riigid need, kustkaudu on t „lekkinud” Soome kõige enam. Koroonai ettenäitamist nõutakse vaid poolel, Soomes mingit sundimist ei toimu. Arsti väitel aga ei näita üks veel midagi selle kohta, kas inimene on nakatunud. See näitab vaid, et t ei suudetud imise hetkel tuvastada.

Arst märgib, et Soome andlus on olnud nõrk ning piiril pole suudetud imist korraldada. Ta lisab, et see mõjutab laevade graafikuid, kui kõiki ima hakata. Samuti võib nakatumisi põhjustada sadamas järjekorras seismine. Arsti väitel on oluline, et inimesi itaks kaks korda.

Järvinen ütles, et kui s tehakse üks , siis peaks Soomes igal juhul tehtama veel teine , eriti kui isik saabub Soome pikks ajaks, kas siis tööle või elama. Kaubaautode juhid pole Järvineni hinnangul suur oht, kuna nad on enamuse ajast üksi autos. Seevastu on ehitusobjektidel tuvastatud suuri nakkuse koldeid, mille allikad on välismaal.

Järvineni väitel on parim lahendus see, kui teine tehakse kolm päeva pärast Soome tulekut, selle asemel, et kõiki sadamas ida. Avalikus arutelus on aga nõutud kõige enam piiri peal imist. See on arsti väitel umbes nagu juhiloaga: et avariid ei tee, kui luba on ols. Kui aga kaks i teha läbimõeldult, siis aitaks see vähendada ijate koormust ja ohutus tagatakse muul moel.

Soomes on olnud kaks kuud kasutusel veebirakendus Finentry, kuhu saab sisestada teabe koroonai kohta ning käia läbi vajalikud sammud Soome sõitmiseks. Rakendus aga tehti siis, kui teistes riikides polnud koroona olukord nii hull. Rakenduse kaudu saab kokku leppida uue i tegemise, kas siis piiri peal või mujal Soomes. Rakenduse kaudu saadetakse kasutajale vastus ja vajadusel saadetakse info omaele, kuhu isik elama asub. See hoiab kokku ressue, kuna pole vaja helistada.

Praegu mõeldakse ka sellele, et rakendus võiks anda Soome saabudes koodi, mida piirivalve saab lugeda. Siis saaks kohe suunata tervisekontrolli need, kelle asjad pole korras.

The post Soome arst: koroona olukord Eestis arvatust hullem, oht Soomele on väga suur – vajalik on reisijate kahekordne testimine appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
JÕHKER: Soomes elav eestlane viidi vägisi koroonatesti tegema (lisatud video)

Soomes elav eestlane Merike viidi vägisi i teg. Ta viidi eile 1. märtsil oma kodust Iisalmist poolt käeraudades vägisi kaasa ja viidi haiglasse, kus t ninaneelust võeti vägisi PCR-proov, kuigi ta üritas väita, et tal on haigus, mis põhjustab kergesti verejooksu.

poliitik Ossi Tiihonen on pannud asja kohta üles video oma veebi. Videos kurdab ettevõtjana tegutsev naine teda kinni hoidvatele nikele, et teda üritatakse tappa.

Merike on jätkuvalt Iisalmi haiglas suletud osakonnas ja teda ei lasta tul. Ta veetis haiglas voodi külge aheldatuna terve ööpäeva. Käerauad on sooninud randmete sisse sinised vaod. Teda on korduvalt üritatud kägistada.

Merike ütles, et võttis videosse ka tungimise t koju enne käeraudade panekut, aga võttis t telefoni ära ja eldas selle video. Veebis olev video on filmitud Merikese tütre poolt. Tütar on juhtunust šokis.

Merike oli enda väitel kogu aeg koostööaldis kuni selle juhtumini, aga ta ei tahtnud, et talle tehakse vägisi , mis ohustab t tervist. Test tehti seoses kokkupuutega nakatunuga. Tlt on vastu tahtmist võetud haiglas ka vereproove. Mingeid dokumente talle pole selle kohta antud, nikud ega arstid pole end tutvustanud.

Merike on õnneks saanud paluda juriidilist abi. Praeguse info põhjal tehakse kõigi juhtunus osalenud nike, arstide ja õdede kohta kuriteoteated. Merikese kehalist puutumatust on rikutud julmal viisil.

Ossi Tiihonen omalt poolt küsib selle peale, kas Nürnbergi ed on arstidele tuttavad. Need loodi selleks, et inimesi ei saaks meditsiinilistel põhjustel ära kasutada. Kuidas arstid millegi sellisega kaasa läksid?

All on video asja kohta:

The post JÕHKER: Soomes elav eestlane viidi vägisi koroonatesti tegema (lisatud video) appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Kultuur, Majandus, Poliitika, Sport, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM: Soome valitsus kuulutas välja eriolukorra

kuulutas koos Vabariigi Presidendiga e olukorra tõttu välja eriolukorra. Valitsus otsustas esmaspäeval, 1. märtsil toimunud istungil, et riigis valitseb hädaolukorra e paragrahvi 3 lõikes 5 nimetatud eriolukord. Eriolukord jõustub kohe.

Hädaolukorra e paragrahvi 3 lõige 5 näeb ette eriolukorra kehamise ulatusliku ohtliku nakkushaiguse puhul, mis on võrreldav eriti suurõnnetusega.

Soomes on juhtude arv ja esinemissagedus alates . aasta veebruari algusest väga kiiresti kasvanud. Muteerunud e põhjustatud nakatumiste arv on selgelt kasvanud, mis võib kaasa aidata epideemia kiirenemisele ja põhjustada märkimisväärset koormust haiglas ja intensiivravis, kui nakatumiste arv ei muutu.

Praeguses etapis ei ole kohe vaja võtta kasutusele hädaolukorra e säatud põhiõigusi piiravaid II osa volitusi, kuid nende kasutamise vajadus sõltub epideemia arengust lähitulevikus. Valitsus leiab siiski, et 15. peatüki paragrahvide 106 (haldusorganite teavitamine eriolukorras) ja 107 (alluvuse määramine) sätteid tuleb kohaldada pärast eriolukorra kehamist.

Valitsuse otsus eriolukorra väljakuulutamise kohta jõustub viivitamata ja jääb jõusse uue teateni.

Valitsuse eelnõu lustusettevõtete sulgemise kohta

Kohe pärast eriolukorra väljakuulutamist esitas parlamendile põhie paragrahvi 23 kohaselt eelnõu majutuse ja lustuse e ajutiseks muutmiseks. Selles tehakse ettepanek, et restoranid ja muud lustusettevõtted oleksid kolmeks aks klientidele ajutiselt suletud. Seadus peaks jõustuma 8. märtsil ja see peaks kehtima 28. märtsini .

Toidu kaasa müük klientidele oleks lubatud. Sulgemine kehtiks toiduettevõtetele piirkondades, kus e epideemia on kiirenevas ja ulatusliku leviku faasis. Erandiks oleksid töökoha sööklad ja muud söögikohad, mis pole avalikkusele avatud. Piirkondade olukorda reguleeritakse eraldi e määrusega.

The post KUUM: Soome valitsus kuulutas välja eriolukorra appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Koroonaga hädas Tšehhi palus Venemaalt Sputniku vaktsiini

Terves s ga nakatumiste poolest tippu tõusnud ja nüüd surmadega hädas vabariik pöördus viimases hädas palvega Vena poole, et saada Sputniku vaktsiini.

Asjast teatas täna president Milos Zn, põhjendades otsust Liidu vaktsiinitarnete hilinemisega, vahendab AFP.

Zn ütles, et ta pöördus isiklikult palvega Vene presidendi Vladimir i poole. Vene poolelt lubati vaktsiinid kohale toimetada mõne päevaga. Lisaks Vene vaktsiinile kaalub ka Hiina vaktsiini ostmist.

s on s kõige enam ga nakatumisi. New York Timesi ülevaate kohaselt on s viimase a jooksul olnud 100 000 elaniku kohta keskmiselt 109 nakatumist päevas. Võrdluseks, vastav tase on 80 ja oma 10.

Enne seda oli otsustanud Vene ja Hiina Sinopharmi vaktsiini kasutada Ungari. Hiina vaktsiiniga on vaktsineeritud Ungari president Janos Ader ja peaminister Viktor Orban.

s on Euroopa haiguste kontrollikeskuse ECDC andmetel viimase 14 päeva jooksul registreeritud 19 surma 100 000 elaniku kohta, vastav tase on 5 ja Soome oma 0,5.

The post Koroonaga hädas Tšehhi palus Venemaalt Sputniku vaktsiini appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Uudised, Välisuudised
Estonia hukku varjutab jätkuvalt salapära: mis juhtus kapten Pihtiga, kes oli algul pääsenute nimekirjas, aga siis sealt kadus

Kapten Avo Piht astus 27. septembril 1994. aastal laevale , aga mitte seoses tööga, vaid reisijana. Ta oli teel Rootsi itusele.

Estonia võttis Tallinna sadamast suuna Stockholmi poole kell 19.15 õhtul. Laeval oli 989 inimest, kellest 802 olid reisijad. Ilmateade oli andnud tormihoiatuse, vahendab Yle.

Pärast südaööd tuul paisus. Kell 1.15 eraldus Estonia vöörivisiir, autotekile valgus vett ja laev kaldus kreeni. Laeva valjuhäälditest anti eesti keeles teada: „Häire, häire, laeval on häire”. Puhkes paanika. Reisijad ronisid treppidest ülespoole, aga osa jäid kajutitesse lõksu. Kapten Piht jagas üleval teki peal inimestele päästeveste.

Kell 1.22 saatis Estonia välja hädakutsungi Mayday. Viimased sõnad, mis laevalt eetrisse anti olid keeles: ”Todella pahalta, todella pahalta näyttää nyt tässä kyllä.” (tõlkes: Väga halb, asi on tõesti väga halb siin.)

Pärast seda ühendus laevaga katkes. Laeva mootorid seiskusid ja laev hakkas triivima. Estonia uppus kiiresti ahtriosa ees Utö saarest 48 kilomeetrit kagu pool. Laev kadus radarite ekraanidelt kell 1.50. Vee temperatuur oli 13 kraadi ja lained olid kohati 6 meetri kõrgused.

Hommikul olid Tallinna reisisadama ees lipud pooles vardas. Kohale saabusid laeva töötajate ja reisijate lähedased. Neid ühendas kurbus ja teadmatus. Ametnik tuli ja riputas üles esimese laevalt pääsenute nimekirja. Terminaalis tärkas hetkeks lootusesäde. Nimekiri oli väga lühike. Päästetute hulgas oli kapten Avo Piht.

Kapten Avo Pihti naine Sirje Piht kuulis hommikul st, et t mees on pääsenud. Saksamaalt Rostocki sadamast tuli telefonikõne, mis muutis lõpuni Sirje Pihti . Helistajaks oli Pihtide peretuttav, kapten Erich Moik, kes ütles, et Sirje mees on elus. Moik oli Saksamaal võtmas vastu uut laeva. Ta oli näinud uudistest, kuidas Sirje mees kõndis kiirabiautost haiglasse, tekk õlgadel.

Sirje Piht ei suutnud seda telefonikõnet kunagi unustada. Ta üritas aastaid välja selgitada, mis t mehest sai ja miks t pääsemine tuli salastada.

Aastal 2003 kirjutas Sirje Piht koos ajakirjanik Imre Kaasiga oma kogemuste põhjal raamatu „ tee tõeni”. Sirje Piht suri ajukasvaja tagajärjel 2006. aastal.

Kapten Erich Moik on samuti surnud, aga kapten Jüri Lember kinnitab Sirje Pihti sõnu. Lember oli Estonia õnnetuspäeval samuti Rostockis. Lisaks Moikile tundsid Pihti telekaadritest ära laeva arst ja kaupluse juhataja. Kõik on siiani veendunud, et Piht pääses.

Veel õnnetuspäeva õhtul teatas Televisioon uudistesaates, et kapten Piht pääses. Lemberi sõnul kinnitab see, et Piht pääses. Kirja pandi vaid nende isikute nimed, kes ise oma nime ja sünniaasta ütlesid.

Mitmete allikate väitel toodi Piht esimeste seas kopteriga Utö saarele ja viidi sealt edasi Turu haiglasse. Praegu pensionil Yle ajakirjanik Pirjo Peltoniemi ütles, et talle anti ülesandeks Piht haiglas üles otsida, kuna liikusid jutud, et ta on haiglas. Aga midagi tuli vahele ja ta ei jõudnud seda teha.

Ajakirjanik küsis Lääne-Soome piirivalvelt, kas neil on Estonialt pääsenute nimekiri. Ajakirjanikule anti nimekiri, aga sel Pihti nime enam polnud. Turu haigla info kohaselt polnud haiglal pääsenute nimekirja.

Tuntud ajakirjanik Andres Raid arvab, et nimekirju on hiljem muudetud ja Piht arvatavalt juba tapetud. Piht oli teadnud midagi sellist, mis ei kannatanud päevavalgust. Estoniale oli vahetult enne väljumist viidud kaks autokoormat, mille laadimist valvasid sõjaväelased.

tolli juht oli 1990ndate algul Igor Kristapovitš, kes lasti oma koduhoovis maha vaid mõni peale Estonia uppumist. on siiani avastamata.

kinnitas 2006. aastal, et Estoniat kasutati nõukogude sõjatehnika vedamiseks st Rootsi. Samas märgiti aruandes, et see kaubavedu polnud seotud Estonia uppumisega.

Päevalehe andmetel oli laeval tol saatuslikul päeval Ida-Viru ärimees Aleksandr Voronin. Teda on seostatud relvade ja nõukogude kosmosetehnoloogia salakaubaveoga. Hiljem kirjutas Õhtuleht, kuidas Estoniale sukeldujad olid saanud ülesandeks, maksku mis maksab otsida üles laevale jäänud Voronini kohver. Kohver leiti Avo Pihti kajutist nr 6230. Voronin suri insuldi tagajärjel 2002. aasta juunikuus.

Estonia huku lõppraporti kohaselt oli toodud uppumise põhjuseks vöörivisiiri murdumine tormisel merel. Pärast uppumist aga liikusid jutud, et Estonia tüürpoordis (parempoolne külg) oli suur lõhe ning visiiri murdumine üksi ei põhjustanud uppumist.

Möödunud aasta sügisel oli eetris Rootsi ajakirjanike dokumentaalfilm, kus oli filmitud 4-meetrise läbimõõduga lõhet. Aja jooksul on laev mere põhjas liikunud ja lõhe on nähtavale tulnud.

Varem Estonia uppumise põhjusi uurinud endine peaprokurör Margus Kurm on arvamusel, et lõhe tekitas Rootsi allveelaev. Allveelaev oli saatnud reisi ajal Estoniat ja sellel olevat lasti. On tõenäoline, et Estonia ja allveelaev sõitsid kõrvuti, mingil põhjusel aga põrkasid nad kokku. Laeva keresse tekkis auk, vesi valgus sisse ja laev uppus.

Kahtlusi on tekitanud see, miks taotles Rootsi laeva katmist betooniga, kuigi algul sooviti laevakere üles tõsta. Selline betooniga katmine on merenduse ajaloos ennekuulmatu. Kui betoonsarkofaagi mõttest loobuti, kuhjati laeva kere peale tuhandeid tonne liiva ja kruusa.

Estonia külje seest leitud lõhe on tekitanud soovi Estonia hukku uuesti uurima hakata. Praegu ei saa Estoniale sukelduda, kuna riigid on sõlminud hauarahu kokkuleppe. Eraviisiliselt on laeva juures käidud, aga ametliku uurimise algatamiseks tuleb seadust muuta. , Soome ja Rootsi ametivõimud leppisid eelmise, . aasta detsembris kokku, et hakatakse otsima võimalusi uue uurimise alustamiseks. peaks otsustama, kas alustada uut uurimist, kuna laev sõitis lipu all.

Pelastuiko Estonia-laivan kapteeni Avo Piht? “Varmasti pelastui, mutta hänet on jo tapettu”, sanoo toimittaja Andres Raid

Matkustajalaiva Estonian ympärille kietoutuu lukuisia salaliittoteorioita. Yksi kiinnostavimmista on kapteeni Pihtin tarina. On tiistai-ilta, syyskuun 27. päivä vuonna 1994. Matkustajalaiva Estonian toinen kapteeni Avo Piht tulee Tallinnan satamaan ja nousee alukseensa. Hän ei ole tällä kertaa työvuorossa, vaan matkalla Ruotsiin koulutukseen. Estonia lähtee Tallinnan satamasta kello 19.15 säännölliselle vuorolleen kohti Tukholmaa.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Estonia hukku varjutab jätkuvalt salapära: mis juhtus kapten Pihtiga, kes oli algul pääsenute nimekirjas, aga siis sealt kadus appeared first on eestinen.

Loe otse allikast