Rubriik: Tervis

RSS, Teadus, Tervis
Imetajad saavad soolestikuga hingata

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>

Närilised ja sead suudavad mõnede vee-loomade kombel oma soolestiku abil hingata, leidsid Jaapani ja teadlased. Tuli välja, et hingamisraskuste korral päästaks pärasoole kaudu liikuv gaasiline hapnik või hapnikurikas vedelik vählt nende imetajate elu.

Paljudel veeorganismidel on kopsude ja lõpuste kõrval välja arenenud soolestikuhingamise mehhanism, mis võimaldab neil hapnikuvaeses keskkonnas ellu jääda. Näiteks hingavad soolestikuga merikurgid, hinklased ja mõned mageveesägad. Seni kahtlesid aga teadlased sügavalt, kas imetajad on üldse millekski taoliseks suutelised.

Uues uuringus leidsid Takanori Takebe ja kolleegid tõendeid, et soolestikuga suudavad hingata ka rotid, hiired ja sead. Järelduseni jõudmiseks lõid uurijad esmalt süsteemi soolestiku gaasiga varustamiseks, mis juhtis hapniku looma pärasoolde.

Kui uurijad viisid hiired vähese hapnikusisaldusega keskkonda, ei pidanud ilma soolehingamistoeta loomakesed vastu üle 11 minuti. Hiirtel, kes said pärasoole kaudu hingamistuge, jõudis südamesse rohkem hapnikku. Samuti jäi 75 protsenti neist ellu ka siis, kui nad veetsid surmavalt hapnikuvaeses keskkonnas 50 minutit.

Soolestiku kaudu hingamisel on samas oma pahupool: gaasivahetuseks on vaja soole limaskesta hõõrdumist. Sel põhjusel ei sobi uus meetod kasutamiseks s seisundis inimeste ravis. Uurijad proovisid takistusest siiski mööda hiilida ja lõid hapnikuga rikastatud perfluorosüsivesinike põhjal vedelikupõhise altetiivi. Kasutatud ühendid on tunnistatud inimestele sobivaks ja ohutuks .

Kui uurijad viisid närilised ja sead vähese hapnikuga, ent mitte eluohtlikku keskkonda, pakkus soole vedelikuga ventileerimise süsteem loomadele tuge. Soolestiku hingamistoega hiired suutsid 10-protsendilise hapnikusisaldusega ruumis teis kaugle kõndida. Samuti sai nende süda rohkem hapnikku kui kunstliku toeta hiirtel.

Sigadega said uurijad saseid tulemusi. Soolde juhitud hingamistugi aitas sigadel tõrjuda verevaesust ja jahtumist ning kergitas ilma selgete kõrvalmõjudeta nende vere hapnikusisaldust. Ühtekokku viitavad tulemused, et uus võimalus viib vählt kahel uuritud imetajaliigil hapniku edukalt vereringesse ja leevendab neil hingamisraskusi.

Takebe sõnul võib inimestelgi kopsupõletiku või ägeda respiratoorse disstressi sündroomi (ARDS) mõjul tekkida hingamispuudulikkus. Sellises olukorras võib kunstlik hingamistugi päästa haige elu. Ehkki uurimisrühma avastust tuleks inimestel kasutamiseks veel hinnata ja neile kohandada, võib soolestikuhingamisest olla Takebe sõnul abi hingamispuudulikkusega patsientide päästmisel.

Edaspidi plaanibki uurimisrühm jätkata uue meetodi täiustamist, et seda saaks katsetada ka hingamisraskustega inimestel. Avastusest võib abi Takebe sõnul abi olla COVID-19 pandeemia ohjamisel, sest hingamisaparaate ja tehiskopse napib praegu mitmel pool s.

Uurimus ilmus ajakirjas Med.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki

valitsus tahab lekkinud siseinfo kohaselt muuta senist piiriületuse mudelit, et veelgi tõhusamalt välistada nakkuse jõudmine riiki.

Kavas on hakata edaspidi nõudma kahte koroonai, mille vahele jääb lik karantiini periood. Nimelt on selgunud, et ühest ist peale Soome sisenemist ei piisa, nakkuse leviku vältimiseks on vaja kahte i. Teisest ist keeldujaid võidakse hakata trahvima, vahendab Iltalehti.

Valitsuse plaani kohaselt tahetakse piirikontrollist ELi sisepiiril loobuda juunikuus. Muudatustega on seetõttu kiire, kui epideemia olukord ja vaktsineeritus kulgevad ootuspäraselt.

Valitsuse siseinfo andmetel on küllalt tõenäoline, et tulevikus nõutakse Soome sisenemisel kahte i: üks vahetult enne või pärast sisenemist ja teine mõne aja pärast. Sane süsteem toimib ka praegu, aga probleemiks on see, et paljud inimesed ei lähe teist i teg, samuti on neid inimesi tabada. Piiril on antud ka valesid isiku- ja elukoha andmeid.

Valitsus kaalub nüüd sanktsioonide kehamist, kui piiriületajad ei lähe teist i teg. Kui teist i teg ei minda, võib see olla tervisekaitse väärtegu, mille eest võidakse määrata karistuseks rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Soome terviseameti andmetel vähendab enne Soome sisenemist 48-72 tundi tehtud koroona nakkuse leviku tõenäosust 10-20 protsenti. Kui aga teha Soome saabudes, vähendab see nakkuse levikut 50 protsenti. Kui aga teha teine 72 tundi peale Soome saabumist, vähendab see nakkuse levikut 50-60 protsenti, kui ide vahel ei olda vabatahtlikus karantiinis. Kui aga järgida kahe i vahel karantiini, väheneb nakkuse levik 96 protsenti.

Praegu peavad kõik Soome saabujad min koroonai teg, aga sellest võidakse vabastada, kui on tehtud vahetult enne Soome saabumist lähteriigis. Pärast imist piiril tuleb teha vählt 72 tunni möödudes teine . Vahepeal tuleb olla omaalgatuslikus karantiinis.

Kui isik keeldub piiril tervisekontrollist, võivad terviseametnikud paluda lt või piirivalvelt abi tervisekontrolli läbiviimiseks. Tervisekontrollist keeldujale võidakse määrtata 14 päeva pikkune lik karantiin. Lisaks võib tervisekontrollist keeldumisel järgneda rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Praegune mudel töötab hästi praeguse piiriületuse mahu juures, kui aga maht kasvab, siis praegune süsteem koormusele vastu ei pea. Praegu tuvastatakse piiriületajatel ligi 100 nakatumist as.

Valitsus arutab seda, kes peaks e piiriületusel kontrollima, sest kui kaovad ja mahud kasvavad, siis ei jõua piirivalve seda enam teha. Valitsuse hinnangul ei ole pisteline kontroll piisavalt tõhus, aga seda võimalust ei välistata.

Valitsus uurib ka seda, kas negatiivse i nõudmist piiril saab Euroopa Liidu riikide elanikele likuks teha. Parlamendi põhikomisjon pole ses asjas lõplikku seisukohta veel kujundanud. Tõenäoliselt ei saaks Soomes elavatelt inimestelt i tegemist nõuda.

Praegu nõuavad Finnair ja laevafirmad Soome sõitjatelt negatiivse koroonai ettenäitamist, seda terviseameti soovituse alusel. Piiril käib imine ja tervisekontrioll kohalike võimuorganite otsuse alusel. Seaduses aga Soome sisenemise i nõuet pole.

IL:n tiedot: Tällaisia malleja hallitus pohtii rajoille – toisen testin välttäneille jopa sakkoja

THL on arvioinut, että ennen maahan saapumista tehtävä koronai laskee jatkotartuntojen riskiä vain noin 10-20 prosenttia. Jos kahden in välissä ei noudata omaehtoista karanteenia, jatkotartunnat vähentyvät THL:n arvion mukaan 50-60 prosenttia. THL:n mukaan jatkotartunnat vähenevät 96 prosenttia, jos käytössä on kaksi iä, joiden välissä on omaehtoinen karanteeni.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
KARM: koroona India mutatsioon on 60 protsenti nakkavam kui Briti variant ja 260 protsenti nakkavam kui algne Wuhani koroona, muutub peagi valitsevaks maailmas

Indias möllav koroona mutatsioon on teadlaste väitel 60 protsenti nakkavam kui Briti variant ja 260 protsenti ehk 2,6 korda nakkavam kui algne, Hiinas Wuhanis levima hakanud koroona.

Belgia KU Leuveni ülikooli bioloog ja biostatistik, professor Tom Wenseleers märkis sotsiaalmeedias, et koroonaviiruse India variant B1617.2 levib 60 protsenti kiiremini kui Briti variant. Tänu kiirele leviku muutub see peagi dominantseks tüveks, vahendab Daily Mail.

Professor Wenseleers märkis, et uus India tüvi on Indias tõrjunud lühikese ajaga kõrvale kõik teised variandid.

Andmed näitavad, et India variant levib väga kiiresti ka Ühendkuningriigis. Londonis moodustab see variant juba 40 protsenti nakatumistest ja muutub peatselt domineerivaks variandiks.

Professor Wenseleers märkis, et Briti variant oli umbes 1,6 korda kergemini nakkav kui algne Wuhani tüvi. India tüvi on aga 2,6 korda nakkavam kui algne Wuhani tüvi.

Professor Wenseleersi väitel levib India variant kiiresti ka seetõttu, et suudab varasemast immuunsusest läbi murda. Uuringud on näidanud, et see variant suudab läbi murda nii vaktsiinide kui haiguse läbipõdemisega saadud immuunsusest. See tähendab, et paljud inimesed nakatuvad uuesti ning viirus hakkab levima juba vaktsineeritud inimeste hulgas. Esialgsetel andmetel aga ei suuda viirus levida vaktsineeritud elanikkonna hulgas massiliselt. Professor Wenseleersi väitel pole viiruse levik aga probleem, sest vaktsiin hoiab ära raskekujulise haigestumise.

Inglismaal peetakse uut India varianti peamiseks ohuteguriks, miks ei saa veel piiranguid oluliselt leevendada. Senine elu näitab, et uued variandid võivad põhjustada plahvatuse siis, kui seda osatakse kõige vähem oodata. Nii juhtus see Briti mutatsiooniga B.1.1.7 ja nii on juhtumas India mutatsiooniga.

Ingise asjatundjad peavad India varianti väga ohtlikuks ja see võib plahvatuslikult levima hakata, kui piiranguid leevendada. Professor Graham Medley prognoosis, et kui vaktsiinid peavad ja uusi variante juurde ei tule, võib normaalsem elu saabuda käesoleva, 2021. aasta lõpus.

Indian variant could spread 60% faster than UK strain, expert claims

Government experts fear the Indian B.1.617.2 variant may be more transmissible than dominant Kent strain KU Leuven biologist Professor Tom Wenseleers said it appeared to be 60% more transmissible in early data SAGE advisers admitted in a meeting last week that ‘early indications’ are that it spreads faster Kent variant

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KARM: koroona India mutatsioon on 60 protsenti nakkavam kui Briti variant ja 260 protsenti nakkavam kui algne Wuhani koroona, muutub peagi valitsevaks maailmas appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eesti, RSS, Tervis, Uudised
Kaks vaktsiini, mida tuleb uuendada kümne aasta tagant

eamet tuletab kõigile täiskasvanutele meelde, et kaitset difteeria ja teetanuse vastu tuleb uuendada iga kümne aasta tagant. Mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on täiskasvanutele tasuta.

 

Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest vaktsineerimist ehk lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6-7-aasta ja 15-16-aasta vanuses ning edasi peab inimene juba ise selle eest hoolitsema, et 10 aasta tagant oma kaitset uuendada.

«Teetanuse võib saada sellise töö või tegevuse käigus, mille tegevusel tekib torkehaav,» ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova. Elulisteks näideteks teetanusse haigestumisel on nii roostes naela jalga astumine, käe vigastamine roosipõõsast pügades või mullatöödel saadud torke- või lõikehaav. Enam kui 70 protsendil teetanuse juhtudest on haigestumine seotud nahka läbistavate vigastustega, mil haigustekitaja satub organismi haava kaudu.

Ka kangestuskramptõve nime all tuntud teetanust iseloomustab kogu keha haaravate lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.

Teetanuse eest kaitse andev liitvaktsiin kaitseb ka difteeria ehk kurgutõve eest. Difteeria on äge bakteriaalne nakkushaigus, millesse võib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, levides edasi ülejäänud hingamisteedesse, mille järel võib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene või bakterikandja. Haigestumine võib lõppeda surmaga.

Eelmisel aastal vaktsineeriti trauma tõttu 17 ja revaktsineeriti 14 727 inimest. Kokku uuendati teetanuse ja difteeria kaitset enam kui 20 104 täiskasvanul.

Vaktsineerida saab nii perearsti juures kui haiglas, arstikeskuses, nakkuskeskuses või vaktsineerimiskabinetis. Difteeria-teetanuse vaktsiin on täiskasvanutele tasuta, lisanduda võib vaktsineerimise tasu.

 

 

 

Loe otse allikast

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
KURIOOSUM: Maailma kõige vaktsineeritumas riigis on kõige rohkem koroonaga nakatumisi

Seychellid on hoiatav näide selle kohta, et vaktsiinid ei pruugi aidata kaasa nakatumiste arvu vähendamisele piks perspektiivis.

Seychelli saartel on vastu vaktsineeritud kõige rohkem inimesi s. 3. mai seisuga oli antud Seychellidel 130 doosi vaktsiini 100 elaniku kohta. Võrdluseks, i vastav tase on 120, Soomes 34 ja Eestis 35, selgub ourworlddata.com ülevaatest.

Seychellidel on inimesi vastu usinalt vaktsineeritud alates aasta algusest ning arvati, et riigis on saavutatud vastu karjaimmuunsus.

New York Times nakatumiste ülevaate kohaselt on Seychellid praegu s nakatumiste arvult ülekaalukalt number üks. Seal tuvastati viimase 7 päevaga keskmiselt 149 nakatumist päevas 100 000 elaniku kohta. Võrdluseks, vastav tase on 4 ja Eestis 27.

Seychellide puhul on välja toodud, et kolmandik uutest ga nakatumistest on tuvastatud inimestel, kes on saanud kaks vaktsiinisüsti. Maailma kõige vaktsineeritumas riigis kehtestati selle peale karmid .

Nüüd on küsimus, kas see tähendab, et pandeemia likvideerimise eksperiment vaktsiinide abil on läbi kukkunud?

The post KURIOOSUM: Maailma kõige vaktsineeritumas riigis on kõige rohkem koroonaga nakatumisi appeared first on eestinen.

Loe otse allikast