Rubriik: Tervis

Tervis
HEAD UUDISED: Imerelv vananemise vastu kasvab pea igas aias!

HEAD UUDISED: Imerelv vananemise vastu kasvab pea igas aias!

s kasvatatakse arooniat umbes eelmise sajandi keskpaigast ja peamiselt heki- ja ilupõõsana, kuid selle taime tumedad, mahlased ja mõrkjad viljad on ära teeninud tõelise supertoidu tiitli.

Arooniamari on pungil täis bioaktiivseid aineid, vitamiine ja antioksüdante ning sellele on nende tagasihoidliku välimusega viljade populaarsus viimastel aastatel lausa hüppeliselt kasvanud. Kõige kasulikum on süüa arooniaid toorelt või juua toormahla, siis saab neist kätte maksimaalselt palju kasulikke aineid.

Arooniad annavad väga vähe kaloreid ? 47 kcal 100 grammi kohta ? ja sisaldavad minimaalselt rasva (pool grammi 100 grammi kohta). Sellest hoolimata on need ühed kõige rikkalikumad antotsüaniini- ja proantotsüaniiniallikaid, ületades mitmeid teisi superudeks nimetatud marju, lisaks leidub neis ohtralt mineraale, vitamiine ja kiudaineid. Mitmed teadusuuringud on veenvalt tõestanud, et regulaarne värskete arooniate tarbimine b tõhusalt vähi, neuroloogiliste tõbede, põletike, dibeedi ja bakteriaalsete nakkuste eest. Lisaks on hiljutised uuringud näidanud, et aroonia on ka üks kõige vägevamaid relvi vananemise vastu, sest selle antioksüdantide tase on marjadest kõige kõrgem ? lausa 16 mikromolekuli 100 grammi kohta.

Hea kõhule ja südamele
Lisaks on arooniates hulk harvem esinevaid aineid, nagu kvertsetiin, peonidiin, delfinidiin, petunidiin, epikatitsiin, kofeiinhape ja malvidiin, mis pakuvad samuti t vabade radikaalide eest. Arooniates leidub palju ka karotiini, luteiini ja zeaksantiini. Viimasel on võime fotofiltreerida UV-kiigust ning kaitsta silmi, eriti just vantel inimestel esineva kollatähni kärbumise eest.
Ka see pole veel kõik. Arooniates on palju C-, A-, E-, B-grupi, P- ja PP-grupi vitamiine ja mineraalaineid, nagu nt kaaliumit, rauda ja mangaani, aga ka joodi, vaske ja boori. Teadlaste uusimad uuringud tõestavad aroonia soodsat mõju südamele ja veresoonkonnale, samuti selle kuseteid põletike eest kaitsvat ja ateroskleroosi ennetavat toimet. Arooniamahla pidev tarbimine alandab vererõhku, tugevdab veresooni ja seedeelundkonda. Lisaks aitab aroonia vältida neerukivide teket, taastada soolestiku limaskesta, ennetada käärsoolevähki ning ravida silmapõletikku. ! Aroonia küll tugevdab veresooni ja alandab vererõhku, kuid mõjub suure rauasisalduse tõttu verd paksendavalt.

Arooniakuur
Arooniat võiks tarbida nii eespool mainitud probleemide korral kui ka profülaktika mõttes. Selleks võta kolm korda päevas 50 g mahla koos supilusikatäie meega. Kuuri pikkus võiks olla 10–30 päeva ja seda võiks paari kuu pärast korrata. Kui eelistad mahlale marju, söö neid 100 grammi.
! Arooniamahl ei ole soovitatav gastriidi korral, kui maohappesus on suurenenud, samuti kaksteistsõrmiksoole haavandi korral.

Kuidas arooniat säilitada?
Korja marjad puu otsast koos viljaraagudega, neid ei ole vaja eldada ka säilitades.
• Külmkapis säilivad värsked marjad vählt nädala, enamasti isegi kaks.
• Ka külmutamisel on vitamiinide kadu minimaalne. Pese marjad enne kappi panemist külma veega, nõruta hoolikalt või patsuta käterätiga kuivaks. Sügavkülmas säilivad marjad lausa terve aasta.
• Säilitades arooniamarju õhukese kihina pimedas ja jahedas paigas, mille temperatuur on +5 ?C, säilivad need värskena kuni paar kuud.
• Arooniaid võib ka kuivatada ? laota puhastamata marjad soojas kuivas ruumis (sobib ka soojustusega põrand) paberile, kata rätikuga ja oota, kuni marjad on kenasti tahenenud. Kiiremini saab selle protsessiga hakkama ahjus madalal usel. Kuivad marjad kalla õhukindlasse anumasse või kotti ja pista kappi kasutamist ootama.

Mida maitsvat arooniast saab?
Suure parkainesisalduse tõttu ei ole arooniad ehk paljude jaoks kõige suupärasem maius, kuid maitseomadused paranevad märgatavalt ja marjad muutuvad magusamaks pärast esimesi öökülmi. Kui oodata ei kannata, võib marjad muidugi ka varem ära korjata ja näiteks sügavkülma pista. Aroonia maitse on omapärane ja mitmekihiline, pigem mõrkjas kui magus, seepärast sobib sellele lisada veidi haput. Sidruni- või laimimahla lisamine toob arooniamarja loomuliku magususe meeldivalt välja. Maitse sobivad arooniaga hästi õun ja pirn, aga ka ingver ja ananass.
Arooniamarjad sobivad suurepäraselt jäätise peale ja puuviljasalatitesse, aga kui lõikad marjad pooleks, lisa need alati kõige viimasena, muidu võivad nad liigselt värvi anda ja kogu salati lillaks värvida. Arooniad annavad huvitava maitsenüansi ka marja- ja puuviljakookidele ning -keeksidele, muffinitele ja pirukatele, samuti sobib neid panna koduleiva sisse. Paljalt võib arooniaid süüa näiteks meega, kergelt blanšeeritud marjad on head ka vahukoore või vanillimaitselise kohupiimaga.
Klassikaliselt valmistatakse arooniast muidugi siirupeid ja mahlu, retsepte selleks on lõputu hulk. Kui tahad aga marjast maksimaalse tervisekasu kätte saada, eelista külmutamist või tee toormahla. Siirupit tehes lisa keedusele kirsilehti, see annab väga huvitava ja mõnusa maitsenüansi.

Fakte arooniast
Arooniavilju nimetatakse küll marjadeks, kuid botaaniliselt on tegemist hoopis õuntega.
likult kasvavad arooniad Himaalajast kuni Jaapanini, Sumatra saarel, Põhja-Ameerika idaosas ja Kesk-Ameerikas. Euroopas arooniad looduslikult ei kasva.
Aroonias on palju parkaineid, see muudab suu limaskesta paksuks ja tuimastab maitsmismeelt, orgaanilised happed varjutavad loomuliku magususe.

Allikas

Tervis
Rabav! Ülemaailmselt tunnustatud südamekirurg räägib südamehaiguste tõelistest põhjustest – Alkeemia

Ameerika südamekirurg doktor Dwight Lundellthecholesterollie.com

“Kaua ja laialt levinud toidusoovitused on kaasa toonud ülekaalulisuse ja suhkurhaiguse epideemia, mille tagajärjed jätavad täielikult varju kõik inimkonna ajaloos esinenud katkud, kui võtta arvesse suremust, inimestele põhjustatud kannatusi ja ränka mõju majandusele,” tuleb südamekirurg doktor Dwight Lundell allolevas loos välja rabavate avaldustega.

Meie, arstid, omandame oma väljaõppe, teadmiste ja autoriteedi tõttu sageli üpris suure ego, mis teeb eksimuste tunnistamise vahel ks. Kuid siin see on. Ma tunnistan ausalt, et olen eksinud. Olen 25-aastase tööstaažiga südamekirurg, kes on läbi viinud üle 5000 südameoperatsiooni, aga täna kavatsen ma meditsiini ja teadusega seotud faktid õigesti paika panna.

Õppisin mitu aastat koos teiste silmapaistvate arstidega, keda nimetati arvamuskujundajateks. Meid igast küljest ümber piiranud teadusliku kirjanduse ja paljudel haridusseminaridel käimise alusel kuulutasime me, arvamuskujundajad, et südamehaiguste põhjuseks on lihtsalt kõrgendatud kolesterooli tase veres.

Ainus vastuvõetav ravikuur oli kolesterooli langetavate ravimite retseptide kirjutamine ja dieedi määramine, mis vähendas tugevalt rasvarikaste ude tarbimist. See viimane pidi meie väitel langetama kolesterooli ja südamehaiguste esinemise ohtu. Nendest soovitus kõrvale kaldumine oli võrdne pühaduseteotusega ja võis kaasa tuua ka süüdistuse väärravis.


See ei aita!

Neid soovitusi ei ole enam võimalik teaduslikel ega moraalsel alustel kaitsta. Paar aastat tagasi tehtud avastus, et südamehaiguste tekkimise põhjuseks on veresoonte põletik, sunnib arste aeglaselt muutma oma paradigmat südamehaiguste ja teiste krooniliste haiguste ravi kohta.

Hoolimata tõsiasjast, et veerand riigi rahvastikust tarbib kalleid kolesterooli langetavaid ravimeid ja me oleme ka vähendanud rasvasisaldust oma söögis, sureb käesoleval aastal südamehaigustesse rohkem ameeriklasi kui kunagi varem.

Ameerika Südameassotsiatsiooni (AHA) statistika põhjal kannatab praegu südamehaiguse käes 75 miljonit ameeriklast, 20 miljonil inimesel on suhkurtõbi ja 57 miljonil osaliselt diagnoositud suhkurtõbi. Need haigused mõjutavad igal aastal üha rohkem noorid inimesi.

Lihtsalt öeldes ei ole kolesteroolil võimalik ilma põletikuta kehas veresoonte seintele koguneda ning seeläbi südamehaigusi ja insulte põhjustada. Ilma põletikuta liigub kolesterool kehas vabalt ringi, just nagu loodus ette on näinud. Põletik on see, mis põhjustab kolesterooli kuhjumise.

Põletik ise ei ole keeruline haigus – tegu on lihtsalt keha loomuliku tegevusega sissetungija vastu, milleks võib osutuda mõni bakter, mürk või . Põletiku tsükkel on täiuslik viis keha kaitsmiseks bakteri ja sissetungijate eest. Kui me aga muudame pidevalt oma keha haavatavaks selliste mürkide või udega, mida inimkeha pole loodud korralikult läbi töötl, tekib seeläbi haigus nimega krooniline põletik. Krooniline põletik on kahjulik, samas kui akuutne põletik on kehale kasulik.

Milline selgelt mõtlev inimene küll tarbiks korduvalt selliseid e või muid ained, mis teadaolevalt kehale kahjulikult mõjuvad? Näitena võib tuua küll suitsetajad, aga nd tegid selle otsuse vählt teadlikult.

Kõik teised on lihtsalt järginud soovituslikku üldlevinud toiduplaani, mis eelistab madala rasvasisaldusega e ning palju polüküllastumata rasvhappeid ja süsivesikuid, ise teadmata, et põhjustame seeläbi oma veresoontele pidevaid vigastusi. Need pidevad vigastused põhjustavadki kroonilise põletiku, mis viib südamehaiguste, insuldi, suhkurtõve ja ülekaalulisuseni.

Las ma kordan seda: meie veresoonte vigastuste ja põletike põhjus on madala rasvasisaldusega toidukava, mida on juba aastakümneid soovitanud üldlevinud meditsiin.

Mis on siis kroonilise põletiku peamised tekitajad? Lihtsalt öeldes on selleks rafineeritud lihtsüsivesikute üleküllus (suhkur, jahu ja kõik neist tehtud tooted) ja liigne omega-6 taimeõli tarbimine, mille hulka kuuluvad soja-, maisi ja päevalilleõli ning mida leidub paljudes rafineeritud udes.

Kujutlege hetkeks jäikade harjastega pintslit korduvalt enda pehme naha vastu hõõrumas, kuni nahk hakkab punetama ja peaaegu verele läheb. Sa jätkad seda igapäevaselt mitu korda päevas viis aastat järjest. Kui suudad selle valuliku hõõrumise välja kannatada, jääks ikkagi alles veritsev, üles paistetanud ja nakatunud ala su nahal, mis iga järgneva vigastusega üha hullks muutuks. See on hea näide, millega võrrelda sinu kehas praegu toimuda võivat põletikuprotsessi.

Hoolimata sellest, kas põletikuprotsess toimub seesmiselt või väliselt, on tulemus sama. Olen lähedalt näinud tuhandete veresoonte sisemust. Haige veresoon näeb välja nii, nagu keegi oleks võtnud pintsli ja sellega korduvalt veresoone seina vastu hõõrunud. Meie söödav tekitab me kehas iga päev korduvalt väikesi vigastusi, millest saavad omakorda suurd vigastused, mistõttu keha reageeribki sellele pidevalt ja olukorrale kohaselt põletiku esile kutsumisega.

Kuni meie naudime magusa saiakese maitset, reageerib me keha sellele ärevalt, nagu oleks meie organismi saabunud sissetungija ja seal sõja kuulutanud. Toidud, mis on täis suhkrut ja lihtsüsivesikud või töödeldud pik säilivuse nimel omega-6 õlidega, on Ameerika toidulaudadel olnud kuuskümmend aastat. Need toidud ongi meid kõiki aeglaselt mürgitanud.

Kuidas siis võib ühe magusa saiakese söömine põhjustada põletikulaviini, mis su haigeks teeb?

Kujutle, et ajad kogta klaviatuuri peale siirupit. Nii saadki ettekujutuse sellest, mis raku sees toimub. Kui sööme lihtsüsivesikuid nagu suhkur, tõuseb ka meie veresuhkur kiiresti. Selle vastuseks eritab pankreas insuliini, mille peamine eesmärk on juhtida suhkur rakkudesse, kus see säilitub hiljem energiana kasutamiseks. Kui rakk on täis ja glükoosi juurde ei vaja, siis lükkab see suhkru tagasi, et üleliigne suhkur rakku ei ummistaks.

Kui täitunud rakud glükoosi tagasi lükkavad, tõuseb veresuhkru tase ja seega eritub ka rohkem insuliini, mis muudab liigse glükoosi rasvaks.

Kuidas on see kõik põletikuga seotud? Veresuhkru tase püsib alati väga kitsas vahemikus. Üleliigsed suhkrumolekulid kinnituvad eri proteiinidele, mis omakorda vigastavad veresoone seina. See korduv veresoone seina vigastamine ongi põletiku tekkepõhjuseks. Kui sa oma veresuhkru taset iga päev mitu korda järsult tõstad, siis on see sama hea kui oma õde veresoonte sisekülje hõõrumine liivapaberiga.

Kuigi inimesed selle toimumist ise näha ei saa, võite kindlad olla, et see on nii. Ma nägin seda rohkem kui 5000 patsiendi puhul, keda 25 aasta jooksul ravisin ja kellel kõigil oli üks ühine joon – veresoonte põletik.

Räägime taas sellest magusast saiakesest. See süütu välimusega maius ei sisalda mitte ainult eri suhkruid, vaid on ka küpsetatud ühes paljudest omega-6 rasvhappeid sisaldava õlidest (näiteks sojaõlis). Kartulikrõpsud ja friikartulid kastetakse samuti sojaõlisse ning töödeldud toiduaineid valmistatakse pik säilivusaja nimel omega-6 õlide abil. Kuigi omega-6 on vajalik ühend, sest seda leidub kõikide rakkude membraanis ning see kontrollib raku sisse jõudvaid ja sealt väljuvaid aineid, peab omega-6 ol õiges tasakaalus omega-3 ühenditega.

Kui tasakaal kõigub liigse omega-6 ühendite tarbimise tõttu, toodab rakumembraan kemikaale nimega tsütokiinid, mis otseselt põhjustavadki põletikku.

Tänapäeval Ameerikas enimlevinud toidud on nende kahe rasvhappe tasakaalu tugevalt paigast löönud. Selle tasakaalutuse suhe võib ulatuda 15- kuni 30-kordse ülekaaluni omega-6 kasuks. See tähendab, et põletikku tekitab tohutu hulk tsütokiine. Tänapäeva toidulauda arvestades oleks optimaalne ja tervislik suhe 3 : 1.

Asja teeb hullks ka see, et nende ude söömise tõttu omandatud lisakaal tekitab üleküllastunud rasvarakke, mis eritavad suurel hulgal põletikku edendavaid kemikaale, mis aga ainult süvendavad kõrge veresuhkru põhjustatud vigastusi. Magusa saiakesega alanud protsess muutub aja jooksul nõiaringiks, põhjustades südamehaigusi, kõrget vererõhku, suhkurtõbe ja lõpuks ka Alzheimeri tõbe, kui põletikuprotsess kulgeb pidurdamatult.

Pole võimalik pääseda tõsiasja eest, et mida rohkem me sööme töödeldud e, seda enam me iga päev põletiku teket esile kutsume. Inimkeha ei suuda läbi töödelda – ja see polnud ka loodud tarbima – suhkruid täis topitud ja omega-6 õlides valmistatud e.

Põletiku vaigistamiseks on vaid üks moodus: ude viimine nende loomulikule kujule. Lihaste kasvatamiseks tuleb süüa rohkem proteiinirikkaid e. Vali söögiks liitsüsivesikuid nagu neid värvilistes puu- ja juurviljades leidub. Vähenda põletikku tekitavate omega-6 rasvhapete (maisi- ja sojaõli ning neist valmistatud toidud) tarbimine või lõpeta see täielikult.

Üks supilusikatäis maisiõli sisaldab 7280 mg ja üks lusikas sojaõli 6940 mg omega-6 happeid. Kasuta nende asemel oliiviõli või võid, mis on saadud rohusöödal kasvanud lehmadest.

Loomarasvad sisaldavad vähem kui 20% omega-6 õlisid ja põhjustavad palju väiks tõenäosusega põletikku kui väidetavalt tervislikud “polüküllastumata”-silti kandvad õlid. Unusta kogu see teaduslik jutt, mis sulle aastakümneid pähe on taotud. Väitel, et südamehaigusi põhjustavad ainult küllastunud rasvad, pole teaduslikku kinnitust. Ka väitel, et küllastunud rasvad tõstavad veres kolesterooli taset, on tegelikult nõrk alus. Kuna me teame nüüd, et kolesterool südamehaigusi ei põhjusta, on mure küllastunud rasvade pärast tänapäeval seda enam absurdsem.

Kolesterooliteooria viis rasvavabade ja vähese rasvasisaldusega ude soovitamiseni, mis omakorda panidki aluse praegu põletikuepideemiat põhjustavate ude tekkele. Üldlevinud meditsiin tegi kohutava vea, kui soovitas inimestel vältida küllastunud rasvadega tooteid ja tarbida kõrge omega-6 sisaldusega rasvu. Nüüd on meil käes veresoonte põletiku epideemia, mis viib südamehaiguste ja teiste “vaiksete tapjateni”.

Seega võid pigem otsustada töötlta ude kasuks, mida valmistas su vana, mitte nende ude kasuks, mida su toidupoest töödeldud ude vahekäigust ostukärule ladus. Põletikku tekitavate ude kasutamise lõpetamisega ja vajalike ainete saamisega värskest töötlta toidust võid sa parandada aastate jooksul tekkinud kahjustused oma veresoontes ja kogu kehas, mille põhjustas üldlevinud toiduvaliku tarbimine.

Doktor Dwight Lundell on Arizona osariigis Mesa linnas asuva Banner Hearti haigla endine juhataja ja sealse kirurgiaosakonna juht. T erapraksis nimega Cardiac Care Center asus samas linnas. Doktor Lundell pani hiljuti kirurgi ameti maha, et keskenduda südamehaiguste luslikule ravile. Ta asutas fondi nimega Healthy Humans Foundation, mis edendab inimeste tervist suurfirmade abistamisega tervisliku eluviisi propageerimisel. Ta on kirjutanud ka raamatu nimega “The Cure for Heart Disease and The Great Cholesterol Lie”.

Ametliku teadaande võib leida siit: Prevent Disease

Tõlkinud: Joonas Orav