Rubriik: Teadus

Teadus
Primaatide alkoarmastus seletab ka inimeste joogiharjumusi

Looridele võib käärinud puuviljade tarbmine anda olulise konkurentsieelise. Foto: Frans Lanting/Scanpix
Katse näitas, et need kaks eeliklooma eelistavad i veele. Oskus käärinud nektarit lõhna järgi leida annab eelise.
Inimesega lähedases suguluses primaate ja inimahve uurivad teadlased on juba ammu täheldanud, et näiteks šimpansidel on kombeks võimaluse korral juua looduslikult käärinud taimhlasid. Seni on aga oletatud, et loomad pigem lihtsalt taluvad i, kui seda jooma satuvad, mitte ei haara teadlikult joogi järele.

Nüüd võtsid Kalifornia ülii teadlased aga asja ette ja uurisid kahe primaadiliigi – aiede ja looride – eelistusi. Katseloomadeks said kaks Madagaskarist pärit aiet ja üks Kagu-Aasia loori. Tulemused avaldati ajakirjas Royal Society Open Science ja annavad terminile «viinanina» sootuks uue tähenduse.

Suurte kõrvade, punnis silmade ja pikkade keskmiste sõrmedega aied on ühed veidramad loomad s. Nüüd tuleb välja, et neil võib veres olla ka nii mõnigi promill.

Tihtipeale üheks kõige veidramaks imetajaks peetavatel aiedel on nende meelistoidu põrnikavastsete mädanevast puidust välja koukimiseks välja arenenud ebatavaliselt pikk keskmine sõrm. Madagaskari pikkadel vihmaperioodidel kasutavad nad seda aga hoopiski palmilaadse ränduripuu nektari joomiseks. like pärmidega kokkupuutel võib see nektar aga väga kergelt käärima minna. Kagu-Aasias elavate looride jaoks on põhitoiduks aga looduslikult kuni 3,8 protsendise isisaldusega palminektar.

..on paksem kui vesi

Katse käitus panid teadlased loomakeste «toidulauale» neli topsikut looduslikku nektarit meenutava suhkrususe, aga erineva isisaldusega jooki ja jälgiti, millist eelistatakse. Kontrolli mõttes lisati nende kõrvale ka tops tavalise veega. Et vältida konkreetsete topside haaramise harjumust vahetati igal katsel topside asetust laual. Nii saigi katse üles seatud ja teadlased võisid lasta aied ja loorid magusaid jooke mekutama.

Eksperimendi tulemus ilmnes vähsti aiede puhul selgelt kangte jookide eelistus. Topside juurde pääsedes teadsid nad tõenäoselt lõhna järgi peaaegu kohe haarata kõige kang topsi järgi ja jõid sealt ka kõige rohkem. Kui see tühjaks sai, üritasid nad oma pikkade sõrmedega topsi põhjast veel viimast kraapida. Looridel tulid ilembus välja mõnevõrra nõrglt, kuid nende puhul ilmnes tugevam vastumeelsus puhta vee suhtes.

Kuigi puudub selge teooria selle kohta, miks primaadid imaiad on, toetavad selle uuringu tulemused Robert Dudley poolt 2004. aastal välja käidud «purjus ahvi» hüpoteesi, mis põhjendab inimeste ilembust evolutsiooniliste eelistega. Esiteks lõhnavad suhkrurikkad käärima läinud puuviljad tugevamalt ja see võimaldab vihmaas elavatel loomadel neid kiiremini üles leida. Nagu inimestel, aeglustab ka loomadel ainevahetust ja soosib rasvade ladestumist, mis võib enne vähese toiduga perioode kasuks tulla. Dudley teooria kohaselt võib selline i eelistamine meie evolutsioonilises ajaloos olla põhjuseks, miks inimesed iga liialdama kipuvad.

Allikas

Teadus
PISUT FÜÜSIKATARKUST: mis on volt ja mis on amper? | Õhtuleht

Kui sul on keskijärgsetel aastatel läinud lootusetult meelest füüsikatunnis õpitud Ohmi ning omavahel parasjagu sassis pinge ja voolutugevuse mõiste, siis tuleb sulle kasuks järgnev meeldetuletus ja teadmata kunstniku äsja Facebookis viraalseks läinud illustratsioon.

Vikipeedia ütleb, et Ohmi  on üks elektriahelate põhilisi i. See on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. aastal sõnastas.

Ohm määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose. U=IR, I=U/R ja R=U/I.

I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse amprites (A);

U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V);

R on vooluahela lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (?).

Niisiis: sinu koduse elektrivõrgu voolu tugevus on elektrikilbis arvatavasti umbes 20 amprit ja sealt voolab juhtmetesse 220-voldine pinge, mitte kuidagi teistpidi. Ja kui sa üritad mingist allikast elektrit edasi vedada liiga peenikeste kaablitega, siis läheb takistus liiga suureks ja … ilmselt kärsatad midagi maha.

Aga kõige paremini selgitab Ohmi t see pilt.

Teadus
Apple omandas patendi, mis piirab pildistamist | Photopointi ajaveeb

apple1

Ehkki Apple’i iPhone nutitelefonid on ühed populaarsd fotografeerimisvahendid s, omandas Apple äsja patendi, mis võib piirata nutifonide pildistamis- ja filmimisvõimet selleks sobimatutes olukordades nagu näiteks kontserditel, muuseumites, firmaüritustel või muudel privaatsust eeldavatel sündmustel ja kohtades.

Patendi põhimõte seisneb selles, et ürituse toimumispaigas saadab infrapunasaatja seadmetele krüpteeritud andmeid, mis keelavad kaameral pildistamise või filmimise, saates seadme ekraanile teksti „Salvestamine keelatud“. Patendis mainitakse ka võimalust varustada tehtavad pildid või videod vesimärgiga. Samas aga peaks see patent võimaldama saata telefoni ekraanile ka täiendavat infot pildistatava kohta kui näiteks telefonikaamera suunatakse muuseumis maali kõrval asuvale infrapunasaatjale.

Kuigi antud patent võiks omada suurt tähtsust näiteks piraatsalvestuste või tööstusspionaaži piiramisel, siis pole paraku veel teada kas või millal Apple seda oma seadmetes kasutama hakkab.

Allikas: Dpreview   

Teadus
Viirustõrjetootja AVG müüdi 1,3 miljardi dollari eest maha

Kontolli tõrjet: Kuidas vaadata, mis versioonist su AVG viirustõrje on? Topeltklõps süsteemiikoonil kella kõrval, siis vali Information > About.
päritolu turbetarkvaraettevõte Avast ostis 1,3 miljardi dollari eest üles  konkurendi AVG Technologies, kirjutab Venturebeat.
AVG (algse nimega Grisoft) asutati juba 1991. aastal toonases Tšehhoslovakkias. Praegu annab ettevõte tööd üle rohkem kui 1800 inimesele ning peakontor on kolitud Amsterdami. Eelmisel aastal kasutasid ettevõtte teenuseid rohkem kui 200 miljonit inimest üle .Avast on samuti päritolu turbetarkvaraettevõte, mis asutati kolm aastat AVGst varem. Kiirelt hakkas ettevõte kasvama juba 1990ndatel ning tänaseks on Avastist saanud üks suurimaid antie tarkvara tootjaid s. Seejuures on ettevõtte töötajate arv AVGst kolm korda väiksem.

Avasti teatel loodetakse tehing ametlikult lõpule viia juba sügisel. Kuna AVG tegutseb ka NYSE börsil, peavad oma heakskiidu tehingule andma lisaks regulaatoritele ka aktsionärid

Teadus
Ka taimed viskavad kulli ja kirja: kuidas herned otsuseid teevad? 
See on esimene kord kui näidatakse, et lisaks loomadele  võivad ka taimed olla kas riskialtid või pigem ettevaatlikud.
Kujuta ette, et sinu ees on järgmine valik: kas saada 800 dollarit kohe kätte või kulli ja kirja visates kulli puhul 1000 dollarit. Enamik inimesi valiks siinkohal esimese variandi. Ometigi osutuks teine variant valituks juhul, kui viibiksime rahatult üksikul saarel ja kojusõit maksaks 900 dollarit. Nüüd avastasid teadlased, et samasuguseid otsuseid teevad ka herned. See on esimene kord kui näidatakse, et lisaks loomadele  võivad ka taimed olla kas riskialtid või pigem ettevaatlikud. Oxfordi ja i teadlaste tulemusi vahendas teadusajakiri Science ajakirjas Current Biology avaldatud tulemusi.Ehkki taimed painduvad päikesevalguse poole ning reageerivad niiskusele, ei arvatud, et nad suudavad ka «strateegiliselt mõelda». Üldiselt riskivad inimesed ja loomad stabiilses olukorras vähem, eriti kui see puudutab toidu olsolu ja kättesaadavust. Toidu vähenedes hakkavad isendid aga rohkem riskima. Nii näitavad laborieksperimendid, et nälgivad kipuvad mett otsima ka sealt, kus mett ei pruugi ollagi. Samuti näitavad katsed, et külmetavad laululinnud eelistasid kindlalt kolme seemet väljastava jaoti  asemel sellist, mis andis kas kuus seemet või mitte midagi.

Näljased herned riskivad rohkem 

Uurimaks, kas sama kehtib ka taimede puhul korraldasid teadlased hernestega mitmeid eksperimente.  Hernetaimed kasvatati nii, et nende juured jagunesid kahe poti vahel. Kui ühes jäi ainete hulk samaks, siis teises muudeti seda pidevalt. Kolme kuu järel mõõdeti herneste juurssi ja nende juurte paigutust.

Selgus et, juurte asutus sõltus sellest, kui palju aineid herned said. Ühel hetkel oli hernestel valida kas ainerikas pott või siis nende suhtes kõikuv pott. Ootuspäraselt kasvatasid herned enamiku oma juuri just esimeses potis.

Ometigi hakkasid herneste strateegiad muutuma siis, kui neil oli valida kõikuva ainete tasemega poti ja püsivalt madala tasemega ainete vahel. Teises potis oli tase nii madal, et kui herned kasvataks juuri vaid seal, tähendaks see taimede kärbumist. Sel juhul «viskasid herned üksiku saare valikuga saselt kulli ja kirja», pannes juured kõikuvasse potti. Nii muutusid tavapäraselt ettevaatlikud taimed ekstreemsetes oludes riskialtimaks.

«Meie teada on see esimene kord, kui seda nähakse närvisüsteemita organismide puhul,» ütles uuringu kaasautor, Oxfordi ülii käitumisökoloog Alex Kacelnik ajakirjale Science. Ta lisas, et tulemusi ei tasuks tõlgendada nii nagu võiks taimede intelligentsust nüüd inimeste või loomade omaga võrrelda, küll aga suudavad nad erinevaid keskkonnatingimusi adekvaatselt tõlgendada ja selle kohaselt valikuid teha. Kuidas nad seda suudavad, teadlased veel ei tea.

Teadus
Vägev: tuhande tuumaga protsessor, mida toidab kõigest üks AA-patarei – Forte

Vägev: tuhande tuumaga protsessor, mida toidab kõigest üks AA-patarei

Foto: California üli, Davis

Senised id on näidanud, et nutiseadmessse pole mõtet enam kui nelja tuumaga protsessorit toppida, sest puhta jõudluse numbrid võivad kokkuvõttes hoopis veidi langeda, aga süsteem tarbib energiat (= akut) rohkem.

Mis aga oleks, kui paljutuumaline protsessor tarbiks suhteliselt vähe energiat? Sellise panid kokku -s Davises asuva California ülii teadurid.

KiloCore’il on, nagu nimigi viitab, lausa tuhat tuuma, aga energiatarve jääb nii tagasihoidlikuks, et käigushoidmiseks piisab AA-patareist.

KiloCore suudab üksikuid tuumasid vastavalt vajadusele välja lülitada ja teeb kokkuvõttes kuni 115 miljardit arvutust sekundis, energiatarbega 0,7 vatti.

Davise California ülii teadurid lasid protsessori toota IBM-il, aga 32 nm tootmisprotsessi põhjal. Tänapäeval on tavaline juba 14 nanomeetri põhine tootmine. Nii et see pole kõik, mida KiloCore suudaks.

Muidugi ei piisa tuumadest jõudluse tõstmiseks, vaid arendajad peavad looma ka tarkvara, mis aina rohkid tuumasid ära kasutaksid. Nii et väga hullu pole, kui KiloCore kohe varsti uutesse nutiseadmetesse ei jõua.

Paljutuumalised süsteemid ongi peamiselt serverite ja arvutite mängumaa, kus on mõnus tuumadele näiteks samaaegselt faile krüpteerida, videot kodeerida ja teadusandmeid töödelda.

Aga tore saavutus ikkagi!

Allikas