Rubriik: Poliitika

Poliitika
Inno ja Irja kohvik: Kas diktatuur on Eestile lahendus?

Kas diktatuur on le lahendus?

s valitseb diktatuur. Seda küll kusagil kõva häälega välja ei öelda, aga see on tõde. See on nn eestimeelne diktatuur, aga sedagi teatud mööndustega. Näiteks EK juhid Mart ja Martin Helme seltskonda ei kuulu, sest pole oma natuke rohkem rahvuslike vaadete tõttu sobilikud Brüsseli võimukandjatele. Kuigi EK on samasugune natsipartei nagu Soome Perussuomalaiset, siis Soome puhul seda sallitakse, s aga mitte. Soome ongi erand, Euroopa pailaps, kellele anti isegi õigus nõuda nn PIGS riikidele antud laenude tagatiseks garantiisid, saari Vahemeres. Samuti võivad Soome juhid vaatamata Vena suhtes kehtastatud karmidele sanktsioonidele kohtuda Vena riigijuhtidega ning ajada sanktsioonide varjus äri Venaga. le sellist luksust ei lubata. s valitseb mõõdukas, Brüsseliga kooskõlastatud rahvuslus ja teisi vaateid ei sallita. Nii on s taga kiusatud opositsioon, nii EK kui Keskerakond. Poliitiline Kapo jälgib teraselt opositsiooni tegevust ja õõnestab seda.

Nii nagu diktatuurile omane, rahvas seda eriti  ei armasta. Seda näitavad avaliku arvamuse küsitlused, mis on s veel lubatud ja vählt püüavad paista objektiivsed. Ent valimised võidab alati võimuliit, seegi on diktatuurile omane. Ärge küsige minult, palun, kuidas see käib. Nõukogude Liidus oli see nii – kõik kirusid, aga ikka valiti pukki samad näod. Selline süsteem toimib täna hästi näiteks Hiinas, mis on kaasaja diktatuuri musternäide ja mida kogu maailm viimasel ajal imetleb. Isegi Euroopa Liit, mis varem võttis eeskuju USA-st, on viimasel ajal hakanud rohkem vaatama Hiina poole. Tahetakse korrata Hiina imet. Üks selle ime alustalasid on diktatuur, rahva allutamine ühe poliitilise grupeeringu tahtele. Inimõiguste rikkumiste peale lihtsalt vilistatakse.

Diktatuur on s enim levinud valitsemisvorm. Demokraatiat, või kaasajal pigem näilist t saavad lubada endale ainult vähesed väljavalitud vanad riigid nagu Inglismaa ja Rootsi. Isegi USA pole mingi , seal valitseb rikaste diktatuur, plutokraatia, süsteem, mida on edukalt kopeerinud Vena. Demokraatiat ei soosita isegi neis riikides, kuhu t on nö eksporditud. Afhanistanis ja Egiptuses korraldati vabad valimised, aga nende tulemused kuulutati kohe tühisteks. Egiptuses upitati Lääne kaasabil uuesti võimule endise diktaatori Hosni Mubaraki seltskond. Või mis Egiptus, isegi Kreekas ei sobinud rahva arvamus kuhugi, ning seda sunniti Brüsselist muutma. Inglismaal läks samuti rahva arvamus referendumil vastuollu Brüsseli huvidega, aga Inglismaa kui kaasaja parlamentaarse hälli peale Brüsseli autokraatlik hammas ei hakka. Diktatuuriga flirtimine pole tänapäeval mingi ime, sest diktatuurirežiimiga on lihtsam asju ajada: selle abil on kergem rahvast allutada ja kontrollida, on vähem nö üllatusi.

Läänele on sobilikum ja mugavam, kui s valitseb diktatuur. Ja kui aus olla, siis on diktatuur valitsenud s viimased tuhat aastat, kui üksikud võnked 1920ndatel ja 1990ndate alguses välja arvata. Võib isegi väita, et ega inimesed s muud moodi ei oskagi, mida on väidetud ka Vene inimeste kohta. Et neile meeldibki diktatuur, selline kindla käega juhtimine. Ja vahet suurt polegi, kes pukis on. Vahel on diktatuur karmim nagu Ivan Julma või Stalini ajal, vahel leebem nagu Gorba ajal. Aga süsteem on ikka sama. Aga mitte ainult Venal, Adolf Hitleri puhul armastatakse korrata, et ta tuli võimule demokraatlikul teel, ameeriklased eelistavad viimasel ajal üha rohkem kindla käega juhti.

Diktatuur on mugav valitsejatele, aga väga ebamugav inimestele. Suurtes riikides, impeeriumites nagu Hiina või Vena ei kujuta diktatuur erilist probleemi, sest inimesi on palju ja kui mõni hammasrataste vahele jääb, siis leitakse alati uued. Samas väikestes riikides nagu Rootsi või isegi Inglismaa pole diktatuur eriti otstarbekas, sest inimesi on vähe ja kui mõni hammasrataste vahele jääb, siis on kaotust korvata. Näiteks Portugalis, kus valitses diktatuur veel 1974. aastal, käis majandus lõpuks alla ning rahvas muutus väga rahuloltuks. Diktatuurile on omane, et uusi ideid ei sallita ja seetõttu kannatab konkurentsivõime. Lõpuks tegi , üks diktatuuri alustalasid ise diktatuurile lõpu, sest sõjaväelased olid väsinud kurnava sõdadest s. Portugalis saadeti kohe laiali poliitiline , mis võimaldas korraldada vabad valimised, mille võitsid kommunistid, kes olid olnud aastakümneid põlu all. Portugal lakub diktatuuri haavu tänaseni.

Eks s on läinud asi diktatuuriga samuti liiale, mistõttu võib arvata, et kui režiim kukutada ja korraldada vabad valimised, siis võidaks kindlasti praegune opositsioon, see on Keskerakond ja EK. Võimuliit teab seda, mistõttu ei lasta EK-t ega Keskerakonda kunagi võimule. s kotitakse opositsiooni ja nende juhte samasuguse aktiivsusega nagu Valgevenes, Venal või Hiinas. Diktatuur on s mugav lahendus, aga kas ka parim? Portugal on hea näide, kuidas diktatuuri tingimustes kannatavad nii majandus kui kultuurielu. Portugali jaoks polnud see suur kaotus, sest portugali keele kõnelejaid on s Brasiiliale 150 miljonit. keele kõnelejaid on miljoni jagu ja neid jääb kiiresti vähks.

Allikas: Inno ja Irja kohvik: Kas diktatuur on Eestile lahendus?