Rubriik: Poliitika

Poliitika
Vahur Koorits Iraani tülist: rahvusvahelist õigust pole olemas

Jõud, mitte õigus on rahvusvahelistes suhetes otsustav

Rahvusvaheline õigus pole nagu põhi

Rääkimine rahvusvahelisest õigusest jätab mulje, nagu oleks ols õiguse valdkond, mis reguleerib rahvusvahelist suhtlust. See nimetus on eksitav. Rahvusvahelist õigust pole ols, vählt mitte sellisel kujul, mis mulje jätab termin „rahvusvaheline õigus“.

Riigid ei lähtu rahvusvahelistes suhetes mitte rahvusvahelisest õigusest ega riikidevahelis lepingu, vaid oma huvidest. Kõik riigid, ka kõige nõrgd, eiravad nahaalselt nii rahvusvahelisi kui riikidevahelisi lepinguid, kui selleks huvi on.

Näiteks on rahulepingus kirjas artikkel V, millest nähtub, et taotleb alalist neutraliteeti. Üldiselt le rahuleping meeldib, aga selle punkti unustasime rõõmsalt ära, kui NATOsse astusime. Sellest pole aga midagi, et me mõned ebameeldivad punktid ära unustame. Keegi ei saa meid selle eest kohtusse kaevata, sest pole kohut, mis selle üle õigust mõistaks.

Termin „rahvusvaheline õigus“ tekitab paralleeli siseriikliku õigusega, kus on selged reeglid, kohtuvõim tülide ja korrarikkumiste lahendamiseks ning , kohtutäiturid ja muu selline, mille toel kohtuotsuseid ellu viiakse. Rahvusvahelises õiguses pole peaaegu midagi sellist. On küll mõned rahvusvahelised lepingud, aga ka nende tekstides on nii suured augud, et sealt saaks tankiga läbi sõita. Pole peaaegu mingit erapooletut kohtuvõimu, mis lahendaks konflikte, ja kohe kindlasti pole kohtulahendite jõustamise mehhanismi. Maailmanik on puudu.

See tähendab, et riikidel on vabadus käituda, nagu nad tahavad. Seetõttu kirjeldatakse rahvusvahelistes suhetes kehtivat korda tihti kui anarhiat. Ainsaks piiranguks on teiste riikide reaktsioon. Kui riikide vahel tekib konflikt, siis ei lahendata seda mitte õiguse toel, vaid vastasseisu ja läbirääkimistega. Selle tulemuseks on tihti teatavad väljakujunenud käitumisreeglid, mille järgimisel eeldavad osapooled, et sellest tüli ei tule. Seda nimetatakse tihti jõudude tasakaaluks. Tugevamatel riikidel on aga rohkem jõudu oma huve kaitsta ja oma tahet teistele peale sundida. Kui riikide vahel tekib tõsine tüli, ei lahendata seda rahvusvahelise õiguse, vaid enamasti ikka sõjaga.

Kui  tappis Iraani võimuka sõjaväelase Qassem Soleimani, küsisid s paljud, kuidas klappis see rahvusvahelise õigusega. See küsimus on täiesti mõttetu. Rahvusvaheline õigus jätab väga ebaselgeks selle, mida riigid tohivad oma julgeoleku tagamiseks ja oma inimeste ks teha. Samuti pole ols erapooletut kohtuvõimu, mis hindaks ja Iraani vastukäivaid väiteid Soleimani tapmise asjaolude kohta. Kohe kindlasti pole ols mingit mehhanismi, kuidas jõustada kohtuotsust, kui see oleks ühele osapoolele ebasoodne. Kui riikide vahel tekib terav tüli, siis seda lahendataksegi vägivallaga.

Pole mõtet küsida, kas seda tehes andis mingi õigustuse Vena või Hiina sastele sammudele. Ka Vena ja Hiina, nagu ka kõik teised riigid, käituvad ikka oma huvide, mitte selle järgi, mis on kusagil rahvusvahelises lepingus kirjas. Võõrriikide tippjuhtide tapmine pole Venale kindlasti võõras, meenutagem, mida tegi Nõukogude Liit pärast okupeerimist riigijuhtide ja nende peredega. Kohe kindlasti ei vaja Vena sellisteks sammudeks mingit ettekäänet.

Küll aga tuleb alati olla mures selle pärast, et vaenutsevad riigid tunnevad ühe poole sammu korral enamasti vajadust astuda vastusamm. See tuleb aga jõudude tasakaalu loogikast, mitte rahvusvahelisest õigusest.

On mõttetu rääkida rahvusvahelisest õigusest, palju mõistlikum oleks rääkida jõudude tasakaalust. Rahvusvaheline õigus ei mõjuta peaaegu midagi, jõudude tasakaal mõjutab aga peaaegu kõike. Siinjuures pole tähtis, mida meie siin s arvame või soovime. Selline maailm on ja meil on mõistlik sellisena seda ka võtta.

Allikas

Huumor, Poliitika
Riik hakkab karistama vaeseks olemist – ära võidakse võtta juhtimis- ning valimisõigus

TÜÜPILINE KOHT, KUST VAESEID AMAS LEIDA VÕIB. TÕNISTE PLAANI KOHAST KAOVAD TAOLISED KOHAD AASTAKS 2025. (FOTO: KARIN KALJULÄTE)

Statistikaameti andmetel elasid 300 000 Eesti elanikku mullu suhtelises vaesuses. Nüüd hakkab riik selle vastu karmimalt võitlema, võttes vaestelt ära juhtimis- ning valimisõiguse.

„Vaesed ei maksa makse või maksavad neid väga vähe aga naudivad kõiki samu hüvesid nagu teised, kes on riigile truud alamad ja maksavad korralikult makse. Ma ei hakka keerutama – vaesed on Eesti riigile suureks koormaks ja taoline olukord ei saa kaua kesta,“selgitas rahandusminister Toomas Tõniste riigi vajadust võidelda senisest karmimalt Eestis lokkava vaesusega.

Kaalumisel oli ka vaesusmaks

„Alguses oli meil Rahandusministeeriumis laual plaan, et maksustame vaeseks olemise aga ruttu sai selgeks, et ei saa võtta midagi sealt, kust midagi võtta pole. Seetõttu ongi kabinetivaikuses juba tükk aega valminud eelnõu, mis lühidalt öeldes teeb vaeseks olemise üsna keeruliseks igaühele, kes selle tee valib või valinud on,“ ütles minister.

Määruse kohaselt saab riik rakendada erinevaid aktiivmõjutusmeetmeid neile, kes täna on liiga vaesed – näiteks võtta neilt ära juhiloa, keelata neil valimistel osalemine või miks mitte peatada ka nende jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse. „Taoline karistus peaks iga vaese mõtlema panema, kas ta ikka tahab edasi vaene olla või on lihtsam jõukas olla.“

Eelpoolnimetatud sätteid tohib Tõniste sõnul rakendada kõigi nende vaeste puhul, kes on ilma mõjuva põhjuseta valinud mitterikkaks olemise tee. Samuti saab kohtutäitur õiguse arestida autoliisingu või laenu makseid, mida vaeste eest teevad kolmandad isikud.

Täiesti uue liigina on Eestisse siginenud nn uusvaesed ehk lumehelbekesed, kes selle asemel, et tööle minna, eelistavad kodus vanemate juures nende kulul elada või siis sihitult linnades gängides hulkuda. 

Minister loodab e tugevat mõju vaesuse väljajuurimisele

„Loodan väga, et uutel reeglitel on tugev ennetav mõju ja et vaeste inimeste read hakkavad kahanema. Kõigil vaestel, kes ei soovi enda olukorda paranda, hakata näiteks ettevõtjaks või minna palgatööle, et riigile makse tublilt maksta, tuleb nüüd arvestada sellega, et riigil on tõhusamad hoovad vaeseks olemise karistamiseks,“ rõhutas rahandusminister Toomas Tõniste.

Samas annab tema kinnitusel kohtule ka üsna laia kaalutlusõiguse, sest juhtumeid on väga erinevaid. Ka ei jõustu juhiloa või mõne muu õiguse peatamise otsus koheselt.

„Kui vaene inimene näitab üles head tahet minna 30 päeva jooksul tööle, jäävad talle load alles. Tasub rõhutada, et riiki eriti ei huvita, mis viisil mittevaeseks olemise raha teenitakse, peaasi, et riigile makse makstakse,“ kinnitas Tõniste.

Ainukesed vaesed, kellega riik mingit tegemist teha ei soovi, on vaesed kodutud loomad. Põhjus on ilmselge – need ei maksa ju mingeid makse ja näuguvad tüütult. Ehk siis vähemalt käitumiselt on nad sarnased inimvaestele.

Kohtutäiturid saavad õigusi juurde

Pärast e vastu võtmist suurenevad oluliselt kohtutäiturite õigused ja ed, kel tuleb regulaarselt vaestega suhelda ning uurida nende sissetulekute seisu ja vaeseks olemise põhjuseid. „Kui muu ei aita, peab täitur vaeste eluruumid ja kinnisvara läbi otsima, et leida sealt vara, mida arestida ja maha müüa,“ lisas Tõniste. „Riik peab oma osa kätte saama – see on nagu aamen us!“

„Rikkaks olemisest teadlikult kõrvale hoidmine on muude riiklike küsimuste kõrval üks peamine probleemteema. Seega on väga positiivne, et riiklike survemeetmetega lahendatakse praktikas kerkinud vaeste probleeme ja tuuakse selgus küsimustes, mis on siiani olnud lahendamata,“ kiitis Tõniste kabineti valmisolekut ka kiirelt heaks kiita.

Vaeseid on Eestis koormavalt palju

Suhtelises vaesuses elas mullu statistikaameti andmete kohaselt 22,6% Eesti elanikkonnast ehk 295 000 inimest, kes kokku jätavad igal aastal riigile makse maksmata miljoneid eurosid. Iga aasta lisandub neid vaeseid juurde mitu tuhat.

Suhtelises vaesuses elas 2017. aastal inimene, kelle kuu netosissetulek oli väiksem kui 523 eurot. 2016. aastal oli see 469 eurot. Absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu netosissetulek oli väiksem kui 207 eurot, 2016. aastal 200 eurot. Absoluutses vaesuses elas mullu aastal 3,4% elanikkonnast ehk 44 000 inimest, mis on 2016. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti rohkem. Selle vaeste grupiga alustab riik oma karmi võitlust kõige esimesena.

Vaestele meeldib pargipinkidel magada. Tulevikus võib taoline tegevus tuua kaasa suure rahatrahvi, sest see jäljendab liialt vaeste elustiili.

„Eks me oleme seni natuke ka seda vaeste statistikat ilustanud – näiteks meie, poliitikute, heldelt jagatud riiklikud ed ja pensionid aitasid paljudel inimestel takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 38,5% elanikkonnast ja absoluutses vaesuses 22.8% elanikkonnast,“ sõnas Tõniste võidukalt.

Rikkad ei salli vaeseid eriti

Eelnõu analüüsifaasis küsitles Rahandusministeerium kokku ca 1000 jõukat inimest ning neilt küsiti, mida nemad vaestest ja vaesusest arvavad. Enamik vastuseid oli üsna tugeva negatiivse alatooniga ja väga paljusid häiris kogu see teema üldiselt.

Toomas Tõniste on asja kätte võtnud lõpuks ja vaesusega võitlema hakanud. Keegigi. (foto: EU2017 n Presidency)

„Meie eesmärgiks nüüd ongi, et aastaks 2025 ei oleks meie kallis Eesti riigis enam kasutusel selliseid koledaid sõnu nagu suhteline või absoluutne vaesus ja valitseks ühtne rikaste jõukate inimeste mass, kes maksaksid riigile ka korralikult makse,“ lisas rahandusminister Toomas Tõniste.

Allikas

Poliitika
EUROOPA LIIDU KOOSTATUD RAPORT: Eestisse mahuks 7,6 miljonit pagulast?

EU on koostanud aastal 2010 nn. lõpliku raporti pagulaste ümberpaigutamisest. 

Euroliidus tegeletakse arvutamisega, kui palju migrante võiks veel igasse riiki toppida.      Lk 109 selgub, et Eestisse mahuks neid üle 7,6 miljoni ja Soome koguni üle 62 miljonit.

Tegu pole küll (veel) Brüsselis vastu võetud seisukohaga, kuid see, et selliste arvutustega tegeletakse, tekitab külmavärinaid.

Paljud peavad seda naljaks aga meile tundub, et tegemist täiesti reaalse plaaniga.

Foto: väljavõte State Watch ajajoonelt

Tähelepanu tasub pöörata ka Punkt: “6. Start with small numbers to make relocation understandable and acceptable to the general public.A sense that experts working on refugee and asylum issues across Europe worry that the public would not accept relocation, largely due to fear of the scale of movements, leads to the suggestion that any relocation programme should start with relatively small numbers. Indeed, this has largely been the case for the existing pilot projects.”

TÕLGE:

“6. Alusta väikeste arvudega, et ümberpaigutamine oleks mõistetav ja üldsusele vastuvõetav. On mõistetav, et pagulaste ja varjupaigataotlustega tegelevad eksperdid kogu Euroopas muretsevad, et üldsus ei nõustu ümberpaigutamisega, mille põhjuseks on peamiselt hirmud liikumise ulatuse pärast, soovitus, et igasugune ümberpaigutamisprogramm peaks algama suhteliselt väikeste arvudega. Tõepoolest, see on suuresti olnud olemasolevate katseprojektide puhul.”

Allikas

Ajalugu, Maailm, Poliitika
Kas sündinud on uus baaside leping?

Eesti ja Ameerika Ühendriikide uut kaitsekoostöö kokkulepet võib küll võrrelda baaside lepinguga, mis sõlmiti 1939. aastal NSV Liiduga, kuid nii dramaatiline olukord tegelikult siiski ei ole, sest siia paigutatud vägede suurus on palju tagasihoidlikum kui toona, USA osariiki ei saa Eestist mitte kunagi ning see kokkulepe sõlmiti meie valitsuse vabal tahtel, mitte USA sõjalise ähvarduse tõttu, kirjutab Telegramile poliitikavaatleja ja kodanikuaktivist Andres Laiapea.

1939-punaarmee-veereb-sisse

Ettepaneku lepingu sõlmimiseks tegid eelmise aasta augustis küll Ameerika Ühendriigid, et luua täpsem õiguslik regulatsioon USA relvajõudude suurendatud kohalolekuks Eestis, kuid selle kohaloleku suurendamist taotlesid just Eesti poliitikud, kelle arvates aitab USA võitlejate viibimine Eestis heidutada Venemaad, et see ei laskuks mingitesse avantüüridesse.

Eelmisel nädalal sai kokkulepe valitsuse heakskiidu ning teisipäeval allkirjastasid selle kaitseminister Margus Tsahkna (IRL) ja USA suursaadik James Melville. Nüüd peab lepingu ratifitseerima Riigikogu, kus ei ole oodata ühtegi vastuhäält. Riigikogu väliskomisjoni endine esimees Enn Eesmaa (Keskerkond) ütles telesaates “Foorum”, et nägi selle lepingu sõlmimist hea meelega ning see on Eesti jaoks väga tõsine asi ennekõike liitlassuhete kindlustamiseks Ameerika Ühendriikidega. Ta avaldas lootust, et see jõuab varsti Riigikogu ette.

Kui uskuda arvamusuuringuid, siis kaldub rahvas liitlasvägede kohalolekut Eestis üldiselt toetama, kuigi esineb suuri erinevusi erinevate rahvusgruppide suhtumises. Kaitseministeeriumi tellimusel eelmise aasta sügisel läbiviidud küsitlus näitas, et 86% eestlastest on kindlasti või pigem NATO liitlasvägede Eestis viibimise poolt, aga 56% muulastest vastu. Kui eestlased näevad peamist julgeolekugarantiid NATO liikmelisuses, siis muulased koostöös ja heades suhetes Venemaaga.

Mis puudutab koostööd ja häid suhteid Ameerika Ühendriikidega, siis seda nimetas kolme kõige olulisema julgeolekutagatise hulgas veerand eestlastest, veidi vähem kui kümnendik muulastest. Liitlaste relvajõudude alalist viibimist Eestis pidas nii oluliseks mõne protsendi jagu vähem vastajaid. Üldises pingereas jagas see 6.-7. kohta. Täpselt sama palju, 17%, oli kokkuvõttes neid, kelle arvates kuulub Eesti kolme peamise julgeolekutagatise hulka kuulumine Euroopa Liitu.

Koostööd ja häid suhteid Venemaaga juba prooviti 1939. aastal, kui sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mille alusel lasti riiki NSV Liidu väekontingent. Kuigi lepinguosalised tunnustasid selles Tartu rahulepingut ning kinnitasid mittesekkumist teise riigi siseasjadesse, inkorporeeriti Eesti juba vähem kui aasta pärast NSV Liidu koosseisu. Seetõttu tunnevad paljud eestlased veel tänapäevalgi, et Venemaad ei saa usaldada ning parem on karta kui hiljem kahetseda.

Liitlasvägede viibimine Eestis kiidetakse seega üldiselt heaks, kuid samas ei peeta seda jugeolekutagatisena kõige olulisemaks. Eestlaste meelest on kõige olulisem NATO liikmelisus ise, seejärel iseseisva kaitsevõime arendamine ning siis koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega, millele järgnevad kohe liitlasvägede kohalolek ja Balti riikide kaitsealane koostöö.

Kahepoolseid kaitsekoostöö kokkuleppeid on Ameerika Ühendriigid sõlminud ka paljude teiste riikidega, näiteks eelmise aasta sügisel Soomega. Eesti puhul on see täienduseks varasemale NATO liikmesriikide vahelist relvajõudude staatust käsitlevale kokkuleppele, asendades ühtlasi 2015. aastal sõlmitud kaitseväe valduses olevate alade ja ehitiste kasutamise kokkulepet.

Lepingud on riikidevahelise suhtluse loomulik osa ning kui Eestis on otsustatud, et Venemaa võimalike ambitsioonide ohjeldamiseks on vajalik liitlasvägede alaline kohalolek, siis on loomulik, et seda korraldatakse selgele õiguslikule alusele tuginedes. See ei tähenda seda, et Eesti oleks kaotanud oma suveräänsuse. Kui võimule valitakse inimesed, kes Eesti praegust julgeolekupoliitikat ei toeta, siis võivad nad sellest loobuda. Hetkel vastab valitsuse käitumine aga rahva enamuse tahtele.

Nii võis muide olla ka 1939. aastal, kui loodeti, et baaside lepingu sõlmimine hoiab sõja Eestist eemal. Kas meie tänane julgeolekupoliitika osutub edukamaks, see selgub alles tagantjärele, tulevikus.

 

Andres Laiapea

 

Allikas

 

Poliitika
USA analüütik: Trump peab varsti otsustama, kas Balti riikide kaitsmine on väärt kolmandat maailmasõda – DELFI

 

USA presidentide George W. Bushi ja Barack Obama administratsioonide liige olnud Paul D. Miller kirjutab ajakirjas Foreign Policy, et ennustas neli aastat tagasi ette Venemaa sissetungi Ukrainasse ning nüüd ennustab ta, et Balti riigid on järgmised ning sellest saab USA presidendiks valitud Donald Trumpile üks esimesi ja suuremaid proovikive.

Milleri sõnul usub Venemaa president Vladimir Putin, et hegemoonia lähivälismaa üle on vajalik Venemaa julgeolekule tema usu tõttu Venemaa riikluse ja ajaloolise saatuse kohta. Kremlit näib Milleri sõnul juhtivat veider segu Vene natsionalismist, religioonist, saatusest ja messianismist. Selle narratiivi järgi on Venemaa õigeuskliku kristluse kaitsja ning tema missioon on usku kaitsta ja levitada.

Reklaam

Miller kirjutab, et ratsionaalne Venemaa ei näeks NATO ja Euroopa Liidulaienemist ohuna, sest see suurendaks tegelikult ka Venemaa julgeolekut ja jõukust. Putini ja teiste venelaste jaoks, kes näevad maailma läbi Vene religioosse natsionalismi prillide, on aga lääs loomupäraselt ohtlik degenereerumise ja globaliseerumise tõttu.

NATO kindral: Trump ei mõtle NATO kohustustest loobumist tõsiselt (11) 17. november 2016
Obama: meie lubadus ja lepingukohustus kaitsta iga liitlast jääb püsima (29) 16. november 2016

Sellest vaatepunktist ei ole NATO liberaalse korra heatahtlik tagaja Euroopas, vaid degenereerunud lääne vaenulik esindaja ja peamine takistus Venemaa suureks saamise ees, kirjutab Miller. Seega nõuab Putini suur strateegia NATO lagundamist ning spetsiifilisemalt peab ta muutma vastastikuseid julgeolekugarantiisid ette nägeva artikli viis tähendusetuks.

Milleri sõnul on Putinil juba korda läinud NATO usutavust õõnestada Gruusias ja Ukrainas.

Milleri hinnangul on Putinil praegu kõige soodsam rahvusvaheline keskkond Vene ekspansionismi jätkamiseks pärast külma sõda. Euroopa ühtsus mureneb, NATO liikmed seavad kahtluse alla julgeolekupakti väärtuse ning USA järgmine president näib olevat avalikult Venemaad soosiv ja valmis Venemaa vastutustundetu käitumise andeks andma.

Putini järgmine samm on ohtlikum kui eelmised, sest tõenäoliselt liigub ta Balti riikidesse, mis on NATO liikmed, kirjutab Miller. Ta ei saada sinna üle rahvusvahelise piiri suuri vormiriietuses Vene sõdurite formatsioone, sest isegi kõige ettevaatlikumad NATO liikmed ei eira Milleri hinnangul varjamatut konventsionaalset sissetungi.

„Selle asemel sütitab Putin ilmselt järgmise kahe aasta jooksul ebaselge militariseeritud kriisi, kasutades eitatavaid käsutäitjaid. Võib-olla hakkavad vene keelt rääkivad lätlased või eestlased (veerand lätlastest ja eestlastest on etniliselt venelased) mässama, meelt avaldama oma õiguste eest, väites, et neid kiusatakse taga, ja paludes „rahvusvahelist kaitset“. Tekib kahtlaselt hästi relvastatud ja hästi väljaõpetatud „Balti Venelaste Vabastamise Rahvarinne“. Mõned suurt kõlapinda omavad mõrvad ja pommiplahvatused viivad Balti riigid kodusõja äärele. Välja võib ilmuda madala aktiivsusega vastupanuliikumine.

Venemaa blokeerib kõik ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonid, kuid pakub ühepoolseid rahuvalveteenuseid. Kohtub Põhja-Atlandi Nõukogu. Poola juhib jõupingutusi artikli viis käivitamiseks, deklareerimiseks, et Balti riigid on Venemaa rünnaku all ning Vene agressiooni vastase kollektiivkaitse alustamiseks. Sakslased ja prantslased on raevukalt vastu. Kõik vaatavad Ühendriikide poole, et näha, kuhu poole alliansi liider kaldub.

Kui allianss ei käivita artiklit viis, muutub NATO vastastikuse kaitse garantii funktsionaalselt tähendusetuks. Ükski alliansi liige ei usu enam, et leping garanteeriks tema enda kaitsmise Venemaa vastu tulevikus. Geopoliitiline kell keeratakse tagasi 1939. aastasse. Mõned Ida-Euroopariigid võivad valida Venemaaga kampa löömise. Teised, alates Poolast, hakkavad hambuni relvastuma. Putini unistus killunenud läänest ja avatud tegevusväljast Euroopas realiseerub.

Aga kui allianss käivitab artikli viis on see samaväärne lääne sõjakuulutamisega Venemaale. Ja siis peab Trump otsustama, kas Lätikaitsmine on väärt kolmanda maailmasõjaga riskimist,“ kirjutab Miller.

Poliitika
??????? ????? ????????? ?????????? ????????? ? ??????

 

03 ????? 2016 17:48

  72631 19
  • ??????? ?????. ???? ? ????? ?????????
??????? ?????. ???? ? ????? ?????????
??????? ?????, ??????? ????????????? ? ?????????? ??? ?? ??????????????, ???????? ????????? ??????????? ??????????, ??? ??????? ?????????? ????? “?????????” ? ??????. ????? ????????? ????? ?????? ? ?????? ? ??????????? ????????? ???????????? LRT Lituanica, ???????? ??????? American Forces Network Europe.
“????????????? ?????? ??????? ??????? ? ???, ??? ?? ????? ???????????, ??? ??? ? ??????? ? ??? ??????. ?? ????? ???????????? ? ??????, ???? ? ??????? ? ??? ???? ?????? ??????. ????????? ???? ????????? ?? ??????????? ?????????, ? ??????????? ????????? — ?? ?????????? ????? ??????????. ?????????????? ??????????? ??????, — ?????, ?????? ?????? ??????????? ????? ????? ?????? ????”.
?? ?????? ??????, ???????, ????? ? ?????? ?????? ??????????? ??????????? ??????? ?? ??????????? ??????????.
“???? ????? ??????”, — ?????? ??????? ?????.
Allikas
Poliitika
Ilveste mikrofirma laenas sadu tuhandeid eurosid. Viimati võeti laenu eelmisel aastal

 

President Toomas Hendrik Ilves lasi terve kümnendi jooksul presidendi kantseleil, st meil kõigil, kinni maksta oma kodu elektri-, vee-, kütte- ja prügiveo arved. Aga ka valveteenuse, korstnapühkija ja lumelükkamise.

Peale selle võttis presidendi kantselei palgale sulased, et talus oleks kõik tipp-topp. Ka kõik remondi- ja tööriistade arved laekusid kantseleile, mitte talu omanikule. Talu aastaseks ülalpidamiskuluks kujunes 60 000–70 000 eurot.

Kui Evelin Ilves asutas 2005. aastal osaühingu Ermamaa, et rajada Ärmale turismitalu, leppis ta abikaasa Toomasega kokku, et osaühing võtab Ärma talu Toomas Hendrik Ilveselt 25 aastaks tasulise hoonestusõiguse lepinguga oma bilanssi. Kui Ärma talu ei oleks Ermamaale kuulunud, ei oleks äriühing EAS-ist sentigi toetust saanud.

Alates asutamisest on Ermamaa pidevalt laenu võtnud, ainult 2014. aasta jäi vahele. Pisike, peaaegu müügituluta äriühing – peamine sissetulek tuli Toomas Hendrik Ilveselt, kes maksis kodus käimise ja elamise eest Ermamaale iga kuu 1150 eurot renti – on kümnendi jooksul võtnud üle 740 000 euro laenu ja sama ajaga maksnud tagasi üle 486 000 euro.

Alates asutamisest on Ermamaa pidevalt laenu võtnud, ainult 2014. aasta jäi vahele.

Viimase, suuruselt teise laenu võttis Ermamaa juba Toomas Hendrik Ilvese omanikuks olemise ajal 2015. aastal. Ilves laenas Ermamaale 147 240 eurot. Kellelt ja milleks, ei ole teada. Igatahes on laenusumma peaaegu identne selle summaga, mille president Ilves mullu isiklikult Nordea pangast laenas.

Pangalaenude tähtaeg on aasta pärast

Eelmise aasta lõpu seisuga küündisid Ermamaa laenukohustused 227 894 euroni, millest 122 038 eurot võlgnes presidendi äriühing pankadele. Pangalaenude tähtaeg saabub juba järgmise aasta 25. augustil. Mikroskoopilise müügituluga Ermamaa pangalaenu marginaal on tähelepanuväärselt hea: kõigest 0,5, peale püsib euribor nullis või isegi miinusmärgiga.

Palju räägitud ja siunatud EAS-i toetus maksti välja kahes osas: 2006. ja 2007. aastal. Nagu sihtotstarbeliste toetuste puhul ikka, peab äriühing nende saamiseks kirjutama äriplaani ja põhjenduse, milleks ta raha vajab. Seejärel EAS kaalub, kas raha eraldatakse.

Graafika: Toom Tragel

Asja iva on toetuste määramise korras. Ehkki äriühingule määrati toetus – kõnealusel juhul 192 000 eurot –, pidi Ermamaa kõigepealt vastavad ehitustööd oma kulu ja kirjadega lõpule viima ning tšekid ja arved EAS-ile saatma. Pärast seda otsustasid sihtasutuse ametnikud, kas tehtud tööd vastasid varasemale kokkuleppele. Ermamaa puhul vastasid ja raha laekus. Aga 50% omafinantseeringu jaoks pidi Ermamaa enne võtma suuri laene nii omanikult, tolle abikaasalt kui ka pangalt.

Samasse aega jäi ka inetu vaidlus toona Evelin Ilvesele kuulunud Ermamaa ja Nuia Meliori vahel. Karksi-Nuias asuv maaparandus- ja pinnasetööde ning killustikutootmisega tegelev ettevõte Nuia Melior kaevas 2006. aasta maist augusti lõpuni president Ilvese ja Evelin Ilvese Ärma talus kraave ja tiike, vedas kruusa ja ehitas 600 meetrit kõnniteid.

Tööd, mis tehti 2006. aasta juulis ja augustis, olid aga 2007. aasta augustis veel maksmata.

Osa tööde eest tasus proua Ilves kokku umbes 70 000–80 000 krooni. Tööd, mis tehti 2006. aasta juulis ja augustis, olid aga 2007. aasta augustis veel maksmata. Võlg ulatus 120 000 kroonini. Vaidlus läks kohtusse, aga hääbus pärast seda, kui Ilvese advokaat Madis Päts hirmutas väikefirmat nelja-viieaastase kohtuasjaga. Nuia Melioril ei olnud raha aastate kaupa kohtus käia ja pärast 120 000 kroonist ilmajäämist ettevõte likvideeriti.

Ärma talu külalistemaja ehitanud Aus Investi omanik Mait Aus süüdistas 2011. aastal Eesti Ekspressile antud intervjuus Evelin Ilvest, et too jäi Ausile võlgu. Mitu teistki Evelin Ilvese firmale Ermamaa töid teinud firmat jäid oma rahast ilma, ent presidendi kantselei teatel on kõik võlgnikud Mait Ausi firma Aus Invest alltöövõtjad, kellele on võlgu Aus Invest. Evelin Ilves on peatöövõtja Aus Investile kõik ära maksnud, kinnitas presidendi kantselei pärast Ekspressi artiklit.

Kui Toomas Hendrik Ilvesest sai mullu Ermamaa omanik, hakkas ta esimest korda äriühingu ajaloos talu juurde kuuluvat metsa majandama. Ärma talu 80 hektarist on 44,8 hektarit metsa all. Osa sellest müüs president mullu maha ja teenis Ermamaale ligi 69 000 eurot. Ermamaa aastane müügitulu tegi küll anomaalse hüppe, kuid aasta lõpuks jäi talu majandav osaühing ikkagi 144 euroga kahjumisse.

Allikas