Rubriik: Põhja-Tallinn

Põhja-Tallinn, Tallinna uudised
Suplusvee kvaliteedi tagamiseks on Kopli lahes keelatud loomade ujutamine

Alates 9. juunist kuni suplushooaja lõpuni on keelatud Kopli lahes loomade pesemine ja ujutamine, et tagada suplusvee nõuetekohane kvaliteet ja selle ohutus inimeste tervisele.

„Meie kindel eesmärk on, et Stroomi rannas oleks turvaline ujumas käia. Maikuus tehtud veeanalüüsid annavad ka lootust, et piisavate ennetusmeetmete toel püsib vesi ohutu,“ ütles Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. „Kuid olukord nõuab siiski tähelepanu, sest kahel viimasel aastal on Kopli lahe veekvaliteet Terviseameti hinnangul olnud halb. Seetõttu peab linn vajalikuks inimeste tervise ohutuse tagamiseks rakendada meetmeid suplusvee kvaliteedi parandamiseks. “

Linlasi otseselt puudutava meetmena on tänasest keelatud koerte, hobuste ja teiste loomade ujutamine ja pesemine Kopli lahes. Ka Stroomi rand jääb keeluala sisse. Supelranda on juba paigaldatud vastavad hoiatusmärgid, peagi jõuavad need kogu lahe ümbrusesse.

„Palume inimesi väga, et te oma lemmikloomi Stroomi rannas ega selle ümbruses vette ei laseks. Kuigi see pole ehk kooskõlas harjunud elukorraldusele, on see inimeste tervise huvides,“ sõnas Kalle Klandorf.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsus on koostamas kava suplusvee ohutuse tagamiseks. Ühe täiendava sammuna võetakse edaspidi Stroomi ranna suplusveest proove tihedamini, et vajadusel kiiresti reageerida veekvaliteedi muutustele. Täiendavaid veeproove võetakse ka läheduses voolava Mustjõe oja valgalal ja Rocca al Mare väljalasu juures. Alustatakse veel keskkonnamõjude hindamist, et paremini mõista Seewaldi kollektori mõju.

Stroomi ranna suplusvee kvaliteedi kohta leiab operatiivset infot Terviseameti kodulehelt: http://vtiav.sm.ee/frontpage/show?id=120&active_tab_id=SV


Loe otse allikast

Põhja-Tallinn, Tallinna uudised
Ajalooline Kopli rahvamaja saab taas kogukonnakeskuseks

Sel kolmapäeval, 9. juunil kell 18.00 avatakse taas Kopli rahvamaja (Kopli 93) aiaväravad ja tehakse algust kogukonna kolmapäevakutega.

Ajaloolise Kopli rahvamaja hoov ärkab uuele elule avaliku linnaaiana – endise madruste klubi sisehoov ja tagaaed kujundatakse kohalikule kogukonnale õppe- ja katseaiaks. Järgides permakultuuri põhimõtteid, kasvatatakse tulevases ühisaias maitse- ja söögitaimi ning korraldatakse temaatilisi õppepäevi ja üritusi. Tulevikus lisanduvad aiategevusele ka avatud parandustöökoda ning erinevad kultuurisündmused.

„Kopli rahvamaja minevik on olnud kirju. See avati pidulikult 1937. aastal ja võeti kasutusele ainult kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel. Koos hoonet ümbritseva pargiga oli rahvamaja Kopli kõige kaunim paik. 1940. aastal anti hoone kasutusele nõukogude sõjaväele ning seda hakati kutsuma madruste klubiks. Nõukogude armee hoone seisukorda erilise tähelepanuga ei suhtunud ja see hakkas lagunema. 1990. aastatel anti hoone kasutada erakõrgkoolile, kes tegutses seal kuni 2011. aastani. Alates 2019. aastast kuulub rahvamaja Salme Kultuurikeskuse valdusesse,“ võttis rahvamaja ajaloo lühidalt kokku ajaloolane ja Põhja-Tallinna vanem Peeter Järvelaid.

„Ettevõtmise eesmärk on kutsuda peamiselt Koplis ja lähipiirkonnas elavaid aiandushuvilisi ühise kogukonnakeskuse loomisele ja ühistegevusele ning edendada säästva arengu põhimõtteid. Ühises õppe- ja katseaias saab katsetada erinevaid keskkonnasõbralikke lahendusi ning leida avalikule linnaruumile rakendust loodussõbralikuks vaba aja veetmiseks. Kogukonnaliikmed saavad aktiivselt osaleda hoone ja aiaga seotud tulevikuvisiooni arendamisel, talgutel, koolitustel või korraldada ise aias temaatilisi kogukondlikke ja keskkonnasõbralikke üritusi. Kõik need tegevused on aluseks uue kogukonnakeskuse loomisel, kui tehakse algust Kopli rahvamaja hoone rekonstrueerimisega,“ ütles Salme Kultuurikeskuse direktor Sten Svetljakov.

  1. juunil kell 18.00 toimub Kopli 93 hoovis avalik infoõhtu ja talgupäev, kus projektimeeskond tutvustab Kopli rahvamaja aia visiooni ja selles kaasa löömise võimalusi. Kohapeal on sisse seatud Heade Ideede Hoidis, kuhu osalejatel on võimalik kirjutada oma nägemus kogukonnakeskuse tuleviku kohta. Sündmus on avalik ja tasuta, täpsemat infot leiab https://www.facebook.com/Kopli93.

Keskuse loomist toetab innovatsiooni rahastamisprogrammi Horizon 2020 toetusel alanud projekt Centrinno 2020-2024. Pilootprojekti raames plaanitakse rajada isetoimiv kogukonnakeskus kogukonnaaia ja parandustöökojaga. CENTRINNO projekti rahastab Euroopa Komisjon (H2020 grant. 869595). Projekti kohta lisaks infot: https://centrinno.eu/

Foto: Ilja Matusihis


Loe otse allikast

Põhja-Tallinn, Tallinna uudised
Pikakari supelranda tunnustati taas ökomärgisega Sinilipp

Põhja-Tallinna Pikakari rannas lehvib ka sel hooajal keskkonnasõbralikkust ja suplusvee puhtust näitav Sinilipp.

Rahvusvaheline Keskkonnahariduse Fond FEE tunnustab Põhja-Tallinna supelranda kvaliteedimärgisega juba kaheksandat aastat järjest. Ranna avalik supluskoht avati 2007.aastal.

“Pikakari rand on unikaalne nähtus mitte üksnes Tallinnas vaid terves Eestis ja kaugemalgi. Kõik, kes siin oma puhkepäevi veedavad, saavad osa kaunist ümbrusest ja ehedast loodusest. Pikakari asub Paljassaare looduskaitseala lähedal ja seega peab inimese sekkumine olema minimaalne. Praegu on seal võimalik nautida ürgset loodust, mille korras hoidmine sõltub meist kõigist,” ütles Põhja-Tallinna vanem Peeter Järvelaid.

Sinilipp on rahvusvaheliselt tuntud ökomärgis, mis näitab, et supelrand on keskkonnasõbralikult majandatud, turvaline ja puhas. Ökomärgise Sinilipp saamine eeldab põhjalikku ettevalmistust, sest kvalifitseerumiseks tuleb täita üle 30 erinevat kriteeriumi. Kriteeriumide täitmisel on suur panus Põhja-Tallinna Valitsusel koostöös Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga.


Loe otse allikast

Põhja-Tallinn, Tallinna uudised
Linn esitab vapimärgi kandidaadiks Vaino Väljase ja teenetemärgile 27 inimest

Tallinna linnavalitsus tegi linnavolikogule ettepaneku anda tänavu Tallinna vapimärk Vaino Väljasele ja teenetemärk 27 inimesele.

Linnapea Mihhail Kõlvart nentis, et möödunud aastal Tallinna linn seoses koroonapandeemia ja eriolukorraga teenetemärke ei jaganud. „Ka tänavu ei saa me teenetemärke üle anda traditsiooniliselt ehk Tallinna päeval raekojas, vaid sõltuvalt piirangute leevendamisest korraldame selle piduliku ürituse suvel,“ sõnas Kõlvart. „Koroonakriis ja möödunud aasta on olnud raske ja keeruline aeg kõigile, esitades väljakutseid iga valdkonna esindajatele. Ehkki linnavalitsus esitab volikogule teenetemärgi kandidaadiks 27 kodanikku, siis soovin tänada ja tunnustada kõiki tallinlasi panuse eest kriisiga toimetulekul.“

Endine diplomaat ja poliitik Vaino Väljas esitati vapimärgi kandidaadiks märkimisväärsete teenete eest Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisel 16. novembril 1988. aastal ja tema rolli eest Eesti iseseisvuse taastamise protsessis. Teda on tunnustatud 2002. aastal Riigivapi III klassi teenetemärgiga, 2006. aastal Valgetähe II klassi teenetemärgiga ja 2017. aastal Aadu Luukase missioonipreemiaga

Tallinna vapimärk antakse isikule linna erilise austusavaldusena. Vapimärgi andmise taotlusi on õigus esitada linnavolikogu komisjonidel, fraktsioonidel, linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetel ja linna ametiasutustel. Taotlused esitatakse kirjalikult linnavalitsusele iga aasta 31. märtsiks. Alates 1997. aastast on vapimärk antud 31 inimesele.

Teenetemärkide kandidaatide kohta esitab linnavalitsus ettepanekud, mis on linnavalitsus läbi arutanud. Teenetemärgi andmise taotlusi said esitada linnavolikogu komisjonid, fraktsioonid, linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmed ning linna asutused 31. märtsiks. Tänavu laekus Tallinna teenetemärgi andmiseks 60 nõuetekohaselt vormistatud taotlust 57 inimesele.

Tallinna teenetemärke on antud alates 1995. aastast 395 inimesele.

Vapimärgi ja teenetemärgi andmise otsustab linnavolikogu.

Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Dago Antov esitatakse teenetemärgi kandidaadiks asjatundliku ja pikaajalise töö eest Tallinna liiklusohutuse ja tallinlaste liikluskäitumise parandamisel; disainer Reet Aus olulise töö eest keskkonnateadliku mõtteviisi populariseerimisel; MTÜ PX Band asutaja Ruslan Bõkov pühendunud töö eest muusika ja kultuuri edendamisel ning elava muusika festivalide korraldamise eest Tallinnas; Kivimäe Perearstikeskuse perearst Karmen Joller pühendunud töö eest perearstina ja tallinlaste tervise edendamisse antud panuse eest; Tallinna 21. Kooli direktor Meelis Kond pühendunud tegevuse eest haridusvaldkonna uuendusmeelse eestvedajana; laulja Ivo Linna märkimisväärse panuse eest Eesti muusikaelu kujundamisel ja põlvkondadevahelise sidususe loomisel; Iru Hooldekodu direktor Jaanika Luus erakordse panuse eest eakate hoolekande valdkonna arendamisel; Tallinna Jumalaema Sündimise Kaasani pühakuju kiriku preester Viktor Melnik Tallinna kultuuri- ja vaimuelu rikastamise eest; Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku südamekeskuse kardioloog Ene Mäeots pikaajalise ja tulemusliku tegevuse eest Tallinna linna elanikele kvaliteetse arstiabi tagamisel, arstkonna erialaste teadmiste täiendamisel ja tervisevaldkonna edendamisel; arhitekt ja endine Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaarhitekt Endrik Mänd kauaaegse, sihikindla ja pühendunud panuse eest Tallinna linnaruumi planeerimisel, linnaplaneerimise valdkonna edendamisel ja Tallinna merele avamise visiooni elluviimisel; Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov hindamatu panuse eest COVID-19 pandeemiaga võitlemisel ning elanike selgesõnalise teavitamise eest kriisiajal; Tallinna Pae Gümnaasiumi direktor Izabella Riitsaar kauaaegse pühendunud ja silmapaistva juhtimistöö eest Tallinna Pae Gümnaasiumis ning panuse eest ühiskondlikku tegevusse; Vene Teatri näitleja, pedagoog Larissa Savankova teatrikunsti arendamise ja erivajadustega laste toetamise eest; Püha Johannese Kooli asutaja ja direktor Liivika Simmul pikaajalise ja pühendunud töö eest haridusvaldkonnas ja panuse eest Tallinna hariduselu rikastamisel; spordiklubi Nord / Tiit Soku Korvpallikooli asutaja ja treener Tiit Sokk olulise panuse eest Eesti ja Tallinna spordi arengusse tippsportlasena, Eesti korvpallikoondise peatreenerina ja omanimelise korvpallikooli rajajana korvpalli järelkasvu treenimisel; ajakirjanik ja tõlkija Leivi Šer panuse eest Tallinna avalike suhete kujundamisel ja integratsiooni edendamisel kodurahuprogrammi töös osalemise kaudu; Kuku Raadio ajakirjanik Timo Tarve erinevates saadetes Tallinna teemade tutvustamise ja linnaelu puudutavate küsimuste viimise eest elanikeni; Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige, ülemarst Peep Talving märkimisväärse ja olulise panuse eest Eesti meditsiinivaldkonna arengusse nii praktiku kui ka teadlasena; Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu märkimisväärse panuse ja pühendunud töö eest Päästeameti arendamisel; Lääne-Tallinna Keskhaigla vanemarst-uroloog Gennadi Timberg kauaaegse ja pühendunud töö eest raskete terviseprobleemidega patsientidega Lääne-Tallinna Keskhaiglas; rallisõitja, mitmekordne Eesti meister ja maailmameister Ott Tänak märkimisväärse panuse eest Eesti rallispordi maailmakaardile viimisel, spordiala populariseerimisel ja eeskujuna noortele motosportlastele; Vene Kultuurikeskuse direktor Eduard Toman pikaajalise ja märkimisväärse töö eest Tallinna kultuuri-ja vaimuelu rikastamisel; Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja politseikindral Elmar Vaher sihikindla ja pühendunud töö eest riigi turvalisuse tagamisel ning koostöö eest Tallinna linnaga; Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma pikaaegse panuse eest kiriku-ja vaimuelu edendamisel ja ühiskondliku sidususe suurendamisel; tehnoloogiaettevõtja Bolt kaasasutaja Martin Villig panuse eest keskkonnasäästliku liikuvusteenuste võimaluste arendamise ja edendamise eest; ajakirja Vikerkaar peatoimetaja Märt Väljataga pühendunud tegevuse eest märkimisväärse kirjandusloolase ja kirjanduselu edendajana siinsel kultuurimaastikul; Kopli Lasteaia direktor Marika Ärmpalu pühendunud töö eest koolieelikute kasvatamise edendamisel ja pedagoogiliste uuenduste elluviimisel Tallinnas.


Loe otse allikast

Põhja-Tallinn, Tallinna uudised
Küünlaümbriste jaht

Lõppes Kalamaja Lasteaia eestvedamisel Põhja-Tallinna lasteaedadele suunatud keskkonnaalane projekt “Küünlaümbriste jaht 2021”.

Pelguranna lasteaia LEIUTAJAD, KAISUKARUD, SIPSIKUD ja MO?MMIKUD ru?hmad vo?tsid osa taaskordsest keskkonnaprojektist. Ru?hmad koos peredega koosto?o?s kogusid kokku 3070 alumiiniumist teeku?u?nlau?mbrist.

Iga inimese va?ikeste keskkonda hoolivate tegudega saame sa?ilitada Eestimaa imelist loodust.

?
?

Aitäh kõikidele projektis osalenud lastele, lapsevanematele, kolleegidele, sõpradele toreda koostöö eest!

Hoiame meie kallist Eestimaa loodust puhtana!


Loe otse allikast
Põhja-Tallinn, Tallinna uudised
Salme Kultuurikeskuse fassaadi hüpiknäitusel kuvatakse Marju Bormeistri maale

Täna, 26. aprillil avatakse Salme Kultuurikeskuse fassaadil Marju Bormeistri maalinäitus „Hetk“.

Marju Bormeister sündis maalikunstnike Märt ja Magda Bormeistri esiklapsena ning sai kunstipisiku vanematekodust juba varakult kaasa. Töö Teatri- ja Muusikamuuseumis ärgitas huvi fotograafia vastu ent dekoraatoriamet Riiklikus Noorsooteatris viis õppima Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti. Teatridekoratsioonist edasi liikus tudeng maalierialale, mille täieliku kursuse ka lõpetas. Marju ei maali soovist luua ilus pilt, vaid kunstnikule on maalimine hingamise eest. Maalimine on see, mille läbi ta end ja ümbritsevat maailma tunnetab, tajub ja peegeldab.

„Kunstisõpradel tuleb oodata veel nädal, enne kui muuseumid 3. mail taas oma uksed avavad. Ent see aeg läheb märkamatult, kui on võimalik imetleda nii suurepärase kunstniku loomingut Salme Kultuurikeskuse projektsiooninäitusel. Väljapanekud kultuurikeskuse fassaadil said piirangute ajal kiiresti populaarseks ja ongi loodud uus tore traditsioon, mis võiks kesta ka siis, kui näitused ja muuseumisaalid taas avatud on,“ märkis Põhja-Tallinna vanem Peeter Järvelaid.

„Selle nädala autori kohta lugedes, leidsin koheselt paralleelid Salme Kultuurikeskusega – nimelt on Marju Bormeistri kohta öeldud, et ta maalib maailma ilusamaks ja et tema maalid ei saa kunagi valmis. Ma usun, et nii on ka Salme puhul – me soovime anda inimestele emotsioone ning muuta seeläbi maailma,“ leidis kultuurikeskuse direktor Sten Svetljakov.

Tähtsaid isikuid, kes televiisoris maailmaasju paika püüavad panna, maalib Marju Bormeister kukkedeks, kaunid daamid saavad eksootilisema linnu kuju.
Loodust ja linde armastabki Marju enim kujutada, aga ka olmet enda ümber – panne, potte, hommikust värsket saaki kalaturult. Ka igatsusi ja soove – ihaldatud punaseid kingi, küütlevat kleiti või jõuluaegset lumist talvemaastikku sellal, kui maa on must ning ilm hall ja ilmetu.

Salme Kultuurikeskus projektsioonnäitus on ellu kutsutud, et pakkuda inimestele vabas õhus kultuurilisi elamusi olenemata erinevatest piirangutest. Näitus keskendub peamiselt maali – ja fotokunsti eksponeerimisele. Kunstinäitused toimuvad seni kuni jätkub pimedat aega ja säilib nii kunstnike kui vaatajate huvi. Kunsti eksponeerimiseks võtta ühendust kultuurikeskusega läbi Salme Kultuurikeskuse Facebooki lehe või e-maili aadressil info@salme.ee.

Foto: Marju Bormeister, autor Marianne Loorents, SL Õhtuleht.


Loe otse allikast

Põhja-Tallinn, Tallinna uudised
Põhja-Tallinnas korrastatakse projekti „Hoovid korda“ toetusel 24 sisehoovi

Sel aastal tehakse Põhja-Tallinnas projekti abil korda 24 korteriühistu hoovid. Linnaeelarvest eraldati selleks ligi 166 000 eurot.

“Põhja-Tallinna 24 ühistut saavad kokku ligi 166 000 eurot, mis on linnaosade võrdluses suurim toetuste summa. Ehitatakse prügimaju, rattakuure ja jalgrattahoidjaid, tehakse parandustöid, korrastatakse haljastust jne,” ütles Põhja-Tallinna vanem Peeter Järvelaid. “Tänan kõiki tegusaid põhjatallinlasi, kes igapäevaselt panustavad oma hoolt ja vaeva meie linnaosa omapärasesse keskkonda, ” lisas linnaosa vanem.

Sel aastal on ülelinnalise projekti “Hoovid korda” elluviimiseks eraldatud Tallinna linna eelarvesse 760 000 eurot. Tallinnas tegutseval korteriühistul on võimalik taotleda linnalt toetust õueala heakorrastamise rahastamiseks 15-70% maksumuse ulatuses. Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 16000 eurot aastas ning 40000 eurot ühe hoovi kohta. Hoovikorrastustoetuse taotlus tuli esitada hiljemalt 1. märtsiks. Lisateave projekti kohta leiab linnalehel: https://www.tallinn.ee/Teenus-Hoovid-korda-toetus

„Hoovid korda“ projekti toel saavad ühistud rajada või korrastada elamuid ümbritsevaid haljasalasid, laiendada parkimisalasid ja parandada olemasolevaid sõidu- ja kõnnitee katteid. Ka mängu- ja spordiväljakute ning jäätmemajade rajamine saab kõnealuselt projektilt abi.


Loe otse allikast

Põhja-Tallinn, Tallinna uudised
Tallinn toetab suviste noortelaagrite korraldamist 120 000 euroga

Tallinn toetab tänavu 39 suvisel koolivaheajal korraldatavat noortelaagrit kokku 120 000 euroga. Toetust saanud laagritest võtab osa üle 4660 lapse ja noore. Laagrisuvi saab alguse 12. juunil.

„Küllap ootavad noored juba pikisilmi võimalust peale pikka distantsõppe ja kodusviibimise perioodi omavahel kohtuda ja midagi koos teha. Suvine laagriseiklus on igale noorele heaks turgutuseks peale pingelist kooliaastat ning eriti tore on see, et laagrid toimuvad väljaspool linnakeskkonda,“ rääkis abilinnapea Vadim Belobrovtsev. „Suvelaagrid on läbi aegade olnud noorte elus olulisel kohal ja me soovime kindlasti selle traditsiooni jätkumist. Loodan väga, et ka koroonast tingitud piirangud ei saa enam laste ja noorte suveplaanide tegemisel takistuseks.“

Toetuse saamiseks esitati Tallinna Haridusametile 39 taotlust. Toetatud laagrites osaleb 4663 pealinna last ja noort vanuses 7-19. Linna makstava toetuse suurus ühe noore kohta on 3,5 eurot päevas. Toetusi võis taotleda väljaspool Tallinna toimuva laagri korraldamiseks, mille kestuseks on vähemalt kuus laagripäeva ja mille korraldamiseks on olemas tegevusluba.

Suvelaagreid korraldatakse mitmetes eri valdkondades nagu tants, kunst, seiklus, sport, keelelaagrid jne. Näiteks Kutimuti Noortelaager Laulasmaal pakub bändiõpet, draamaõpet, keeleõpet ja orienteerumist. Merelaagris Laokülas aga õpitakse purjetama optimistiga, sõudma sõudepaadiga ja toimuvad paadimatkad.

Tallinna Haridusamet korraldab ka ettevalmistavaid koolitusi laagrikasvataja ja -juhendaja kvalifikatsiooni taotlemiseks või pikendamiseks. Seni on läbi viidud kaks koolitust – üks eesti ja teine vene keeles –, kus on osalenud kokku 149 inimest. Üks koolitus on tulekul ka maikuus. Peale õpinguid sooritavad osalejad eksami, mille positiivne tulemus tagab laagri laagrikasvataja ja -juhendaja kvalifikatsiooni.

Lisaks linnavälistele laagritele on oodata veel linnalaagreid, mida korraldavad Tallinna munitsipaalhuvikoolid ja noortekeskused. Linnalaagrit plaanivad näiteks Haabersti, Pääsküla, Pirita, Valdeku, Põhja-Tallinna ja Kristiine noortekeskused ning Kullo, Tondiraba, Nõmme, Kanutiaia ja Kopli huvikoolid ning Mustamäe Laste Loomingu Maja.

Noorte suvist aega rikastab ka õpilasmalev, mis algab 28. juunil. Linnasiseselt on plaanis pakkuda tööd 450 ja linnaväliselt 550 noorele. Registreerimine malevarühmadesse algab 4. mail.


Loe otse allikast

Põhja-Tallinn, Tallinna uudised
Oma kogukonnaaed on nüüd igas linnaosas

Tallinna linn toetab linnaaianduse mittetulundustegevuse taotlusvooru kaudu tänavu 22 kogukonnaaia tegevust, sealhulgas viie uue kogukonnaaia rajamist ning 11 olemasoleva aia arendamist, samuti kuue erakooli ja -lasteaia õppeaia rajamist. Oma kogukonnaaed on nüüd igas linnaosas.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on heameel tõdeda, et linlaste algatusel loodud kogukonnaaiad on viimastel aastatel muutunud aina populaarsemaks. „Kui eelmisel aastal sai linna toel rajatud kokku kolm uut kogukonnaaeda Kadriorus ja Pirital, siis seekord tekib juurde viis uut kogukonnaaeda: Mustamäel, Haaberstis, Kristiines, Kesklinnas ja Nõmmel. Arvestades linnaaianduse arenguid ka varasematel aastatel võime öelda, et söögitaimede kogukondliku kasvatamisega saab nüüd tegeleda igas linnaosas,“ rääkis Klandorf ning lisas, et toetuse summa on möödunud aastaga võrreldes samuti märkimisväärselt kasvanud. „Esimest korda avati taotlusvoor eelmisel aastal ja siis toetas linn 12 kogukonnaaia tegevust 40 000 euroga, tänavu ulatub summa juba üle 78 930 euro ja toetatakse 22 aia rajamist ja arendamist.“

Kogukonnaaedade seas leiab nii suuremamahulisi projekte, mis suudavad kaasata sadakond linnaaednikku, kui ka tagasihoidlikumaid, kuid väärtust pakkuvaid linnaaedu. Huvitava algatusena Kristiine linnaosas saab välja tuua näiteks sordiaretaja Otto Krameri endise eraaia, millele annab uue elu rajatav kogukonnaaed. Uue kogukonnaaia rajamisel hooldatakse ajaloolised õunapuud ning luuakse linnaelanikele avatud puhkekoht, kus pannakse eriti suurt rõhku looduslähedasele aiandustegevusele.

Lisaks vabaühendustele ja asumiseltsidele panustavad linnaaiandusse ka korteriühistud. Nii luuakse sel aastal Vana-Kalamaja 36 KÜ hoovis kõigile naabruskonna peredele avatud kogukonnaaed, kus lapsevanemad saavad oma lastele taimekasvatust õpetada. Noorsootöö tegevustele keskendub ka MTÜ Lasnaidee linnaaianduse projekt Raadiku munitsipaalmajade piirkonnas, kus korraldatakse kortermajade lastele ja noortele kord nädalas juhendatud aiandusringi ning pakutakse arendavat vaba aja veetmise võimalust oma koduhoovis.

Toetuse summat kasutatakse linnaaedade jaoks vajalike materjalide, vahendite ja tööriistade soetamiseks, samuti keskkonnahariduslike tegevuste läbiviimiseks linnaaianduse, keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku eluviisi teemadel.

Linnaaianduse algatusi toetatakse vastavalt Tallinna mittetulundustegevuse korrale, mille järgi on võimalik iga aasta 1. veebruariks esitada linnaaianduse valdkonna taotlus. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti korraldatud taotlusvooru peamine eesmärk on soodustada linnaaianduse kaudu rohelist mõtteviisi ja suurendada keskkonnateadlikkust linlaste seas. Linnaaedade toetamisega soodustatakse ka linnakodanike omaalgatust, tervislikku ja aktiivset eluviisi ning linnalooduse mitmekesisust.

Linnaaedade tegevuste ja talgute planeerimisel ja läbiviimisel lähtutakse kehtivatest COVID-19 piirangutest. Esialgu saab alustada ettevalmistavate tegevustega ning oodata piirangute leevendamist. Kuid juba praegu saab võtta ühendust kogukonnaaedade eestvedajatega ja anda teada oma huvist. Kontaktid leiab Tallinna kodulehelt: tallinn.ee/est/keskkond/Kogukonnaaiad

Lisainfo:

Maria Derlõš
linnaaianduse projektijuht
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
maria.derlos@tallinnlv.ee
+372 5110290


Loe otse allikast

Põhja-Tallinn, Tallinna uudised
19.-23. aprill

NÄDAL LASTEAIAS

Nutikuu raames jätkuvad rühmades tegevused:

Lepatriinude rühmas korratakse Bee-Boti abil kõike, mida nädala jooksul putukate kohta õpiti;

Päikese rühma lapsed õpivad Blue-Boti abil numbreid;

Vikerkaare rühma lapsed avastavad esmalt looduses kevade tunnuseid ja kinnistavad õpitut Blue-Botiga;

Päevalille rühmas leiavad nooremad lapsed Ozoboti ja kaheksajala abil õigeid värve, vanemad arvutavad ja Blue_Boti abil avastatakse veealust maailma.

Õues jätkatakse ilmavaatlusi, avastatakse kevade märke, vaadeldakse puudel ja põõsastel pungi, peenras tärkavaid lilli, linde ja putukaid.

Vikerkaare rühm läheb õppekäigule Kopli parki ja spordiplatsile sportima.

Personal

23.04 Insplay veebikoolitus, kus tutvustatakse haridusroboteid.


Loe otse allikast