Rubriik: Nõmme

Nõmme, Tallinna uudised
Raamatukoguhoidja soovitab: mida sügisel lugeda?

Autor: Sille Ross, Pääsküla raamatukogu juhataja

Pääsküla raamatukogu juhataja Sille Ross on Nõmme Sõnumites
jaganud varemgi lugemissoovitusi. (foto: Jukko Nooni)
Suvi on peagi läbi saamas ning nagu eelmiselgi aastal jagab Pääsküla raamatukogu juhataja Sille Ross soovitusi, mida sügisõhtutel lugeda. On ju raamatukoguhoidja igapäevane töö jagada lugejatele soovitusi ning pärast suvepuhkust läheb aina rohkem inimesi raamatukogusse lugemiselamusi otsima.
Folkloori ja muinasjuttude sõpru rõõmustab kindlasti Britt Samosoni kaunite illustratsioonidega kogumik «Sõsara sõrmeluud: naised Eesti muinasjuttudes» (Hunt, 2018, koostanud ja ümber jutustanud Merili Metsvahi). Raamatusse on valitud 30 muinasjuttu, kus keskseteks tegelasteks naised. Kogumikus olevad muinaslood on olemas rahvaluulearhiivis, kuid trükis suurem osa neist varem ilmunud ei ole. Säilitatud on lugude algupärane kuju, neid ei ole kirjanduslikult ja kunstiliselt töödeldud, seega, kuigi lood on väga huvitavad ja fantaasiarohked, on nad mõeldud täiskasvanutele ning lastele ettelugemiseks ei sobi!

Suure kassisõbrana ei saa ma jätta rääkimata kahest raamatust, kus lugu jutustatakse kassi suu läbi. Grigori Služiteli «Saveli päevad» (Tänapäev, 2019, tõlkinud Erle Nõmm). Saveli on kass, kes alustab oma elu tänaval. Ei lähe kaua, kui armas kiisupoiss krabatakse kaenlasse ning temast saab kodukass. Rahutu hingega Saveli seda üle paari aasta siiski ei talu – aeg on edasi liikuda. Paljude seikluste seas leiab Saveli näiteks lühikeseks ajaks tööd – Tretjakovi galeriis, kus tema ülesanne on hävitada galeriisse elama tükkinud rotid. Selle töösuhte peab ta küll peagi lõpetama, seda oma liigikaaslase pahatahtliku tegutsemise tõttu. Pikalt paigale jääda ei malda Saveli kusagile, vahel ei saagi. On head ja halba, on rõõmu ja kurbust, on valu ja armastust. On palju erinevaid nimesid, mida talle antakse. Kuid olgugi elu sageli raske, Saveli on vaba hing. Ja palju elutargem kui nii mõnigi inimene. Autor, kes on 1983. aastal Moskvas sündinud näitleja, on suurepäraselt suutnud sisse elada kassi rolli.

Arikawa Hiro «Rändava kassi kroonikad» (Tänapäev, 2019, tõlkinud Margit Juurikas). Sellegi raamatu peategelane elas tänaval, armastas põõnutada kortermaja ees oleva auto kapoti peal. Satoru käis teda aeg-ajalt vaatamas, tõi süüagi. Ja kui kass satub õnnetusse, on just Satoru see, kes ta oma koju viib, ravib ja hoolitseb, sügab ja toidab. Satoru annab peategelasele ka nime: Nana; see tähendab «seitse» ja Nana saba kõverdub just number seitsme kujuliselt. Nana jutustab meile, kuidas nad koos Satoruga käivad külas tolle koolipõlvesõpradel. Miks nad seda teevad, Nana täpselt ei teagi, Satoru ei ole seda talle öelnud. Kuid igal reisil on oma lugu. Ja kui paljut nad koos näevad: merd, Fuji mäge, hobuseid, pihlakaid, surnuaeda… Südantsoojendav lugu, soe ja õrn, samas vürtsitatud kassiliku mõtlemise mõnusa huumoriga.

Raamat, mis on väljamõeldis, kuid mida lugedes on tunne, et nii võibki olla, kuskil siinsamas, meie kõrval – Martin Alguse «Midagi tõelist» (Varrak, 2018). Raamatus jutustavad vaheldumisi kaks esialgu teineteisele võõrast meest. Leo on tavaline keskklassi mees, kes tunneb tüdimust argipäevast ning pageb selle eest internetimaailma kahtlasesse tsooni. Karl on just vanglast vabanenud ning otsib võimalust jätkata oma elu väljaspool vanglat. Ja elu, see peab olema hea! Nende teed ristuvad. Kummalegi mehele on autor andnud just talle iseloomuliku hääle ja väljendusviisi. Raamatut tunnustati mullu Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiaga.

Head luulet on ilmunud omajagu; üks raamat, mida kindlasti soovitaksin, on Mehis Heinsaare «Pingeväljade aednik» (Verb, 2018). Autor luuletab poeetiliselt, maagiliselt ja täiesti lummavalt läbi inimhinge kihtide. Luulekogu, mida võib lugeda korra, siis teise, kolmanda ja nii edasi…

Põnevikke ilmub palju ja neid loetakse palju. Kõigist neist rääkida ei jõua, kuid üks siiski. Mattias Edvardssoni «Täiesti tavaline perekond» (Eesti Raamat, 2019, tõlkinud Kadri Okas) räägib ühest perekonnast: ema, isa ja nende 19-aastane tütar. Kõik ongi täiesti tavaline kuni hetkeni, mil vanematele teatatakse, et nende tütar on kinni peetud kahtlustatuna mõrvas. Kui hästi me oma lapsi tunneme? Kuhumaale läheksid, et kaitsta oma last? Kas ta on võimeline tapma, kas ta tegi seda ja kas seda saab õigustada? Kuidas midagi sellist saab juhtuda ühe tavalise perega? Need on küsimused, millele autor vastab romaani käigus, andes sõna igale pereliikmele.

Lisaks toredale ilukirjandusele on muidugi ka palju head teadmiskirjandust. Ühe näitena Matthew Walkeri «Miks me magame? Une ja unenägude vägi» (Argo, 2018, tõlkinud Triin Olvet). Me arvame, et magame muidugi lihtsalt sellepärast, et meil on uni. Ja vahel mõtleme: kui palju rohkem me jõuaksime teha, kui me ei magaks (näiteks lugeda, eks)! Raamat räägib meile põhjalikult ja huvitavalt, kui väga oluline on magamine ja kuidas see mõjutab meie elukvaliteeti. Nii et töö, igapäevaelu (ja lugemise) vahepeal ärge unustage end korralikult välja magada!

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
330 aastat tagasi ilmus kaardile Mägedevahe kõrts

Autor: Leho Lõhmus

Holmbergi kaart, kus peal Mägedevahe kõrts koos kahe naabri, Pääsküla ja Suklema (Valdeku) kõrtsiga.
(Foto: Leho Lõhmuse erakogu)
Vanu kohanimesid, asumeid ja asutusi näeme tihti vanadel kaartidel. Nii on see olnud ka Nõmmega. Ilmus ju Nõmme (Nöme, Nömme) nimi meie teadvusse just tänu 18.-19. sajandi kaartidele, eriti just Mellini atlases leiduvale Tallinna kreisi kaardile aastast 1798. Tegu oli seal kõrtsi, mitte veel asumiga.

Veel sajand varem, 1689. aastal maamõõtja ja kartograafi Johann Holmbergi välja antud kaardil kandis see asutus nime Mägedevahe kõrts (meggedewahe Krog). Sama nime näeme ka Harjumaa teede kontuurkaardil (1700) ja Põhjasõja-aegsel Rootsi sõjaväe tehtud maanteede kaardil. On vaieldud, kas tegu on ikka ühe ja sama joomakohaga. Nõmme kõrtsi asukoht on meil teada. See asus Nõmme «keskväljaku» ääres, praeguse kaubanduskeskuse kohal. Erinevate nimetuste all (krog, kortshma, kõrts, vana kõrts, restoran, pubi) on see vaheaegadega töötanud tänapäevani. Ka praegune Nõmme pubi on kunagise joogikoha mantlipärija – selle ruumid paiknevad ju vana kõrtsi keldris.

Foto Nõmme kõrtsist umbes 19. sajandi lõpust.
(Foto: Leho Lõhmuse erakogu)
Mägedevahe kõrtsi täpne asupaik on teadmata. Asupaigana on oletatud kohta, kus Vana-Pärnu maantee praegu lõpeb, lõikudes kergliiklusteega. Sealt edasi ongi «mägedevaheline» ala. Võimalik, et need kaks kõrtsi tegutsesid mõni aeg korraga, pakkudes teineteisele konkurentsi. Ka Nõmme kõrtsile tekkis hiljem, 19. sajandi viimasel veerandil, uus konkurent Nõmme restorani näol. Viimane paiknes otse kõrtsi vastas, praeguse Pärnu maantee 326 kohal ning hävis tulekahjus 1924. aastal. Nõmme kõrtsi oli tabanud sama saatus paarkümmend aastat varem, 1903. aastal. Kõrts ehitati küll uuesti üles ja jätkas tööd.

Nõmme kõrtsist on meil pilt enne 1903. aasta põlengut olemas. Seda tänu baltisaksa ajaloolasele ja kirjanikule Peter Zoege von Manteuffelile, kes 19. sandi lõpul, 20. sajandi alul Nõmmest nii mõnegi huvitava foto tegi. Mägedevahe kõrtsi tegevuse ajal polnud fotograafia veel paraku leiutatud. Pole ka teada, et ta mõnele gravüürile oleks jäädvustatud.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Tõnis Kõrvits 75: «Armastus tõi mu Nõmmele ja ma olen rahul.»

Autor: Jukko Nooni

Tõnis Kõrvits. (foto: Jukko Nooni)
16. augustil tähistab 75. sünnipäeva muusik, helilooja ja arranžeerija Tõnis Kõrvits. Tema töö ja loominguga on ilmselt kokku puutunud väga suur osa eestlastest kas laulupeol, televisiooni või raadio vahendusel.
Kesklinnast pärit ja Westholmi gümnaasiumi lõpetanud Tõnis Kõrvits on Nõmmel elanud üle 50 aasta. «Armastus tõi mu siia ja ma olen rahul,» lausus ta. Tõnise isa oli helilooja ja muusikateadlane, tema vennad on muusikud, poeg Tõnu on samuti tuntud helilooja.

Kõrvitsa sõnul on Nõmmel loominguliseks tööks inspireeriv keskkond. «Mu töölaua aken on aia poole. Talvel toimetavad seal tihased ja muud linnud ning oravad.»

Pea iga päev võib teda kohata Nõmme turul. «Nõmme turg on lemmikkoht. Kui hommikul tööd teha ja noote kirjutada, siis on turulkäimine mõnus keskpäevane jalutuskäik, heas mõttes kohustus,» rääkis helilooja, kes ostetud toidukraamist pärast ka ise maitsvad road valmistab.

Kuna Kõrvits puutus muusikaga tihedalt kokku juba lapsepõlves, õppis lastemuusikakoolis viiulit, mängis juba noorukina Kustas Kikerpuu bändis, tundub mõneti üllatuslik, et konservatooriumi asemel valis ta esialgu hoopis teise eriala ning on muusikas end täiendanud iseõppimise teel. «Lisaks muusikale huvitusin paljudest muudest asjadest ning seetõttu sattusingi Tartu ülikooli hoopis füüsikat õppima. Kaks aastat õppisin, kuid siis tuli sõjaväekutse ning tuli teha manööver, et saaksin ajateenistuseks väeosa orkestrisse. Saingi. Algul mängisin seal trummi, siis puhkpille,» meenutas ta.

Põhitööks arranžeerimine

Pärast teenistust ta Tartusse enam tagasi ei läinud. «Südametunnistus mind igatahes ei piina, et füüsika seljataha jäi ja end muusikale pühendasin. Hea sõber akadeemik Agu Laisk, kes ise toona altsaksofoni mängis, ütles, et elu raputab kõik mehed omale kohale, ja nii see muusika jäi,» sõnas Kõrvits.

«Pärast sõjaväge kutsus Kustas Kikerpuu mind oma bändi tagasi. See oli sama ansambel, mis sai üldtuntuks saatega «Horoskoop». Samal ajal alustasin tööd Eesti Televisiooni noortesaadete toimetuses, kus üks legendaarsemaid saatesarju oli «Kanal 13»,» meenutas ta.

Pärast televisiooni hakkas Kõrvits raadios kuuldemängudele muusikalisi kujundusi tegema, samal ajal mängides pilli varietees, restoranides, mitmes bändis ja Eesti Raadio estraadiorkestris. «Minu põhiinstrumentideks jäid nii kitarr kui basskitarr, samuti klaver.»

«Minu helilooming saigi alguse televisioonis ja raadios töötades, senimaani olin arranžeerija, kuid siis hakkas tellimusi tulema,» ütles Kõrvits tagasihoidlikult. Ta on kirjutanud muusika näiteks lastelavastusele «Mõmmi aabits», samuti on mitmele põlvkonnale teada-tuntud tema Leopoldi laul 1980. aastate populaarsest lastesaatest «Kõige suurem sõber» või «Õnneseen», mis sai tuntuks nelja-aastase Maarja-Liis Ilusa ja Jaanus Nõgisto esituses.

Tõnis Kõrvits peab oma põhitööks arranžeerimist, mis meeldib talle kõige enam. «Enne uue töö juurde asumist teen endale selgeks tausta. Kui vaja arranžeerida rahvapilliansamblile, siis peab enne uurima rahvamuusikat, sümfoonilise muusika puhul sümfoonilise ja džässi puhul džässmuusika nippe,» selgitas ta.

Umbes 700 lugu

Tõnis Kõrvits on arranžeerinud ja orkestreerinud mitmesugustele koosseisudele alates rahvapilliansamblitest, lõpetades sümfooniaorkestritega – kõigile, kes nende kahe vahele jäävad. ERSO, Tallinna Kammerorkester, rahvusooper Estonia, Vanemuine, Estonian Dream Big Band, kui lugeda üles vaid mõned orkestrid, kes Tõnis Kõrvitsa seadeid või orkestreeringuid esitanud on.

Viimasel laulupeol oli 72 laulust seitse Tõnis Kõrvitsa seatud. «2012. aastal tegi ERSO kaks jõulukontserti minu seatud muusikaga, kaks aastat tagasi esitasid Tallinna Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Belgias ja Hollandis oma jõulukavas samuti minu seatud jõululaule.» Eesti Raadio fonoteegis on umbes 700 lugu, mis on Kõrvitsa seatud või komponeeritud. Selle selgitasid raadiojaamad välja viis aastat tagasi, kui Tõnis Kõrvits tähistas oma 70. sünnipäeva.

Kõrvits on siiani loominguliselt väga viljakas, samuti õpetab ta Otsa koolis rütmimuusika kompositsiooni aluseid. See pole Kõrvitsale esimene kord noori muusikuid juhendada. «Esimest korda kutsus mind aastaid tagasi õpetama Uno Naissoo. Kui hakkad õpetama, siis saad ise ka pooled asjad selgeks, mis seni olid tunnetatavad. Praegu õpetades tunnen umbes samamoodi. Otsa kooli lõpetajad on väga kõrge tasemega, täiesti arvestatavad muusikud. Suu jääb lihtsalt lahti, kuidas noored suudavad muusikaliselt väljendada,» arvab ta.

Tõnis Kõrvitsa 75. sünnipäeva puhul korraldab Puhkpillimuusika Koda 25. septembril kell 19 Estonia kontserdisaalis juubelikontserdi «Õnneseen», kus tuleb esitusele valik autori originaalloomingust ning tema loodud seadetest. Kontserdil esinevad Ivo Linna, Eesti Raadio Laste Laulustuudio laululapsed, Harjumaa Keelpilliorkester, Politsei- ja Piirivalveorkester, Kaitseväe Orkester ja Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli puhkpilliorkester. Dirigendid on Kadri Hunt, Kaie Tanner, Harry Illak, Peeter Saan, Hando Põldmäe, Teet Raik, Ott Kask ja Sirly Illak-Oluvere.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Valdeku tänaval algasid rekonstrueerimistööd

Autor: Raepress

Rekonstrueeritav Valdeku tänava Pärnu maantee ja
 Vabaduse puiestee vaheline lõik on ligi kilomeeter pikk.
(foto: Karmo Kuri)
Sel nädalal alustati Valdeku tänava Pärnu maantee ja Vabaduse puiestee vahelise lõigu rekonstrueerimisega. Remondi tõttu on tänav tavaliiklusele suletud.

Rekonstrueeritava tänava pikkus on 870 meetrit. Tööde käigus rekonstrueeritakse ka Õie tänava Valdeku tänava ja Raudtee tänava vaheline lõik, mille pikkus on u 120 meetrit. Tööde eesmärk on Valdeku tänaval tänavaruum ümber kujundada, et kõikidele liiklejatele oleksid tagatud ohutumad ja mugavamad liikumisvõimalused.

Vabaduse pst ja Valdeku tn 62 kinnistu vahelises lõigus rajatakse 6,5 m laiune asfaltkattega kahesuunaline sõidutee koos pikiparkimistaskutega seitsmele autole. Valdeku tn 62 kinnistu ja Pärnu mnt vahelises lõigus rajatakse 3–3,5 m laiune ühesuunaline asfaltkattega sõidutee. Õie tänava rekonstrueeritavas lõigus rajatakse 3,25–4 m laiune asfaltkattega sõidutee.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Valdeku tänava selle lõigu rekonstrueerimist oodatud pikalt. «Pärast remonti on Valdeku tänava ääres 2,5–3 meetri laiune kergliiklustee, kus saavad ohutult liikuda nii jalakäijad kui jalgratturid. Samuti vähendatakse piirkiirust 30 kilomeetrini tunnis ning tänavale rajatakse ülestõstetud ristmikud ja künnised, et liiklust rahustada,» rääkis linnaosavanem.

Lisaks rajatakse LED-tehnoloogial põhinev tänavavalgustus ning sajuveekanalisatsioon. Lisaks tee-ehitustöödele rekonstrueeritakse ASi Tallinna Vesi finantseerimisel vee- ja kanalisatsioonitorustik. Ehitustöid teeb AS TREF Nord. Tööde lepinguline maksumus on 1,8 miljonit eurot, millest 260 000 euro ulatuses on kaasfinantseerijaks AS Tallinna Vesi.

Praeguse kava järgi peab tänavalõik kasutusvalmis saama novembriks, kuid tööde lõplik valmimine jääb järgmise aasta kevadesse. Ehitustööde lepinguline tähtaeg on mai 2020.

Palume vabandust tööde ajal tekkida võivate ebamugavuste pärast. Palume liiklejatel järgida ajutisi liikluskorraldusvahendeid.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Telli tasuta pakendivedu koju

Autor: Meelik Samel, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ

Pakendite tasuta ära andmiseks ei pea pakendikonteineri juurde minema. Kortermajad saavad tellida pakendikonteineri ning eramajad pakendikotiteenuse. Tühjendus ja vedu on kõigile tasuta.
Eramajad saavad tellida
 pakendikotiteenuse.
(foto: Tootjavastutusorganisatsioon)
Milleks prügistada? Panustame ringmajandusse.

Sorteerimine on kõigi jaoks kohustuslik juba 2007. aastast, aga sellest olulisem on rahulolutunne, mida annab panus jäätmete põletuse ja ladestuse vähendamisse ning ringmajanduse elavdamisele, et juba kord kasutatud asjad saaksid uue elu. Keskkonnasäästlikku käitumist motiveeritakse ka rahaliselt – pakendite vedu on tasuta ning selle arvelt väheneb oluliselt tasuliselt äraveetavate olmejäätmete hulk.

Mis üldse on pakend?

Pakend on kõik, mis tuleb mingi toote ümbert, olgu selleks toiduained, hügieenitarbed, kosmeetika, elektroonika, mööbel või midagi muud.

Kuidas pakendeid koguda?

Pakendid tuleb koguda pakendikonteinerisse ja -kotti lahtiselt või läbipaistvas kilekotis. Pakend peab olema puhas.

Kui puhas on «puhas pakend»?

Puhas pakend tähendab seda, et see ei lähe ka nädalatepikkuse seismise järel haisema. See tähendab, et pakendite loputamise all mõistame üldjoontes toiduainete ümbert tulevaid pakendeid. Kõik pakendid kindlasti loputamist ei vaja. Kui pakendit pole võimalik puhtaks saada, tuleb see panna olmejäätmete hulka.
NB! Pakendikonteinerisse ega pakendikotti ei tohi panna määrdunud pakendeid või muid jäätmeid. Sel juhul muutub terve konteineri sisu kõlbmatuks ning ringlusse võtmise asemel läheb see tavaprügi hulka.

Mis saab pakenditest pärast nende eraldi sorteerimist?

Pakendijäätmed veetakse ära eraldi prügiautoga. Seejärel jõuavad need sorteerimisliinile, kus need eraldatakse vastavalt materjalidele. Materjalid pressitakse kokku ja suunatakse ringlusse.

Milliseid uusi tooteid pakendijäätmetest teha saab?

Ringlusse võetud plastikust saab toota uusi pakendeid, kuid ka näiteks mööblit, riideid, magamiskotte ja palju muud. Klaasi taaskasutus on eriti oluline, sest selle omadused ei kao praktiliselt kunagi. Peamiselt toodetakse ringlusse võetud klaasist uusi pudeleid (sest selle keemiline koostis erineb näiteks aknaklaasi omast), kuid ka näiteks klaaskiudu. Metalli taaskasutus jõuab välja lausa autotööstuseni.

Teenusega liitumine
http://tvo.ee/elanikele/teenuste-tellimine

Teenuse tingimused
http://tvo.ee/elanikele/eramajale
http://tvo.ee/elanikele/kortermajale

Sorteerimisjuhend
http://tvo.ee/elanikele/sorteerimisjuhend

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Viljandi maantee servas avati kergliiklustee

Autor: Raepress/Nõmme Sõnumid

Uus kergliiklustee. (foto: Jukko Nooni)
Eelmisel neljapäeval avati Viljandi maantee ääres kulgev uus kergliiklustee.
«Tallinnas valmib tänavu mitmeid kilomeetreid kergliiklusteid ja Viljandi maantee pikk vast valminud lõik aitab meid suure sammu turvalisemate jalutamis- ja rattasõidutingimuste poole. Oleme seadnud eesmärgiks, et meie kergliiklusteed moodustaksid ühendatud ja järjepideva võrgustiku,» ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Vast valminud rattatee algab kuu aega tagasi Viljandi maantee ääres avatud ja aktiivselt kasutatava kettagolfiväljaku juurest. Valdeku tänavast Pärnu maanteeni kulgev kergliiklustee on osa ümber Ülemiste järve kavandatavast ja Tallinna erinevaid terviseradasid hõlmavast võrgustikust.

«Valdeku tänavat ja Pärnu maanteed ühendavat kergliiklusteelõiku on oodatud mitu aastat,» ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. «Nüüd on Tallinna kergliiklusteede võrgustik ühendatud Kiili valla omaga. Lisaks rajas Eesti Discgolfi Liit teega piirnevasse Järve metsa kettagolfiraja.»

2,6 kilomeetri pikkuse ja nelja meetri laiuse asfaltkattega kergliiklustee ehitas TREV-2 Grupp AS, projekteerisid T-Model OÜ ja Teedeprojekt OÜ. Projekti kogumaksumus oli 783 827 eurot. Kergliiklustee mõlemas servas on 0,75 m laiused graniitsõelmetega kaetud jooksurajad. Raudtee ületamiseks rajati viadukt ning Järve terviserajale ka torutunnel.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Pääsküla rabatornis esineb Liis Lemsalu

Autor: Jukko Nooni

Viimastel aastatel on Nõmme Kevade ajal toimunud Pääsküla rabatorni juures hommikukontserdid. Laupäeval, 25. mail kell 11 esineb seal Liis Lemsalu trio.
Oma kõige eriskummalisemaks esinemiskohaks peab Liis Lemsalu Sedona kõrbe Ameerikas, kus filmiti ta
viimase singli “Tähed me jalge all” videot. (foto: Kristel Kont)
Mitmekordne Eesti aasta naisartist ei vaja ilmselt pikemat tutvustamist. Lemsalu viimane album «+1» pälvis 2017. aasta popalbumi tiitli ning võitis Kuldplaadi. Tema värskeimast singlist «Tähed me jalge all» tõotab kujuneda üks saabuva suve hitte.

Filmis «Eia jõulud Tondikakul» osales Lemsalu näitlejana, kehastades üht peaosalist Jetet, kes armastab väga loodust. Milline suhe aga lauljataril endal metsaga on? «Juba väiksest saadik on olnud metsal mu südames suur koht. Olen tänu oma perele väga palju aega väiksena looduses veetnud ja ega see armastus looduse vastu ei kustu. Mina ja mets hingame üsna ühes rütmis,» rääkis artist.

Liis on lõpetanud Nõmme gümnaasiumi ning nende kodu asus Pääsküla raba kõrval. «Tihtipeale käisin Pääsküla rabametsas end laadimas ja ka mitmed minu lood on sündinud just seal,» rääkis ta.

Suuremale publikule esineb ta rabas aga esimest korda. «Minu rabas esinemised on olnud vaid koos vanaemaga. Me käisime tihtipeale metsas koos matkamas ja alati sai ka üks tore lauluviis üles tõmmatud. Ehk ma olen rabas reaalselt esinenud vaid ühele inimesele, kui seda saab esinemiseks kutsuda,» sõnas Lemsalu.

Oma kõige eriskummalisemaks esinemiskohaks peab ta aga Sedona kõrbe Ameerikas. «Filmisime seal minu uue singli «Tähed me jalge all» videot ja päris huvitav ning võimas oli seal punaste kanjonite vahel oma lugu laulda. Turistid ilmusid uurima, et kes see laulab ja mis looga on tegu. Mäletan, et inimestele see lugu väga meeldis.»

Pääsküla raba kontserdil saadavad Liis Lemsalu kitarrivirtuoos Kalle Pilli ja basskitarrist Martti Laas, kes üllatab kuulajaid ka suurepärase lauluoskusega. «Kava saab olema pigem lustlik ja sellele maagilisele hommikule sobiv. Eks loodus näitab ja juhatab meid õigele teele,» lausus Liis Lemsalu.

Pääsküla raba hommikukontsert on kuulajatele tasuta. Loodusrajale pääseb kõige paremini Hiiu või Kraavi tänava lõpust. Istumiseks võib soovi korral kaasa võtta teki.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
«Roheliste väravate tänav» avab nõmmekate aiad ja kutsub hoovikontsertidele

Autor: Gerli Ramler

“Roheliste väravate tänav” 2018. (foto: Gert Holland)
Juba kümnendat korda aset leidva Nõmme traditsioonilise kogukonnapeo «Roheliste väravate tänava» põhirõhk on avatud aedades toimuvatel kontsertidel, näitustel, kohvikutel ja ekskursioonidel. Samuti on avatud restaureerimistelk, rohevahetus ning tänavalaat. Üritus toimub pühapäeval, 26. mail kella 10–16 Jannseni puiestiku raudteepoolsel küljel.

«Proovisime eelmisel aastal, kuidas inimestele meeldib, kui suure lava asemel jagada esinejad hoovidesse, ning saime ülimalt head tagasisidet nii avatud aedade omanikelt kui ka külastajatelt. Inimesed tõesti naudivad pisema ringi hubaseid koosviibimisi,» ütleb kogukonnapeo idee autor ja eestvedaja Ülle Mitt ühendusest Loov Nõmme.

Sellest inspiratsiooni saades jagati ka tänavu esinejad aedadesse ning avatud hoove on rekordiliselt palju – üle 30. Täpsem kava ilmub ürituse kodulehel ja sotsiaalmeedias ning on saadaval kohapeal infotelgis, mis asub tänavu J. V. Jannseni ja Põllu tänava nurgal.

Põllu 71 suurel terrassil saab keskpäeval kuulata Tallinna Tehnikaülikooli puhkpilliorkestri kontserti ning Hõimu 15 hoovis esineb Sulev Võrno oma autorikavaga. Jannseni 22/Põllu 110 asuva maja ja Jannseni tänava ajalugu tutvustavad käsitöömüügi ja kohviku kõrvale maja ehitanud Rudolf ja Linda Sõrmus ning nende kolm järeltulevat põlvkonda. Ajaloohuvilistel on kindlasti põnev ka näha ülesvõtteid Olevi tänava elust-olust aastatel 1930–1939 – näitus on avatud Olevi tänav 16.

Voolu 23 on avatud Adrenaliini lasteõu, kus tegevust leiab nii pisematele kui ka suurematele, näiteks töötoad, batuudiralli, disko ja jooga. Loomulikult on kohal ka esinejad: lastelaulustuudio Bel Canto ja Nõmme Pärimuskooli juhendaja Marika Moks, Nõmme huvikooli lapsed ning Triibuvurru tantsulapsed. Voolu 17b avatud hoovikohvik ootab jooga- ja pilatesehuvilisi koos treenima. Põllu 71 astub üles tantsustuudio Alhambra.

Lasteala ja restaureerimise päevatelk

«Kõiki esinejaid ja hoove ei jõua üles lugeda, kuid kindlasti on kohal ka noorte naiste koor Kevad ja Von Glehni teatri improtrupp, J. V. Jannseni tänaval on avatud restaureerimise päevatelk ning toimuvad põnevad loengud, näiteks aednik Airi Elb tutvustab söödavaid lilli aias ning bioloog Tõnu Ploompuu räägib Nõmme aedade rohelisest elurikkusest,» tutvustab Mitt.

Hoovid on avatud J. V. Jannseni, Olevi, Hõimu, Põllu, Künni, Voolu, Raudtee, Ränduri, Saha tänava ning Olevi põigu puiestiku lähedusse asuvatel osadel. Olulisel kohal on kogukonnapeol restaureerimine ja taaskasutus, mida veab seltsi asutajaliige Eve Saar koos restaureerimisfirmaga Tuuni Ka. Taastatakse vana mööblit ja kuna juhtumisi on 26. mai tituleeritud vanade akende päevaks, saavad huvilised näpunäiteid ja nii teoorias kui ka praktikas proovida vana akna puhastamist, kittimist ja mitut moodi taaskasutamist.

Lapsed saavad päevast rõõmu tunda lastealal, kus Nõmme kohalik Brontotuba korraldab mänge ja lusti pakub Piduvanker oma tuntud headuses, samuti toimub vinge maakunsti töötuba. Lisaks saavad põnnid oma esimesed kauplemiskogemused lastekirbukal ning lapsevanematel on võimalus nautida unikaalse Fun ja Zen Stuudio metsaaluseid trenne ja töötube. Kohal on turvalist liiklemist ja liiklusohutust propageeriv maanteeamet ning WIMA Estonia tsiklinaised oma heategevusliku Moto-Muttide Puhvetiga, mille kõrval asub mootorrattaparkla.

«Roheliste väravate tänavat» korraldab ühendus Loov Nõmme. Projekti rahastatakse kohaliku omaalgatuse programmist ja Nõmme linnaosa valitsuse abiga.

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Esimest korda toimub Nõmme Kevadel filmiõhtu!

Autor: Nõmme Sõnumid

Üht peaosalist kehastab Raivo E. Tamm.
(foto: Allfilm)
Nõmme Kevade esimese päeva lõpetab filmiõhtu Vabaduse pargis. 25. mail kell 18 on kõik nõmmekad oodatud Tähe ja Nõmme-Kase tänava nurgal asuvasse Vabaduse parki laululava juurde. Suurelt ekraanilt saab näha kodumaist komöödiat «Seenelkäik».
Tegemist on poliitilise satiiri võtmes musta komöödiaga, mis räägib tänapäeva poliitikute ja meediastaaride ebaeetilistest võtetest teel võimu ja kuulsuse poole. 2012. aastal valminud filmi on lavastanud Toomas Hussar, osades Raivo E. Tamm, Elina Reinold, Juhan Ulfsak ja Üllar Saaremäe. Tule oma matkatooli või piknikutekiga ja naudi filmivaatamist värskes õhus, üritus on kõigile tasuta!

Loe otse allikast

Nõmme, Tallinna uudised
Nõmme Kevade perepäev Pääsküla kooli hoovis

Autor: Liisa Salak

(foto: Jukko Nooni)
Laupäeval, 25. mail on Nõmme Kevade raames kolm suurt ettevõtmist. Päeva alustab kell 11 Liis Lemsalu trio kontsert Pääsküla raba vaatetornis ja lõpetab kell 18 algav filmiõhtu Vabaduse pargis. Nende kahe ürituse vahele mahub aga Nõmme Kevade perepäev, mis toimub kella 13–17 Pääsküla kooli hoovis.

Pääsküla kooli hoov on jaotatud viieks alaks, kus eri vanuses ja erinevate huvidega osalejad tegevust leiavad. Põnnialal tegeleb lastega Pipi Pikksukk, meisterdatakse õhupalliloomi, joonistatakse ja tehakse näomaalinguid. Noortekeskuste alal pakuvad tegevust nii Pääsküla kui Valdeku noortekeskuse noorsootöötajad. Toimub siidimaali töötuba, kus saab meisterdada omapäraseid kaarte, lisaks on lauamängude turniir ja soovijatele tehakse näomaalinguid. Tervise- ja ohutusalalt leiab politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, munitsipaalpolitsei ja «Kiusamisvaba kooli» maskoti Sõber Karu. Liiklus-, tule- ja veeohutuse alaseid teadmisi antakse läbi praktiliste tegevuste, näiteks saab vetelpäästja ametit proovida põnevas virtuaalreaalsusmängus. Spordialal toimub noorte (kuni 26-aastaste) 3×3-tänavakorvpalli turniir, kuhu on vaja eelregistreeruda, mida saab teha Facebooki ürituse «Nõmme Kevade perepäev» all oleval lingil. Lisaks korraldavad noored mitmesuguseid mängulisi sporditegevusi, samuti saab end proovile panna kabemängus. Kultuurialalt leiab Nõmme linnaosa raamatukogud, raamatukogubussi Katariina Jee ning Nõmme huvikooli põnevad töötoad: väiksematele pannakse üles lõbus takistusrada, samuti pakutakse palju loomingulisi tegevusi, alates siidimaalist ja lõpetades söejoonistusega. Kultuurialal sisustavad päeva noorte andekate muusikute ja tantsijate etteasted. Kell 14 algab Pääsküla kooli kevadkontsert.

Tulge pere, sõprade või naabritega, sest tegevust jagub kõigile ning kindlasti on oodata ka üllatusi! Perepäeva korraldab Nõmme Õpilasesinduste Liit ehk NÕEL koostöös Nõmme linnaosa valitsuse, Nõmme vaba aja keskuse, Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooliga.

Täpsema info leiab Facebookist ürituse «Nõmme Kevade perepäev» alt või linnaosa infotahvlite plakatitelt. Üritus on kõigile tasuta!

Nõmme Kevade perepäeval toimuvate võistluste auhinnad paneb välja Cityjungle Elamusgolf, tantsustuudio DanceAct, Eesti Vabaõhumuuseum, Estonia SPA, HappyFly batuudikeskus, Kangadžungel, kino Sõprus, Kuulsaal, NUKU teater ja muuseum, TantsuGeen, kirjastus Zeus, kirjastus Avita, Matsimoka ja Must Küüslauk OÜ.

Loe otse allikast