Rubriik: Eesti

Ajalugu, Eesti
Einselni põrm maetakse 2. aprillil USA-s Arlingtoni sõjaväekalmistule ERR
 - pics/2018/03/51400_001_t.jpg



Aleksander Einseln
r/allikas: mil.ee

väe endise juhataja, eelmisel aastal surnud kindral Aleksander Einselni põrm maetakse aprilli alguses Ameerika Ühendriikidesse riigi tähtsaimale, Arlingtoni sõjaväekalmistule.

armee koloneli Aleksander Einselni matusetseremoonia peetakse 2. aprillil kell 15, selgub Arlingtoni kalmistu ametlikult kodulehelt. Tseremoonia peetakse kalmistu peahoones.

Tseremooniast võtab osa väe juhataja kindral Riho Terras, edastas väe peastaap.

Matmisele järgneval päeval külastab Einselni hauda ka president Kersti Kaljulaid, kes osaleb 3. aprillil Washingtonis kolme Balti riigi presidentide ja riigipea Donald Trumpi kohtumisel.

“Külastame Arlingtoni kalmistut ja kindral Einselni hauda päev hiljem,” ütles presidendi kantselei avalike suhete direktor Taavi Linnamäe kolmapäeval BNS-ile, pidades silmas matuse päeva.

Taastatud Vabariigi väe esimene juhataja kindral Aleksander Einseln suri 16. märtsil 2017 ning 31. märtsil saadeti ta as Jaani ust ja väe kalmistult väeliste austusavaldustega viimsele teekonnale. Ärasaatmisel osalesid ka president Kaljulaid, minister ja väe juhataja.

Einseln sündis 25. oktoobril 1931 as. Ta lahkus koos ga st 1944. aastal Saksamaale ja elas alates 1949. aastast Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1950-1985 teenis ta Ühendriikide relvajõududes ning osales Korea ja Vietnami sõjas. relvajõududes tõusis ta koloneli auastmesse.

1993. aastal naasis kindral Einseln sse ja teenis väe juhatajana 1993. aasta maist kuni 1995. aasta detsembrini.

Arlingtoni sõjaväekalmistu asub Ameerika Ühendriikide Virginia osariigis, Washingtoni naabruses. Kalmistu asutati 1864. aastal ning sinna on maetud muu hulgas nii Ameerika Ühendriikide kodusõjas, Teises sõjas kui Korea ja Vietnami sõjas langenud. Arlingtoni kalmistule on sängitatud ka Ameerika Ühendriikide 35. president John F. Kennedy.

Eesti, Huumor
Ajateenija meenutab: Herem marssis sisse, mina lamasin palja tagumikuga laual

Kaitseminister Jüri Luik teeb ele ettepaneku nimetada järgmiseks väe juhatajaks praeguse väe peastaabi ül brigaadikindral Martin Heremi, kes asuks ametikohale 5. detsembril.

avaldab ühe endise ajateenija meenutuse kohtumisest Heremiga, mis jäi ehk mõlle poolele meelde, kuid oli väes kindlasti ajalooline. Hoiatame, et tekst on veidi kirev ja eheduse säilitamiseks me seda muutma ei hakka.

“Väljaõpe sai läbi, olin s tagasi, aega omajagu mööda veerenud ja kätte jõudnud see päev, kui pidulikul pataljonirivistusel loeti ette pataljoniül käskkirjad, millega omistati ajateenijaile uusi auastmeid.

Mina aga olin suutnud vahepeal kerge südamelihasepõletiku hankida, mille suurlt jaolt juba püstijalu olin läbi põdenud, aga mille tõrjumiseks endiselt igapäevaselt sigavalusaid süste pee sain.

Ja siis juhtuski kuidagi nii, et just tolsamal päeval ei olnud pataljoniarsti kohal ja vand med.vennad, kes kohe saabuva alaagri järel pidid reservi pääs, olid rivistusel – ja mina, värske med.vend, jäin laatsaretti valvama. Tsivilistist velsker, punapäine proua oli aga pati arstilt saanud korralduse mulle rivistuse ajal järjekordne annus rohulahust pee pressida.

Need süstid olid sigavalusad. Ravim oli kristalne pulber, mida NaCl sees lahustati ja siis läbi jämedanõelalise süstla lihasesse suruti. Kui pulbrit piisavalt hoolikalt lahuses läbi ei raputanud, siis… Oi. Ai.

Ja nii ma olin siis kõhuli med.punkti ülevaatuslaual, marlitutsakas karjumahakkamise vastu hambus, perse paljas ja higipull otsa ees jälgimas, kuidas proua sadistliku mõnuga rohukapi ees mulle järjekordset valudroogi valmis raputas.

Hetk, sekund enne seda, kui ta valmistus seda kuradima kanalisatsioonitoru meenutavat nõelajurakat mu tagapalgeisse rammima, avanes med.punkti uks ja sisse mais nooremleitnant Herem.

Ma ei osanud midagi suurt arvata, aga niipalju mu hirmuähmas aju suutis genereerida, et olukorras, kus ma olen abitus seisusndis kõhuli, püksid rebadel, ei ole mul ilmselt vaja garnisonimäärustikku punktuaalselt jälgida ega püsti karata.

Nii ma siis jälgisin, kuis Herem tõsisel muigel oma hiigelsaabastega üle läikiva linoleumi mürtsutas ja minu ees seisma jäi. Põrnitsesin teda, unustades isegi marlitupsu hammaste vahelt sülitamast.

„Et sedasi!” müristas Herem. „Teate, tavaliselt ma ajateenijate järele ei jookse, reamees, ja veel vähem palja persega ajateenijate järele, aga mul on teile üks paber ette lugeda!”

Ja võttis mapi vahelt valge paberilehe ning luges sealt: „Käskkiri! Vastavalt otsusele number see ja too, prim too ja see, käsin: omistada reamehele väeline auaste kapral alates kuupäevast see ja see! Alla kirjutanud: Üksik-Jalaväepataljoni ülem kapten Klettenberg!”

Luges, voltis paberi kokku, pistis selle mulle pihku ja tõmbas siis frentšitaskust välja kaks tuliuut rohelist pagunit, millest kummalgi üks triip. Pani need “laibaletile,” kus ma palja persega olukorra skisofreenilisust tunnistasin, surus kätt, pööras kannapeal ringi ja lahkus.

Riviplatsilt kostis hümni. Nagu minu auks. Minu, palja persega värske Kaitseväe laskur-sanitar-autojuhut kaprali auks.

Nii sai minust esimene ja viimane ajateenija Kaitseväe ajaloos, kes on auastmekõrgenduse vastu võtnud palja persega.”

Allikas

Eesti
Vana foto avab Yana Toomi perekonna rääkimata loo

?Ekspress leidis rahvusarhiivist dokumendid, kuidas 100 aasta eest sai alguse Eesti ainus naispoliitikute dünastia. ?

Natalia Tomson.

Neljakümnendates eluaastates naise juuksed on hoolikalt kuklasse seatud, silmis enesekindel pilk, hoiak natuke mehelik.

Sobib kogenud kommunistile, kes juhatab Eesti NSV kohaliku tööstuse ministeeriumi eriosakonda.

Kuid fotol paistab midagi, mis karmi Stalini ajaga kokku ei lähe. Naise kaelas läigib suur ümmargune ehe.

VANAEMA: Natalia Tomson (1899–1979) kannab Stalini ajal oma kompartei liikme toimikusse kleebitud fotol rahvuslikku viikingisõlge.Järgmisel päeval lähen uuesti arhiivi, kaasas suur luup. Uurin fotot lählt. Ei mingit kahtlust: Natalia kannab hõbedast viikingisõlge. Sellised rahvusromantilised ehted said iseseisvas Eestis enne sõda naiste seas väga popiks.

Olen rahvusarhiivis tutvunud sadade kompartei toimikutega. Esimest korda näen kommunisti, kes poseerib uhkelt viikingilaevaga.

Natalia Šiman, sündis aastal 1899 Venal Pihkvas eesti töölisperes. Üles kasvas Tveri kubermangus Toropetsis, eesti ümberasujate keskuses. Õppis seal viis aastat tütarlaste gümnaasiumis.

Juba 15aastaselt töötas neiu Petrogradis elektro ettevõttes poolijana. Seejärel oli teenija epileptikute varjupaigas. 1918. aastal astus bolševike parteisse.

Ohoo! Selle pere naised on osalenud poliitikas juba sada aastat, kolmandat põlve järjest.

LAPSELAPS: Europarlamendi saadik Yana Toom.Foto: Rauno VolmarYana ToomMargarita Tšernogorovaga.

1944: EKP operatiivgrupp saabub Tallinna

Kui ma 84aastasele Margaritale mobiilile helistan, nõustub naine kohe kohtuma. Ainult aja leidmine osutub raskeks. Tal on iga päev mõni koosolek, kas Tallinna volikogus, mõnes komisjonis või lastehaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla nõukogus.

Lõpuks kutsub ta mind järgmisel hommikul koju külla. Margarita elab Mustamäel Nõukogude aja lõpus ehitatud majas.

Margarita osutub väikest kasvu käbedaks naiseks. Ta juhatab mind oma kodukontorisse. Laual seisab arvuti, ekraanil Facebook. Räägime t perekonna saatusest ja poliitikast kolm tundi järjest, enamasti eesti keeles.

Margarita oli 11-aastane, kui isa talle oktoobris 1944 Leningradi lastekodusse järele tuli, et Eestisse sõita. Tallinna saabusid nad esimese taas käimapandud reisirongiga.

„Sügis oli haruldaselt ilus,“ meenutab Margarita. Osa Tallinnast lasub rusudes, aga sõjapurustustega on tüdruk harjunud. T perekonna korter sai Leningradi blokaadis mürsuga pihta.

Margarita näeb Tallinnas elus esimest korda kastaneid ja krüsanteemide õitsemist. Töötavad kohvikud ja õllebaarid, Kaarmanni kaupluses võib osta kaardivabalt toidukaupu. Pärast lastekodu on see luksus.

Tallinnast saab Margarita uus kodu. T vand kuuluvad EKP operatiivgruppi, mis taastab Nõukogude võimu.

Heinrich Tomson

Lisette

„Sa pole ju sõdur!“ teeb Lisette märkuse, kui tüdruk keerab asju pakkimiseks ajalehte. Edaspidi eelistab ta võrku või kotti. Lisette õpetab ka lauakombeid, lillede valimist ja palju muud.

Margarita ei oska tollal eesti keelt ja läheb Tallinna e tänava vene tütarlastekooli (praegu asub selles majas Prantsuse lütseum).

Vand suhtlevad omavahel küll eesti keeles, aga tütrele pole seda õpetanud. „Nad lihtsalt kartsid väga vahistamist,“ selgitab Margarita. „See oli enese.“

1938: Salakiri mantlivoodri vahel

Perekond Tomson elab enne sõda Leningradis otse Talvepalee vastas, Peeter-Pauli kindluse kõrval suures korteris. Nad on heal järjel, abiks käib koduabiline.

Natalia töötab Leningradi raadios toimetajana. Heinrich on treipinkide tehases lukksepp-tsehhiülem.

Isa viib Margaritat väiksest peale Ermitaaži. Ooperis käiakse Maria teatris, kus tüdrukule meeldib väga „Muinasjutt tsaar Saltaanist“. Ükskord läheb ta teatrisse suure juuksekrunniga, mis pahandab tagumises reas istuvat kodanikku. Pidulik soeng tuleb suure vaevaga harutada.

„Elasime väga hästi,“ ütleb Margarita. Kuni lastakse töölt . Tööraamatusse märgitakse põhjuseks ebasoovitav rahvus. Järgmised neli aastat teenib Natalia leiba sanitaarkultuuri majas oblastiinspektorina.

MihhailTomson. T naine ütleb mehest kui rahvavaenlasest .

Miihail KalininMihhail Kalininilt.

Jekaterina LoorbergKonstantin Rokossovskiga, tulevase Nõukogude Liidu marssaliga.

„Ema oli väga tugev naine,“ räägib Margarita. „Teda oleks võidud arreteerida. Meid kõiki oleks võidud.“

Vahistamised toimuvad tavaliselt hommikul vara. Kui vand peaks ära viidama ja Margarita üksi jääma, tuleb tal kohe kodust lahkuda.

Varvara Vassiljevnapeab tüdrukukese üles kasvatama.

„Ma ei tohtinud sellest plaanist kellelegi rääkida,“ jutustab Margarita. „Tänu jumalale, et vanid ei vahistatud.“

1917: Tütarlapsest sirgub bolševik

Natalial on põhjust karta, sest ta varjab partei eest oma päritolu. Perekonnapärimuse kohaselt olid Šimanid jõukad inimesed, mis võimaldas tütrel tsaariajal hea hariduse saada. Mängu tuleb ka juhus.

Aleksei Kuropatkin, kes langes Peterburis pärast lüüasaamist Vene-Jaapani sõjas põlu alla. Kindrali naine soovitab noorukest ja kena Nataliat tööle tsaari tädi majapidamisse.

Aleksei KuropatkinNii satubki Natalia Neevalinna. Õukonna elu talle ei istu. Tsaaripere suhtub alamatest seisustest inimestesse halvasti. Eesti neiust sirgub punaseks muutuval Venal revolutsionäär.

Pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni asub ta tööle toiduainete komissariaadis asjaajajana. 1918 astub bolševike parteisse. 1919 käib Nõukogude võimu ülesandel Ukrainas talupoegadelt vilja varumas. Seejärel töötab Petrogradis partei naissektsiooni sekretärina.

1920. aastal läheb Natalia puhkuse ajal ajutiselt appi Vetšekaale – Ülevenalisele Erakorralisele Komisjonile. See on esimene Nõukogude julgeolekuteenistus, OGPU, NKVD ja KGB eelkäija.

Asjaajajana töötavat neiut ei lasta Vetšekaast enam min, sest ta teab liiga palju. Nüüd juhtub midagi kummalist. Kompartei leiab, et Natalia läks julgeolekusse tööle omavoliliselt ja viskab noore tšekisti parteist välja.

Natalia jääb julgeolekusse. „Töötada oli väga raske,“ meenutab ta aastaid hiljem EKP koosolekul, mille üleskirjutus asub rahvusarhiivis. „Päeval tegime põhitööd, öösel sõitsime operatsioonidele.“

Aastal 1930 paneb ta ameti tervislikel põhjustel maha ja asub õppima Leningradi kommunistlikus ajakirjandusinstituudis.

1933 sünnib Natalia ainus laps – tütar Margarita. Isa Heinrich on pärit Tallinnast, töötanud tehastes ning sõitnud maailma meredel laevakütja ja masinistina.

1941: Ministriproua õpetab bridži

Sõja puhkedes saadetakse kaheksa-aastane Margarita koos koolikaaslastega Novgorodi oblastisse. Ühel päeval ilmuvad taevasse Saksa lennukid, mis avavad tule ja viskavad alla õhudessandi. Algab pealetung Moskvale.

Margarita pageb koos kaaslastega metsa, kust oma lapsi otsima saabunud vand nad ime läbi üles leiavad. Metsa jääda ei saa, raudteejaama aga on 75 kilomeetrit. Ükski auto ei võta neid peale. Järjekordset lähenevat autot nähes käsutab isa lastekarja teele pikali ja seisab parteipiletit käes hoides nende ette. Rongisõit Leningradi kestab sakslaste pidevate õhurünnakute all kolm päeva.

„Nad lendasid väga madalalt ja lendurite näod olid hästi näha,“ räägib Margarita. Õhurünnaku ajal katab isa teda oma kehaga. Kõigil pole õnne, surnud jäetakse raudtee äärde maha.

Hildegardijuurde.

„See oli täielik košmaar,“ kirjeldab Margarita kahenädalast teekonda jõepargasel. Kaubaalusel pole kusagil olla ega midagi teha.

Pargasel reisib ka ühe endise Eesti ministri naine, kes võtab igal hommikul väiksest purgist ühe kohvioa ja närib seda. Proual on kaasas kaardipakk. Ta õpetab Margaritale bridži ja muid kaardimänge.

„Kaks nädalat mängisime kaarte,“ ütleb Margarita, „ja pärast olen mänginud terve elu.“

1920: Kaardilauas mahamängitud tädi

HildegardSanjaga.

Karl

Võitjaks osutunud Sanja mähkis Hildegardi imekaunisse kasukasse ja viis koju. Kahe päeva pärast tuli Karl ja tahtis naist tagasi.

„Ma arvan, et nad lõid ta maha,“ räägib Margarita. „Sest seal oli Karli haud, kus me tädiga käisime.“

Tädi juurde saabub ka pereisa Heinrich. Ta töötab sõjatehases, mis toodab püstolkuulipildujaid PPŠ.

Liza Skina. Isa kutsutakse Tomsoniks, Tomsonihhaks. „Ja mina olin Tomsonka,“ naerab Margarita.

1944. aastaks on Moskvas klaar, et sõda võidetakse. EKP hakkab üle Vena otsima Eestile uut kaadrit. Ka Tomsonid saavad pakkumise ja nõustuvad ning siirduvad tagasi Leningradi.

Olga LauristiniMarjut, keda kutsutakse hüüdnimega Mašku.

Vand saadetakse tööülesannetega Eestisse. „Nad ütlesid, et neil on laps,“ räägib Margarita. „Seepeale öeldi, et lapse koht on lastekodus! Ja mind jäeti Leningradi. Ma käisin juba viiendas klassis.“

Sel hetkel heliseb järjekordselt Margarita mobiiltelefon. „C??????? ???, ??????????, ???????! (Mu kullake, tere, kallis!)“ rõõmustab ta. Helistab Yana.

Ema räägib talle rõõmsalt, et annab parajasti ajakirjanikule intervjuud, aga „ma ei tea, millega see lõpeb“. Yana muutub seepeale natuke murelikuks.

1956: Johannes Käbin uurib tüli ühisköögis.

Tallinnas keskkooli lõpetanud Margarita naaseb 1951. aastal Leningradi, et õppida ülikoolis juurat. „Tahtsin väga võidelda õigluse eest ja uurida ajalugu,“ põhjendab ta elukutse valikut.

Stalini surm märtsis 1953 seab noore naise ootamatult ohtu. Ta läheb teatrisse vaatama Verdi „Sitsiilia verepulma“ ja langeb juhti leinavate õpingukaaslaste pahameele alla. Dekaan soovitab Margarital sõita paariks kuuks puhkusele, kuni nördimus vaibub. Juristi diplomi saab neiu aastal 1956.

Johannes KäbinFoto: ÕhtulehtNataliast saab Eesti NSV kergetööstuse ministeeriumi kaadriosakonna juhataja. Ametlikult kuulub naine komparteisse aastast 1928, kui ta sinna uuesti vastu võeti. Kasutades ära NSV Liidus alanud sulaaega, palub ta taastada oma parteistaaž alates aastast 1918.

Arhiividest kaevatakse välja, et Natalia üritas astuda parteisse tagasi juba 1923, kuid teda ei võetud.

Johannes Käbin

Käbin ütleb Natalia kohta: „Kogu lugupidamises selle naise vastu ei tõuse mu käsi teda parteisse taastama.“

Parteil pole kombeks tunnistada, et kunagi tehti vale otsus. Natalia otsib veel kolm korda abi Moskvast, kuid tulutult.

1966: Sünnib tüdruk nimega Jana

Igor TšernogorovigaMarina. Ta saab 1966 endale õe, kellele mõtleb panna nimeks Vassilissa või Ksenia. Eesti sugulaste soovitusel saab tüdruk nimeks Jana.

Vanavand Natalia ja Heinrich hakkavad lastelastega kohe eesti keeles rääkima. „Ma olin väga rõõmus,“ ütleb Margarita.

Elfriede Morgenson, Eesti ajal eluaegsele sunnitööle mõistetud kommunist.

EMA: Margarita Tšernogorova (teises reas vasakult kuues) koos kolleegidega Eesti kompartei keskkomiteest Toompeal ülemnõukogu istungite saalis Lenini bareljeefi all aastal 1977.Margarita töötab keskasutustes juristina. Eesti NSV Ülemkohtus osaleb ta rahvakaasistujana abielulahutuse istungitel, kus jagatakse isegi kardinaid ja triikrauda. T silme alla lahutab oma abielu ka legendaarne laulja Georg Ots.

Valeri Korb.

Nõukogude Liit oskab ehitada võimsaid tuumarelvi, aga moodsate rõivaste valmistamine käib riigil üle jõu. Aga ka parteitöötajate perekondadel on inimlikud vajadused.

Aastal 1984 käib Margarita turismigrupi juhina Soomes. Ta võtab kaasa šampanjat, müüb selle soomlastele poes maha ja naaseb kahe paari teksadega tütardele.

Karl Vaino

„Ta kuulas mind ära ja ütles sekretärile, et rohkem Tšernogorovat t juurde mitte lasta!“

1988: Karl Vaino soovitab jalgadega trampida

Margarita on eeskujulik nõukogude inimene. Tütar Jana õpib 1980ndatel Tartu ülikoolis vene filoloogiat, seal liigub ka põrandaalust kirjandust.

Jana võtab koju kaasa luuletaja Jossif Brodski kohtuprotsessi materjalid. Tulevane Nobeli preemia laureaat mõisteti Leningradis 1964. aastal süüdi parasiitlikus eluviisis. Kui pabereid näeb, lausub ta tütrele üllatunult: „????????????a!“ (Nõukogudevastane!).

1988 puhkeb Eestis laulev revolutsioon. „Minu jaoks oli see kõik üllatus,“ ütleb Margarita. Ka EKP ei tea, mida teha. Karl Vaino tuleb oma võimu viimastel päevadel välja omapärase plaaniga.

„Te võite naerma hakata,“ ütleb Margarita ja pajatab uskumatu loo. Vaino käsib alluvatel minna üht koosolekut vaigistama.

KARL VAINO.: EKP KK esimene sekretär andis Margarita Tšernogorovale kummalsit nõu.„Kui plaksutate, siis ei võeta teid kuulda,“ õpetab Vaino. „Kui trambite jalgadega, siis kuulatakse.“

Vaino ise jääb sel korral EKP valgesse majja, kus asub praegu välisministeerium. Tuled kustutatakse, akendele tõmmatakse ette kardinad. Laualambid pannakse põrandale, et maja paistaks väljast mahajäetud.

„Ainult Karl sai selline idioot olla!“ pahvatab Margarita. „Oled esimene sekretär, siis võta vastutus, mine räägi ise inimestega. Käisime ja kuulasime, aga jalgadega muidugi ei trampinud.“

1990: Algab võitlus Savisaare valitsusega

Vaino Väljas, kes Margaritale ei meeldi. 1989 läheb naine pensionile (tollal algas naiste pensioniiga 55aastaselt). Ta saab 170 rubla vabariiklikku personaalpensioni, mis vastab keskmisele kuupalgale. Elab nooblis korteris Tõnismäel, omab sõiduautot Zaporožets 968 ja suvilat Haabneemes mere ääres. Aga ta ei suuda niisama kodus istuda.

Margarita läheb juristiks tehasesse Volta, kuid see ei tule majandusraskustes toime.

Kevadel 1990 toimuvad pöördelised sündmused. Ülemnõukogu kuulutab välja Eesti Vabariigi taastamise. Võimule tuleb Edgar Savisaare valitsus. Loobutakse Nõukogude lipust, hümnist ja vapist. 15. mail tungivad Interrinde meeleavaldajad läbi miilitsaaheliku Toompea lossi hoovi. Savisaar kutsub rahvast Toompead kaitsma, valitsus jääb püsima.

Vladimir LebedevVladimir Jarovoi.

Margaritast saab uue nõukogu referent. Veel augustis 1991 sõidab ta komandeeringusse Moskvasse NLKP Keskkomiteesse.

Hotellis Rossija ei anta talle hoolimata NLKP Keskkomitee broneeringust pikka aega tuba. Keskkomitee kohvikus pakutakse ainult musta kohvi, leiba ja maksavorsti. Margarita lahkub Moskvast veendumusega, et komparteiga on lõpp.

Mõne päeva pärast algabki augustiputš ja Eesti taastab iseseisvuse. „Ausalt ütlen, mina ei suutnud ette kujutada, et Nõukogude Liit laguneb,“ tunnistab Margarita.

1992: Uus elu Vene tuumarelva looja kodus

Ka Pöögelmanni tehast tabavad raskused ja Margarita abikaasa Igor kaotab töö. Pere loobub olude sunnil kesklinna korterist. Vand kolivad Mustamäele, vahepeal abiellunud Jana pere le.

ÄIAPAPA: Akadeemik Boriss Litvinov (1929– 2010) oli juhtivaid Vene tuumarelva loojaid, sotsialistliku töö kangelane ja kolme Lenini ordeni laureaat.Vladimir Litvinov

Boriss Litvinovi

„Suurepärane inimene!“ iseloomustab Yana praegu oma äia.

Jana vanem õde Marina elab juba 1990. aastast Venal. Ta lõpetas Moskva humanitaarülikooli ajaloolase-arhivaarina. Abiellus Tallinnas ehitusvägede kõrgs poliitkoolis õppinud sõjaväelasega ja kolis tolle kodukanti Lipetskisse. Marina töötab seal Vene migratsiooniteenistuse osakonnajuhatajana, t eruohvitserist mees peab Doni kaldal mesilasi.

1993: Rikas pärija joob majad maha

Margarita ei kavatse Eestist lahkuda, vaid hakkab oma elu uuesti üles ehitama. Laenab tol hetkel väga suure summa – 5000 krooni. Üürib ruumid kino Sõprus vastas, ostab arvuti ja printeri. Päev hiljem külastavad t asutatud õigusbürood vargad ja viivad kõik väärtusliku min.

Omandireform toob Margarita juurde abi otsima väga erineva saatusega, põhiliselt vene inimesi. Nende hulgas on naine, kelle vand hukkusid Saksa ajal Klooga koonduslaagris. Pärast sõda lapsendati ta ühe lesknaise poolt. Lese valgekaartlasest mehe lasid kommunistid 1940. aastal maha. Mehele kuulus Tallinna vanalinnas mitu maja, mis tagastatakse nüüd kasutütrele. Ootamatu rikkus käib aga pärijale üle jõu.

„Kõik on ära kaotatud ja ära joodud,“ teab Margarita praegu.

Naine aitab omanikel vara tagasi saada ja üürnikel omanikega läbi rääkida. Ta ei oska oma töö eest kõrget hinda küsida. Vahel piirdub tasu rooside ja šokolaadikarbiga.

„Kui ma oleksin pühendunud ainult omanike huvide esindamisele, oleksin saanud väga jõukaks.“

1993: Kivirähk, Reinsalu, Tšernogorova

Aleksei Zõbin

Andrus KivirähkUrmas Reinsalu. Avalikkusele tundmatu Reinsalu saab 83 häält, Kivirähki toetab 455 valijat.

Vene nimekiri teeb Tallinnas kolmanda tulemuse. Margarita 1557 häält viivad ta volikokku. Ta suhtleb palju vene inimestega ja laob mittekodanike abistamisest tugeva poliitilise vundamendi.

Mart NiklusMart Laarileseoses „teatud ringkondade Eesti-vastase tegevuse elavnemisega“.

Niklus toob näiteks, et l Lindakivi kinos toimus rahva kohtumine linnavolinik Tšernogorovaga. Naine öelnud, et „Eesti on liitriigi lagunemisel tekkinud riik, kus igal elanikul on võrdne õigus kodakondsusele“.

1994: Keeleeksam jääb ära

Jana igatseb Tallinna järele. 1950ndatel asutatud Snežinsk on kõle koht, sisse ja välja pääseb erilubadega. Kõik see mõjub klaustrofoobselt.

1994 naaseb Jana koos ühe lapsega Eestisse, hiljem toob teise järele. Nõukogude Liidu passis on Jana rahvuseks eestlane, aga lihtsustatud korras Eesti kodakondsuse andmine on ära lõpetatud.

Tuleb teha keeleeksam, aga sinna Janat ei lasta. „Mul oli selline puukeel. Öeldi, mis te siin käite. Peate eksamiks valmistuma,“ räägib ta.

Jana vihastab, läheb Tallinnas Vene saatkonda ja saab nii kodakondsuse kui ka passi. Elu Venal on teda õpetanud enda eest seisma.

2001: Altkäksu pakkumine haiglapalatis

Riigikogus tekib 1995 Vene fraktsioon. Margaritast saab selle nõunik. Ta osaleb välismaalaste seaduse tegemises.

Toivo Tootsenile, kes kutsub teda Keskerakonda. Lõpliku jah-sõna annab naine Hongkongis, kus mõld viibivad Tallinna delegatsiooni koosseisus.

Edgar Savisaar

Sel ajal valitsetakse Tallinna linna väga napi häälteenamusega. „Volikogus käis ühe-kahe-kolme hääle mäng,“ ütleb Tootsen. Toimuvad valgustkartvad sobingud.

Nikolai Maspanov.

Järgmisel päeval valitakse volikogus linnapead. Kuna naine on haige, peaks t eest hääletama asendusliige. Maspanov tahab, et Margarita loobuks asendajast ega hääletaks ka ise. Vastutasuks saaks ta 100 000 krooni.

Margarita teeb selle avalikuks. „Altkäksu pakkumise ajal oli palatis veel üks naine, kuid t voodi oli meist kaugel ja tal oli paha. Ma olen kindel, et ta meie juttu ei kuulnud,“ teatab ta ajakirjandusele.

Maspanov võtab avalikult omaks, et käis tõesti haiglas, kuid eitab raha pakkumist.

Mark LevinTõnis Palts. Kuus kuud hiljem on Palts ametist läinud.

Sestpeale on Keskerakond pealinna valitsenud ligi 16 aastat jutti. Tänavu sügisel ametist lahkuva keskfraktsiooni 46 liikmest on üle 30 vene inimesed. Margarita kuulub fraktsiooni kolme aseesimehe hulka.

Ain Seppik.

Ja linnavalitsus arvestab Margaritaga. Keskfraktsiooni juht Tootsen toob näite, et alles hiljuti paigaldati Mustamäele üle saja pingi. Margarita oli pannud tähele, et inimestel pole kusagil jalgu puhata.

Volikogus töötab Margarita alates 1993. aastast. Nii pikk staaž on veel ainult ühel saadikul.

„24 aastat juba, kes võinuks arvata?“ paistab Margarita isegi üllatuvat.

2005: Kodakondsus eriliste teenete eest

Aleksei Toomiga. Kokku on Janal neli poega ja üks tütar. Neljal lapsel on Eesti ja ühel Vene kodakondsus. 2015 lähevad Yana ja Aleksei lahku.

Paul ToomTõnu Kaljuste

„Ma teadsin, et mu äiad hakkavad ajakirjandusele kunagi huvi pakkuma,“ turtsatab Yana. Ta on tööga nii hõivatud, et meie intervjuu toimub kell seitse hommikul t eurosaadiku büroos Roosikrantsi tänaval.

Aastatuhande algul töötab Jana vene ajalehtede Den za Dnjom ja Vesti Nedeli peatoimetajana. Ta valdab hästi eesti keelt, teeks kodakondsuse eksami nigu niuhti ära.

Savisaar räägib Keskerakonnas, et Margarita tunneb huvi, kas t tütar saaks kodakondsuse eriliste teenete eest.

Ain Seppik teatab Savisaarele, et pole sellega nõus. „Ma ei näinud tal erilisi teeneid Eesti riigi ees,“ ütleb Seppik täna.

Andrus Ansip. Sellest piisab.

Valitsuse korraldusse lähevad Jana teenetena kirja: „Töötab nädalalehe Vesti Nedeli peatoimetajana. Ta on viimase 10 aasta jooksul olnud tegev mitmes integratsiooni ja Eesti maine tõstmisega seotud projektis venekeelse elanikkonna seas.“

Detsembril 2005 annab Ansipi valitsus Janale Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest.

„Ma vahetaks hea meelega passi saamise aluse ära,“ ütleb Yana täna. „Võib-olla lähen ja teen kodakondsuseksami.“

2014:Kapo kustutab oma aastaraamatut

Ema on juba mõnda aega kutsunud tütart poliitikasse. Yana astubki 2008 Keskerakonda ja saab 2010 Tallinna abilinnapeaks. Kuna Margarita hääletab volikogus tütre poolt, teeb politsei le korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest 5520 krooni trahvi. Margarita b end kohtus ise ja võidab.

Yana tegeleb linnas haridusküsimustega. Seaduse kohaselt peavad vene gümnaasiumid hakkama õpetama 60 protsenti õppeainete mahust eesti keeles.

Yana leiab, et osa koole seda ei suuda ning peaks saama erandi vene keeles jätkamiseks. Ühes intervjuus ütleb ta: „Minu tütar õppis eesti keeles ja poisid õppisid vene keeles, kuid mina ei taha enam, et minu lapsed eesti keeles õpiksid, andke andeks, aga mul on väga raske hoida enda tütart minuga samas kultuuriruumis, mis on minu jaoks väga oluline, sest me loeme ju näiteks erinevaid raamatuid juba.“

Yanast saab venekeelse hariduse eestkõneleja. Tapa koolis esinedes ütleb ta, et pooldab eestikeelsele õppele üleminekut, kui see toimub osapoolte nõusolekul – nagu seksis.

Raivo Aegi

Üllar TalvisteOliver Nääs.

Vaieldakse kaks aastat, siis otsustab Tallinna ringkonnakohus: „Tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, mille avaldamine politsei poolt oli õigusvastane.“

Kapo kustutab selle lause oma koduleheküljel avaldatud aastaraamatust ja tasub ligi 7000 eurot Yana advokaadikulusid.

Ühtlasi teeb kapo pressiteate, et jõustunud kohtuotsus ei kohusta neid oma järeldusi Yana suhtes „muutma, kuid piirab nende jagamist avalikkusega“.

2016: „Ma ei taha presidendiks SS-lase tütart“

Märtsis 2014 võtab Vena Ukrainalt ära Krimmi poolsaare. a ajakirjandus küsib paanikas, kas Narva on järgmine. ja Euroopa Liit kuulutavad välja Vena-vastased majandussanktsioonid.

Jüri e

Üllatused algavad Keskerakonna sisevalimistel. Yana pääseb napilt partei tosina kandidaadi sekka. Ta on eurovalimiste nimekirjas viimasel kohal.

Eurovalimistel saavad hääletada ainult Eesti kodanikud. Neist 25 251 annavad oma hääle Yanale ja 18 516 Savisaarele. Seega sõidab uuele tööle Brüsselisse Yana.

Bashar al-Assadigaja tolle kutsel riigis sõdivate Vene vägedega.

Ants LaaneotsVladimir Putini

Margarita tribüüniks on Tallinna linnavalitsuse väljaanne ???????. „Ma olen kategooriliselt vastu meie maa osalemisele Vena-vastastes sanktsioonides,“ teatab naine.

Taavi Rõivast

Marina Kaljurand. Sügisel 2016 toimuvatele presidendivalimistele läheb ta eesti rahva lemmikkandidaadina.

Martin HelmeVeera Rajevskaja.

Yana kommenteerib TV3 uudistes: „Helme lihtsalt ütles seda, mida teised teevad. See on häbtu ütlemine, niimoodi ei tohi teha.“

Imants Uits

Margarita meelest oleks sellise taustaga riigipea häbiasi. Ta põhjendab Facebookis: „Minu Leningradi kooli esimese klassi 36 õpilasest oli pärast sõda elus 5 last.“

Margarita osaleb presidendivalimistel Tallinna linna valijamehena ja annab oma panuse, et Kaljurand läbi kukuks.

2017: Savisaar lubab Keskerakonna hävitada

Kadri SimsonMailis Reps

Mihhail Kõlvartit.

Savisaare lähikonnas idaneb mõte oma valimisliidust. Yana lööb selles kaasa. Ta lubab le Mustamäe esinumbri kohta, mida Keskerakond kunagi ei andnud.

Margarita jääb ettevaatlikuks. Ta lubab tütart igati toetada. Kui Yana Keskerakonnast lahkub, tuleb ka t ära, muidu mitte.

„Jõud on ainult ühtsuses,“ seletab Margarita nii suvel tütrele kui ka nüüd intervjuus Ekspressile. „Lagunemist ei tohi lubada. Ma olin kompartei liige 30 aastat.“

Yana ind Savisaarega koos valimistele minna hakkab jahtuma: „Ütlesin Edgarile, et me peame teg pärast valimisi koalitsiooni Keskerakonnaga. Aga Edgar ütles: „Mis koalitsiooni, me hävitame nad ära!“

Peaministriks saanud näeb kõvasti vaeva, et veenda Yanat Keskerakonda jääma. Nad kohtuvad kümmekond korda Tallinnas ja Brüsselis, kui päeval ei jõua, siis öösel. Lõpuks jõuavad kokkuleppele ühiselt jätkata.

Yana rõhutab, et Keskerakonda jäämine oli t, mitte otsus. Kas l polnud selles üldse rolli?

„Võib-olla natuke,“ nõustub Yana. „Kui mul on nõu vaja, siis ikka helistan le. Tal on väga hea nina. Ta meenutab mulle miss Marple’it. Ripub telefoni otsas, kogub infot igalt poolt, seedib seda ja tal on vahel väga õiged tähelepanekud.“

15. oktoobril kandideerib Yana Keskerakonna esinumbrina Põhja-Tallinnas, Margarita on Mustamäel Taavi Aasa järel number kaks. Neil on ühine valimisreklaam „?????? ???????, ? ?? ????????“ (Teised lubavad, aga meie töötame).

Uue volikogu volitused kestavad neli aastat. Nende lõppedes oleks Margarita 88aastane. Ta juba teab, mida uus linnavõim teg peaks.

Sundvõõrandaks maju, millel omanikud lasevad laguneda. Asutaks munitsipaalremondikontorid, mis tegeleks linna ehitustega. Kui linn ise maksaks ja ise ehitaks, jääks Margarita arvates ära juhud, et keegi ametnik võtab ärimeestelt altkäksu.

100 aastat kangeid naisi

Natalia, Margarita ja Yana. Vana, ja tütar. Sada aastat kangeid naisi Eesti ja Vena poliitika vahel, eesti ja vene kultuuri vahel. Kellena ja kuidas Yana ise ennast selles rollis tunneb?

Küsimus tuleb Yanale üllatusena. Ta ütleb, et pole sellele mõelnud ja võtab paariks päevaks mõtlemisaja. Siis meilib ta vastuse: „Ikka iseendana. On ju loogiline, et inimene, kes tunneb end koduselt kahes mõtteruumis, on hea vahendaja.“

? Nõukogude passis oli nimi kirjas nii kirillitsas – ??? – kui ka ladina tähtedega, eesti transkriptsioonireeglite kohaselt Jana.
? Kui Jana sai 1990ndatel Vena passi, kirjutati sinnagi t eesnimi nii kirillitsas kui ka ladina tähtedega – ent mitte eesti, vaid rahvusvahelises, s.t prantsuse transkriptsioonis. Nii läkski ??? kirja kui Yana.
? Kodakondsus- ja migratsiooniamet võttis 2005. aastal Eesti passi välja andes nime kirjapildi Vene passist. Seal oli Yana.
? Naine ise kirjutas varem oma nime alati J-tähega – Jana. Ta oleks tahtnud olla edasi Jana, aga nime ametlik vahetus maksis tollal 300 krooni.
? „Lõin käega, sest raha lihtsalt ei olnud,“ ütleb Yana ise.

Allikas

Eesti
Kopli trollibusside asemikud rivistusid Vabaduse väljakule
[ngg_images source=”galleries” container_ids=”6″ display_type=”photocrati-nextgen_basic_imagebrowser” ajax_pagination=”1″ template=”default” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]
a Linnatranspordi AS (TLT) näitas Vabaduse väljakul äsja soetatud Volvo hübriidbusse ja MAN-i Euro 6 saastenormidele vastavaid linnaliinibusse, millest esimesed hakkavad järgmisel nädalal sõitma 9. liini trollide asemel.
TLT juhatuse esimehe Enno Tamme sõnul on valdavas osas Euroopa linnadest võetud suund autoliikluse vähendamisele, investeerides ühistranspordi arengusse.«stumist pole võimalik ohjeldada üksnes piiranguid kehades, nagu näiteks ummikumaks ning linnasüdame autodele sulgemine. Oluline on parandada ühistransporditeenust, muutes selle inimestele kättesaadavamaks ning mugavamaks. oma tasuta sõiduga on saavutanud viimaste aastatega ühistranspordi kasutajate arvu hüppelise kasvu, ent kui soovime ühissõidukeid eelistavate inimeste hulka veelgi suurendada, peame pöörama erilist sõidumugavusele. Meie bussipargile saabunud 20 moodsat hübriidi ja 30 diiselbussi annavad selleks olulise panuse,» ütles Tamm.«Oleme esimestena s võtnud ühistranspordis kasutusele hübriidsõidukid. 44 sõidukiga kuulume 10 hübriidirohk Euroopa linna hulka. Enam kui pooled meie bussidest vastavad Euro 5 ja 6 saastenormidele ning busside keskmine vanus langeb pärast 50 uue hübriidi ja diiselbussi saabumist 8,2 aastale. Seegi on muljetavaldav näitaja kogu Euroopa ulatuses,» lisas ta.TLT ostis 20 Volvo 7900 hübriidbussi ning 30 MAN-i diiselbussi, millest 20 on 12 meetri pikkused kaheteljelised ja kolme uksega bussid ning 10 on 18,5 meetri pikkused kolmeteljelised ja nelja uksega liigendbussid. Vabaduse väljakule rivistatakse üles kokku 15 bussi, igast liigist viis.Volvo 7900 hübriidis on 34 iste- ja 50 seisukohta, MAN Lion´s City GL-s (liigendbuss) 44 iste- ja 122 seisukohta ning MAN Lion`s City LE-s on 29 iste- ja 55 seisukohta.Uued bussid lähevad liinile 1.maist. Volvo hübriidid hakkavad sõitma 72. liini, mis asendab 9.liini trolle. sulgeb maist trolliliini number 9 Keskuse – Kopli, mis on järjekorras juba viies sulgemisele minev trolliliin.Läinud aasta 1. jaanuarist sulges Väike-Õismäele viivad trolliliinid number 6 Väike-Õismäe – Kaubamaja ja 7 Väike-Õismäe – Balti jaam, juba varem olid suletud trolliliin number 2 ja number 8 Väike-Õismäe – Vabaduse väljak. Neid trolliliine asendavad bussiliinid number 24, 24A ja 22.

Pärast trolliliini number 9 sulgemist jääb as tööle vaid neli trolliliini: number 1 – Kaubamaja, number 3 – Kaubamaja, number 4 Keskuse – Balti jaam ja number 5 – Balti jaam.

Trolliliinide sulgemise põhjusena on linn nimetanud vanade Škoda trollide amortiseerumist ja otsust nende asemele uusi trolle enam mitte soetada.