Autor: tom

RSS, Teadus
Soomere: kõrgemad temperatuurid hakkavad meile elusid maksma

Mitmepäevased aperioodid on s viimastel aastatel kasvanud tasemele, mis hakkavad inimestele ohtlikuks muutuma, selgitas Teaduste Akadeemia president “Vikerhommikus” kliimamuutustega kaasnevaid ohte.

Kas peaksime kliimast rääkima praegu veelgi tõsislt kui tavaliselt? 

Muidugi peame suhtuma tõsislt. Esmalt peame teg vahet ilmal ja kliimal. Ilm on see, mida me tunnetame oma nahaga. Ilma sees on ka see tuul, mida tunneme oma näol või teeb meie jalad märjaks, kui merelained meile vastu jalgu löövad.

See, et mõni ilm on vahest soojem kui teine, sellest ei ole mitte midagi. See on normaalne. Probleem tekib siis, kui temperatuur läheb üle selle, millega meie keha on harjunud. Inimkeha normaalne temperatuur on 37 kraadi. Kui temperatuur läheb sellest palju kõrgks, on inimesel vaja abi jahutuse, vee või millegi muu näol. Keskmise temperatuuriga üle 40 kraadi kipub inimene lihtsalt ära sur.

s olukord nii hull pole, aga sellegipoolest näeme, et mitte lihtsalt pole ilmad läinud soojks. Mitte lihtsalt pole jäänud lund vähks ega lumikatte paksus jäänud õhks. Me näeme, et on hakanud tul järjest väga ad päevad. Nende vahel on ka öö selline, kus temperatuur ei lange väga palju. Selliseid perioode nimetatakse alaineteks. Inimestel on äärmiselt ebamugav ja vantel inimestel ja näiteks vererõhutõve või astma käes kannatavatel inimestel, võib kõrge temperatuur eluohtliku olukorra tekitada.

Mida täpselt kujutab endast alaine ja mis on need temperatuurid, seda tuleb küsida Jüri Kameniku käest. T teab neid peast ja oskab kohe ära seletada. Mina tean oma kogemusest ja teaduskirjandusest seda, et mitmepäevased aperioodid on s viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Need on kasvanud tasemele, mis hakkavad inimestele ohtlikuks muutuma. See pole üldse naljakas, see hakkab meile maksma inimelusid.

Kas on pandud kirja ka juba mingisuguste päevade arv, mil me võime rääkida juba mingisugusest ühikust? 

Jah, kindlasti on, kuid pean ausalt tunnistama, et matatikuna suhtun arvudesse sellise teatava üleolekuga, arvates, et kui ma oskan arve analüüsida, ei pea ma neid täpselt teadma.

Kaks, kolm päeva mõjub üldiselt hästi, kuid pikem soojus ei mõju enam hästi. Ega inimesed pole ju ainsad, kes selle liigsoojuse all kannatavad. Kannatamine on ju väga mitme otsaga. Ei saa öelda, et üks asi on kindlasti halb ja teine asi on kindlasti hea. l on mingis mõttes tohutult vedanud. Kliimamuutuste mõttes oleme ühes paradiislikus kandis. Meil on neli aastaaega ja nende seas ei ole vihmahooaega.

Ega meile väga ei meeldi, et mõne aastaaja pikkus kipub lühen. Ikkagi tahaks, et talv oleks mõnusalt külm ja suvi särtsuvalt soe ja et kevadel õitseksid lilled ja sügisel valmiksid õunad. Ka see süsteem on hakanud natukene nihkuma. On juba olnud mitu talve, mil korralikku lumikatet meile polegi tekkinud. Seda saab juba nimetada kliimamuutuseks. Pole üldse vahet, kas üks talv on soojem või külmem. Kui me näeme, et tõenäosus külma talve tekkimiseks on vähens, räägime juba kliimamuutus. Kui ilm on see, mida me tunneme, hingame, oma nahaga tajume, siis kliima on kahjuks matatiliste statistikate kategooria.

Me ei jõua ilmselt kunagi ühisele arvamusele, mitu päeva moodustab kokku alaine. Küll aga saime hiljuti lugeda uudist, et väga suur jäätükk on kukkunud kuhugi merre ja peaksime nüüd ol tähelepanelikud.

Väga õige märkus. Kliimasüsteem on väga keeruline. See, kuidas see toimib, tundub mõnikord olevat kaine mõistusega täiesti vastuolus. Kui kogu maailm kipub soojen, siis Põhja-Atlandil on selge jahenemine toimumas. Kuu lõikes vaadatuna on Ameerika Ühendriikide mitmetes osades toimumas selge jahenemine. Ei ole üldse arusaamatu, miks Donald Trump ütles, et ta tahaks Ameerikas näha natukene rohkem kliima soojenemist. Sellised protsessid on mingis mõttes seotud ookeani tsirkulatsiooni erinevustega. Meid siin varustab soojaga Põhja-Atlandi soojuspump. See toob troopilise sooja kuskile Gröönimaa kanti ja põhjavetes läheb siis külm tagasi lõuna poole. Vahetevahel need ka segunevad. See süsteem toob Põhja-Atlandile tohutus koguses soojust, millest ka meie osa saame. Kui see peaks seisma jääma, peaks meie kliima san Alaskaga. Loomulikult ei toimu muutused ühe aastaga. Juttu on sadadest aasta, kuid Alaska kliima s ei ole üldse mitte võimatu.

See on üks kaugmõju näide, kus kuskil kaugel Islandi ja Gröönimaa vahel toimuvad asjad mõjutavad tuhandete kilomeetrite kaugusele ilma. Antarktika on ju veelgi kaugl. Antarktika ja Gröönimaa liustike sulamine on see protsess, mis annab umbes poole merevee taseme tõusust. Teise poole annab vee soojenemine. Sulanud vesi ei jaotu paraku ühtlaselt ümber maakera. Gröönimaa ja Antarktika on nii suured, et nad tõmbavad natuke vett rohkem enda poole. Meil ju kehtib s universaalne gravitatsiooniseadus, mille kohaselt suured asjad tõmbavad ikkagi rohkem end teineteise poole. Gröönimaa ja Antarktika liustikud on nii suured, et suudavad vett nii palju enda poole tõmmata, et meie veetase on pea meeter kõrgem praegu sellest, kui Gröönimaad meie lähedal ei oleks.

Merejää sulamine ei tõsta merevee taset. Kui liustikust murdub ära tohutu tükk ja triivib ele, muutub ka Antarktika pindalalt väiksks, mõjutades seeläbi gravitatsiooni. See tähendab, et Antarktika tõmbab palju vähem vett enda poole. Mujal hakkab seetõttu veetase tõusma. Ma ei oska praegu öelda, kas see saab ol sentimeeter või kaks, aga sinna suurusjärku see peaks jääma.

Ja see on väga lühikese ajaperioodi töövili? 

Jah! Me räägime kliimamuutus tavaliselt kümnete ja paljude aastakümnete võtmes, kuid tegelikult ei ole see nii. Meie kandi üks tugevamaid kliimamuutuse ilminguid on õhuvoolu ja tugevate tuulte suunamuutus. Tuuled ei ole siin tugevamaks läinud, kuigi vahest tundub, et need on väga tugevad. Statistikas pole otseselt midagi muutunud.

Küll aga näeme, et just siis, kui lagunes raudne eesriie, muutus järsku õhuvoolu suund poolel Läänemerel. See, mis varem tuli läänest, hakkas tul loode poolt. See muutus juhtus ühe talvega. Keegi oleks nagu lülitit vajutanud. Varem tuli läänest, nüüd tuleb loodest. See tähendab tohutut vahet sellest, milline soojushulk tuleb ja kuhu ta tuleb. Selle järelmõjusid näeme hästi mitmesugus vaatlusseeria, näiteks sootaimestikust, rohu kasvust, de kudemisest. 1989. ja 1990. aastatel, kui me vabaks saime, on ilmnenud tohutud hüpped mitmetes vaatlusridades. Me ei tea, kas see on tagasi pöördunud.

Aastakümneid ei olnud Soome lahel tugevaid idatorme. Need tulid tagasi 2012. Me näeme seda ka randade arengust. Nii mõnegi rannas oleva elamu omanik tervitab tõenäoliselt peatselt kõnega, et meri sööb kinnistu ära.

Jälle me räägime lühikeest ajaperioodist?

Me räägime ühest aastast, mille jooksul toimus see muutus. Kui me püüame tulevikku vaadata on neid muutusi ju veel tuls. Isegi kui kliimamuutust ei tule, on äärmiselt huvitav vaadata, mis suunast puhuvad kõige tugevamad tuuled tulevikus ja mis suunast puhuvad kõige ohtlikumad tuuled pika ajavahemiku jooksul. Kui see juhtub kord saja aasta jooksul, on tugevamat tuult oodata kuskilt edelast.

Kord tuhande aasta jooksul esinev tugevaim tuul kipub tul põhjakaarest. Mingis mõttes on ka see tulevik juba käes. Läänemere kõrgeimad lained salvestati 2004. aasta detsembris, mil lainete kõrgus oli 8,4 meetrit. Sellises väikeses lombis nagu Botnia laht mõõdeti kaks aastat tagasi 8,1-meetrised lained põhjatormis. Need põhjatuuled on juba kohal. Need on tekitanud situatsiooni, kus meil mais, juunis on väga päikeseline ilm, kuid õhk on vastikult külm. Aastaaegade muster kipub nihkuma päris mitme nädala jagu edasi. Seda me näeme Liivi lahe veetaseme. Kõrgete veetasemete aeg on nihkunud kaks kuni kolm nädalat edasi, igal aastaajal.

1967. aasta väga tugevast tormist on järgmisel aastal möödas juba 55 aastat. Kas peatselt on oodata juba järgmist külalist? 

Me teame, et 1967. aasta augusti torm murdis maha suure osa Põhja- a ja tekitas siiani nähtavaid kahjustusi, mis on märksa hulld, kui lageraiest tekkinud kahjustused. 1967. aastal registreeriti ka Pärnus väga pikka aega püsinud veetaseme maksimum ehk 253 sentimeetrit. See fikseeriti oktoobris, mitte augustis. See veetaseme rekord löödi üle alles 2005. aasta jaanuaris. Aastal 1967. oli meil kaks väga suur muutust. Üks väga tugev torm, mis murdis maha suure hulga a ja üks edelatorm, mis tekitas Pärnus kõige aegade kõrgeima veetaseme.

Meie meri reageerib maruliselt mõningatele tormidele, mis ei olegi nii tugevad, aga mingil moel suudavad need tormid mere ootamatult käima panna. Torme pole rohkem ilmnenud, samuti nad pole tugevaks läinud, aga nad on nagu erakondadesse kogunenud. Kui nad puhuvad üle Taani väinade erineva mustriga, puhuvad nad Läänemerre vett nii palju sisse, et terve Läänemere veetase tõuseb pea meetri võrra. Kui mõni nendest tormidest tuleb üle Läänemere avaosa, on ta suuteline Liivi lahte veel ühe meetri jagu vett sisse puhuma. Sellisel juhul on Pärnus ja Riias vesi ahjus.

Kas selleks aastaks le antud tormiennustuse pärast on meil põhjust olla tavalisest tähelepanelikum? 

Praegu ei tundu olevat midagi häirivat. Küll aga on üldine printsiip selline, et kui kliima soojeneb, on atmosfääris rohkem energiat. Samuti on veeauru näol atmosfääris rohkem varjatud energiat. Üldiselt peaksid tormid tugevn. Ekstreemsete sündmuste tõenäosus suureneb lihtsalt sellepärast, et atmosfääris on rohkem energiat.

Loe otse allikast

RSS, Teadus
Mesilased jäävad alkoholist purju ja kogevad võõrutusnähte

Poola teadlased selgitasid välja, et kui mesilasi harjutada i tarbima, siis aga i enam mitte pakkuda, tekivad neil võõrutusnähud. Teadlased loodavad, et nende uuringust on abi inimeste ismiravis.

Mesilaste ja i suhe ei ole ka looduses oltu, sest õienektariski võib mõnikord natuke i sisalduda.

Monika Ostap-Chec, Krzysztof Miler ja nende kolleegid Krakówist Jagellooni Üliist seadsid katsetarud üles paika, kus mesilastel ei olnud korjata muud toidupoolist kui teadlaste enda välja pandud suhkrut, täpslt sukroosi.

Sukroosi sisse oli segatud aga natuke i, täpslt etanooli, mida pidid siis paratamatult samuti tarvitama. Sellist segu lasti mesilastel süüa nii kaua, kuni nad iga ära harjusid, siis aga katkestati i pakkumine järsult.

Teadlasi huvitas, kas mesilaste käitumises seepeale midagi muutub. Muutuski — hakkasid sukroosi sööma natuke rohkem kui enne.

Ka suurenes mõnevõrra, mitte küll palju mesilaste suremus. See näitab, et neil oli ist juba tõsine sõltuvus kujunenud.

Seejärel hakkasid teadlased mesilaste u uuesti i segama, seekord aga päris suurtes kogustes, mõnedel juhtudel lausa 20 protsendi jagu toidu kogusest.

Selge mõju oli selgi — ilmutasid joobe märke. Nende liikumine oli häiritud, korjelennud ei laabunud kuigi hästi ja uusi oskusi omandasid vaevaliselt.

Teadlased märkasid aga ka seda, et korjemesilastel oli italuvus suurem kui tarus toimetavatel töömesilastel.

Põhjus on arvatavasti selles, kirjutavad Ostap-Chec ja Miler ajakirjas Biology Letters, et korje olid juba varemgi nektariiga lählt kokku puutunud.

Loe otse allikast

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
Hull lugu: sajad vaktsineeritud meedikud on Indoneesias haigestunud koroonasse, kuus neist on surnud

Indoneesias on üle 350 vaktsineeritud meediku haigestunud sse. Haigestunud on nii arstid kui muud meditsiinitöötajad.

Kümned vaktsineeritud meedikud on seoses ga sattunud haiglasse, neil on olnud kõrge palavik ja hingamisraskused, vahendab Reuters.

Viis vaktsineeritud arsti ja üks haiglaõde on juba surnud sse.

Nakatunud on vaktsineeritud Indoneesias kasutatud Hiina päritolu vaktsiiniga Sinovac. Nüüd on asjatundjad mures, kuivõrd hästi ikka vad vaktsiinid eri evariantide vastu.

Indoneesias on inimesi vaktsineeritud samamoodi nagu Euroopas: kõigepealt vaktsineeriti jaanuarikuus ära meedikud.

Indoneesias levib Delta ehk variant. Praegu pole veel teada, kuidas b Sinovaci vaktsiin selle variandi vastu. a terviseorganisatsioon WHO on kiitnud Sinovaci vaktsiini kasutamise heaks. Ühtlasi on WHO soovitanud Indoneesias karmistada piiranguid.

The post Hull lugu: sajad vaktsineeritud meedikud on Indoneesias haigestunud koroonasse, kuus neist on surnud appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Mida värki? Maskid ja muud piirangud jäävad seoses koroonaga igaveseks?

Kuigi ed üle räägivad piirangute kaotamisest, siis räägib siseinfo hoopis midagi muud: maskid ja on selleks, et jääda.

Briti e siseinfo kohaselt ollakse üha enam veendumusel, et on tulnud selleks, et jääda ja sellega peab harjuma. Ühtlasi tähendab see seda, et isegi pärast piirangute leevendamist jääb alles maskitus, isolatsiooni nõue ning karantiin pärast reisimist, vahendab Daily Mail.

Briti e siseinfo kohaselt jäävad alles ka peale 19. juulit, mil lubati Inglismaal kaotada. See tähendab, et näomaski kandmine, kodus töötamine ja reisimisega seotud isolatsioon jäävad igavesti kestma.

Inglismaal kasvab kiiresti ga nakatumiste arv ja kardetakse, et kasvama hakkab ka surmajuhtumite arv. Piirangute kaotamise edasilükkamisega loodetakse säästa tuhandeid inimelusid. Kuu ajaga loodetakse kahe doosiga ära vaktsineerida kõik ohustatud inimesed ja üle 50-aastased.

Ühtlasi tahetakse muuta vastu vaktsineerimine tuslikuks hooldekodude töötajatele. See tähendab, et 1,5 miljonit inimest peavad Inglismaal end laskma 16 nädala jooksul ära vaktsineerida, vastasel korral kaotavad nad töö.

Leaked Whitehall document hints at ‘the new normal’ after July 19

Boris Johnson is facing the prospect of a damaging revolt by dozens of MPs in crucial lockdown vote tonight Government all-but guaranteed victory as Labour is backing the move but opposition seems to be growing Leaked Whitehall document has suggested that a number of restriction will stay even after new July 19 date A leaked document gave a glimpse of the UK’s potential ‘new normal’ today with facsks, working from home and travel quarantine rules set to stay beyond July 19.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Mida värki? Maskid ja muud piirangud jäävad seoses koroonaga igaveseks? appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Uudised, Välisuudised
Soome poekett võtab kasutusele „parim enne”-kastid ja müüd neid 2 euroga – siiani tegeles sellega Lidl

Helsingi piirkonna ja Uusimaa S-marketites hakatakse müüma 2-euroseid „parim enne”-kaste, kus on riknemisohus puu- ja juurviljad ning tähtaja piiril leivatooted.

Selliseid kaste hakatakse müüma kokku 60 HOK-Elanto S-marketites. Kast riknemisohus toiduainetega maksab 2 eurot, vahendab MTV.

Idee pole uus, sest Lidl kasutab Soomes sast asja juba üle aasta. Lidli „parim enne” kastid said väga popiks . aastal.

Saselt Lidliga sõltub kastide sisu nädalapäevast ja hooajast. Kastide kasutamise idee tuleb vajadusest vähendada äraviskamisele mineva toidu kogust.

S-grupist antakse teada, et kehva välimusega puu- ja juurviljad sobivad näiteks smuutide, ühepajaude, suppide ja salatite tegemiseks. Leibvatoodete puhul kogutakse kastidesse kokku need, mille tähtaeg hakkab lähen. Gluteenivabadest toode tehakse eraldi kastid.

Seni on S-marketid riknemisohus kaupa kasutanud oma toidukohtades toorainena või annetanud toiduabisse.

The post Soome poekett võtab kasutusele „parim enne”-kastid ja müüd neid 2 euroga – siiani tegeles sellega Lidl appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Uudised, Välisuudised
Soomes eemaldatakse müügilt populaarsed sääsepeletajad Thermacell

Soome matkatarvete poekett Partioaitta oy eldas müügil populaarsed sääsepeletajad Thermacell, kuna sotsiaalmeedias edastatud info kohaselt võivad need olla keskkonnale ohtlikud.

Partioaitta info kohaselt eldati tooted müügilt ettevaatusabinõuna. Ettevõte soovib saada toodete keskkonnamõju kohta lisainfot, vhendab Yle.

Partioaitta palub toote maaletooja käest lisainfot selle ohutuse kohta. Kui info toote keskkonnakahjulikkuse kohta ei vasta tõele, kaalutakse toote müügile tagasi võtmist.

Thermacelli maaletooja ettevõte Proviter oy andis teada, et toode on saanud Soome ohutus- ja kemikaaliameti Tukes heakskiidu. Kasutusjuhendi kohaselt on toode ohutu nii inimesele, keskkonnale kui putukatele. Maaletooja teada on vaid üks ettevõte, mis toote müügilt eldas.

Soome akeskuse veebi Luontoon.fi andmetel on aga aurustuvate putukamürkide nagu Thermacell toimeaine mürgine nii veeloomadele kui tolmeldajatele. Neid aineid ei tohiks kasutada veekogude, õitsvate taimede ega tolmeldavate putukate pesade lähedal.

Thermacell toodetele on müügil ka kandekotid, aga need on mõeldud vaid transpordiks. Nüüd püütakse välja selgitada, kas toote kasutusjuhendi ja müügisõnumite vahel on vastuolusid.

Tänavusel suvel on Soomes olnud sääski eriti palju, seetõttu ostetakse rohkem sääsetõrjevahendeid. Thermacelli sääsepeletajat, milles kasutatakse putukamürki pralletriin on reklaamitud eriti palju.

Seadmes kasutatakse pralletriinipadjakesi, mida utatakse butaani gaasiga. Kui padi soojeneb, siis toimeaine aurustub. Seadme ümber moodustuva „ala” suurus on 20 ruutmeetrit.

Sääskede jaoks on pralletriin närvimürk, mis toob kaasa kiire surma. Aine on väga mürgine ka dele. Inimesele on aine mürgine alla neelates ja sisse hingates.

Pralletriini kasutatakse ka Raidi elektrilises sääsepeletajas Liquid Electric. Raid palub inimestel seadme sisu ja pakend viia ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti.

Sama ainet kasutatakse ka mitmetes putukatõrje spreides.

Pralletriin on sünteetiline putukamürk, mis meenutab mõnede krüsanteemide eritatavat putukatõrjet. Tööstuslikes seadmetes on toimeainet palju rohkem.

Sääsepeletaja toimeaine on väga ohtlik. Kuigi see pole ohtlik inimesele, on see väga ohtlik dele, konnadele ja tolmeldajatele, ütles Jyväskylä ülii keemiaprofessor Petri Pihko. T väitel on asjatundjad imestanud, miks seda ainet kasutatakse.

Pihko väitel on ühes padjakeses nii palju toimeainet, et see võib tappa miljoneid mesilasi. Praktikas sellist olukorda ilmselt ette ei tule, aga selline võimalus on ols. Pihko ise selliseid auruteid ei kasuta. Tal oli see, aga loobus sellest keskkonnamõju tõttu. Müügil on ka teisi tõrjevahendeid, mis on samuti mürgised, aga mitte nii tugevad nagu pralletriin. Pihko ütles, et parem on saada mõni sutsakas ja teada, et võib ka edaspidi korjata ast mustikaid ja murakaid.

Suositut Thermacell-hyttystorjuntalaitteet vedetään pois myynnistä Partioaitassa – yhtiön mukaan kyseessä on varotoimenpide

Partioaitta on tehnyt laitteiden maahantuojalle selvityspyynnön. Sosiaalisessa mediassa on viikonlopun ja alkuviikon aikana esitetty väitteitä, joiden mukaan Thermacell-hyttystorjuntalaitteet ovat haitallisia ympäristölle. Retkeily- ja ulkoiluvarusteisiin erikoistunut Partioaitta oy on vetänyt myynnistä Thermacell-hyttystorjuntalaitteet. Viikonlopun ja alkuviikon aikana sosiaalisessa mediassa on esitetty väitteitä, joiden mukaan laitteet voivat olla haitallisia ympäristölle.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Soomes eemaldatakse müügilt populaarsed sääsepeletajad Thermacell appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Kultuur, Majandus, Tervis, Uudised, Välisuudised
Veel paarkümmend aastat tagasi polnud Soomes kellelgi depressiooni, nüüd aga peetakse haiguseks seda, kui elus vähegi viltu veab

on hakanud pidama oma raskid eluperioode haiguseks, räägib Soome teadlane. Seetõttu on depressioonist saanud levinud haigus.

Praegu pannakse kiire tööelu või üksinduse puhul diagnoosiks depressioon ja hakatakse seda tablettidega ravima, kuigi lahendus võib peituda hoopis mujal kui tabletipurgis. Ühiskonna struktuursed probleemid pannakse depressiooni diagnoosiga inimese süüks, leiab Soome kultuuriajaloolane Annastiika Mäkilä.

Kümmekond aastat tagasi sai depressiooni diagnoosi üks Mäkilä tuttava. See oli üllatav, sest Mäkilä arvates polnud sel inimesel depressiooni. See te jäi kripeldama ja Mäkilä hakkas depressiooni asja põhjalikumalt uurima. Selgus, et lühikese ajaga on arusaam depressioonist väga palju muutunud, vahendab Helsingin Sanomat.

Veel 1980-1990ndatel aastatel ei peetud depressiooni haiguseks. Kriis elus nagu lähedase või töö kaotus võis inimese aastaks voodisse aheldada. Seda ei peetud aga haiguseks, vaid üheks elu faasiks, mis möödub. Haiguseks peeti neid juhtumeid, mille puhul inimene sattus haiglasse.

Arusaam depressioonist hakkas aga muutuma eelmise aastatuhande lõpus. See kajastub ka statistikas: depressiooniga seotud haigushüvitiste hulk kahekordistus vahemikus 1993-2003.

Kasv ei tulnud sellest, et soomlased oleksid end halvemini tundnud, vaid sellest, et depressiooni hakati rohkem diagnoosima. Muutus sai alguses USA-st, kus võeti 1980. aastal kasutusele nn DSM III diagnoosi kriteerium. Soomes võeti see kasutusele 1987. aastal.

Nii näiteks lisandus 8 uut tunnust, mille põhjal sai depressiooni diagnoosi panna: söögiisu puudumine või suurenenud söögiisu, unetus või liigne unisus, psühhomotooriline kiirustamine või aeglus, vähene energia, väärtusetuse tunne, keskendumisraskused ja korduvad surmamõtted. Depressiooni sai diagnoosida, kui inimesel oli 4 tunnust ja need olid esinenud 2 nädala jooksul.

Lisaks kriteeriumide muutusele lisandus veel üks asi, mis võimaldas rohkem depressiooni määrata. See oli nn serotoniini hüpotees. Selle järgi oli depressiooni põhjuseks serotoniini puudus. Sellest omakorda tekkis arusaam, et on ols haiguse nimega depressioon, mille puhul avalduvad teatud vaevused ja mille põhjus on bioloogiline ja mida on võimalik tuvastada.

Uue arusaama järgi hakati depressiooni puhul rohkem keskenduma vaevustele. Haiguse põhjustel polnud enam mingit tähtsust. Kui varem peeti depressiooni keskkonna või eluoluga seotud haiguseks, siis 1980-1990ndatel sai sellest inimese enda ajukeemiaga seotud haigus. Ühtlasi tähendas see seda, et üha enam soomlasi sai depressiooni diagnoosi.

Pärast seda saabus ka ideoloogiline muutus: kui varem peeti depressiooniks raskeid juhtumeid, siis nüüd sai depressioonist haigus, mis võib esineda ihaühel. Depressioonist sai levinud haigus.

Mäkilä leiab, et muutusel on nii positiivne kui negatiivne külg. Positiivne on see, et vaimsele tervisele pööratakse rohkem . Vaimse tervise probleemidelt on kadunud stigma, neist juletakse rohkem rääkida. Depressioonist on sanaud levinud haigus.

Aga see – haiguse lai levik on ka negatiivne asi, kuna depressiooniks peetakse igasugust kehva enesetunnet või eluraskusi. Põhjuseks on liigne keskendumine diagnoosile. Selleks, et abi saada, vajavad ravisüsteem, id ja kindlustusfirmad diagnoosi. Näiteks tööalase kutusega ei saa jääda haiguspuhkusele, aga kui panna depressiooni diagnoos, siis on see võimalik.

Ühtlasi paneb see mõtl, kas väsimus ja kurbus on ebanormaalsed. Praegusel ajal peetakse normaalseks seda, kui inimene on kogu aeg täies elujõus, rõõmus ja efektiivne. Vastasel korral pannakse diagnoos.

Üks asi veel muutus seoses depressiooni diagnoosimise kriteeriumide muutusega: üha vähem pööratakse sotsiaalsetele ja ühiskondlikele teguritele. Paljud struktuursed probleemid nagu inimeste vähene kaasatus, rassism või tööelu probleemid on muutunud inimeste vaimse tervise probleemideks.

Näiteks kui inimene on kogenud terve elu enda ümber rassismi, on selge, et see tekitab masendust. Kas seda peaks aga ravima tablettidega, või on vaja mingeid muid muutuseid. Sama nähtus on kriisi puhul, kus distantsõpe ja kokkusaamiste piiramine on suurendanud noortel rahuloltust. On selge, et noored tunnevad end halvasti, kui peavad ol üksi kodus. Kas seepärast on vaja hakata neil depressiooini ravima, või on vajalikud muud ühiskondlikud muutused.

Henkilö | Vielä 20 vuotta sitten oli erikoista, jos joku kertoi olevansa masentunut, mutta sitten tapahtui käänne – “Ihmiset ovat alkaneet pitää vaikeita elämänvaiheita sairautena”, sanoo tutkija

Työelämän kiireen tai yksinäisyyden aiheuttamat vaikeudet diagnosoidaan masennukseksi, vaikka apu voisi löytyä muualta kuin lääkepurkista, sanoo masennuksen kulttuurihistoriaa tutkinut Annastiina Mäkilä. “Rakenteelliset ongelmat sysätään nykyään yksilön ongelmiksi.” Kymmenen vuotta sitten tutkija Annastiina Mäkilän läheinen sai masennusdiagnoosin. Tämä hämmästytti Mäkilää. Läheisellä oli oireita, joita Mäkilä ei maallikkona yhdistänyt masennukseen.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Veel paarkümmend aastat tagasi polnud Soomes kellelgi depressiooni, nüüd aga peetakse haiguseks seda, kui elus vähegi viltu veab appeared first on eestinen.

Loe otse allikast