Tallinna Männi Lasteaia unistuse täitumine

14. detsembril askeldasid Männi päkapikud koos rühmade lastega vaikselt tuliuues õuepaviljonis: kaunistati, ehiti kuuske, kuulati jõulumuusikat, valmistuti kolmandaks advendiks ja õuepaviljoni avamispeoks.

Kõlasid Männi lasteaia direktor Lee Kerde avasõnad, lint lõigati pidulikult läbi ning seejärel algas uhke avamarss, kus päkapikud rivis rõõmsalt marssisid ja paviljon jõulumeeleolus vastu säras. Meie kõigi unistus sai teoks, õuepaviljon sai avatud!

Külla tulid ka laste sõbrad karud: pruunkaru oli väga unine ja magas kohati nii tugevasti, et karu norskamine oli kuulda kogu õue peal, kuid teine , laste sõber lilla karu, ei saanud und. Lapsed, kes olid tulnud avamispeole, hakkasid koos päkapikkudega soovitama, mida teha, et uni ikka lõpuks karu silmadesse jõuaks. Päkapikud soovitasid jõulujoogat teha, lapsed ütlesid, et lambaid lugedes tuleb uni, päkapikud jälle soovitasid tantsida. Tantsiti üheskoos lastega „Oo päkapikk“ ja usuti, et ehk siis väsib karu ära ja tuleb uni peale. Lapsed proovisid ka lund võluda. Soovitusi tuli palju ja väga häid, kuid mida ei tulnud, seda ei tulnud. Uni oli karu silmist pühitud.

Päkapikumamma Matilda hüüdis, et tema teab, mida võiks karule soovitada, et ikkagi talveuni võiks saabuda ja laste sõbra karu talveunne uinutada.

Kõik rühmad olid valmistanud toredad ning rõõmsad jõuluplakatid heade jõulusoovidega, mida kõik päkapikud hakkasid päkapikumamma Matilda eestvedamisel ette lugema. Soovid olid nii soojad, helged ja lumised, et karul tikkus uni peale. Laste sõber karu uinutatigi kenasti koos toredate jõulu- soovidega magama. Kõlas laul „Tasa, tasa sajab väljas lund, karumõmm näeb und“

Kõik olid õnnelikud, õuepaviljon uhkelt avatud, karud magasid mõnusat talveund. Päkapikud sosistasid rühmadele, et kõik rühmad on välja teeninud väikesed üllatused - Maarja Astoveri raamatu „Väike karu otsib lund“ ja papiraamatu „ Karu, kiiguta mind“.

Aitäh Haridusametile, kes ulatas oma abikäe, et meie unistus saaks teoks!

Meie usume imedesse!

Kauneid jõule!

Allikas: Tallinna Männi Lasteaed



Loe otse allikast

Jõulumeeleolu lasteaias



Teisel advendihommikul lasteaia õuealal läksid põlema jõulutuled meie imeilusal kuusel. Sel aastal on kasvanud kuusk veelgi kõrgemaks ja muutunud kaunimaks. Tänavu on kuusk kaunistatud mitte ainult valgete jõulutuledega vaid ka suurte orava ja linnu kujukestega, mis lähevad põlema õhtul ning toovad erilist rõõmu meie väikestele mudilastele ja nende vanematele. Kõik trepikodade ja vahekoridori katused on kaunistatud LED valguskardinatega. Erilist Jõulumeeleolu annavad kaunistatud lasteaia aknad ja rühma ruumid, majas kõikjal on üles riputatud jõulumeeleolu loovad kaunistused, saalis on kosta laste jõululaule, mida peo jaoks õpitakse. Päkapikud piiluvad salaja aeg ajalt, möllavad lasteaia õuealal ning panevad mõnikord midagi sussi sisse. Meie jõuluehtes maja võite leida Lasteaia Facebooki lehel.

Olge terved!

Rahulikku jõuluaega ning head uut aastat kõigile!

Allikas: Sitsi Lasteaed



Loe otse allikast

Tiit Terik: järgmise aasta Tallinna eelarve on tehtud tallinlaste heaks

Tallinna linnavolikogu võttis vastu 2021. aasta linnaeelarve. Eelarve kogumaht on 861,5 miljonit eurot, mis on 4,6 protsenti enam kui tänavu aasta alguses kinnitatud eelarve.

Linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on eelarve linnajuhtimise tähtsaimaid dokumente, mis kajastab seda, kuidas meie linnal läheb. „Kokkuvõtteks võib öelda, et Tallinna eelarve on tehtud tallinlaste heaks. Soovime, et elanikel läheks sõltumata east hästi ja kõik teenused oleks tagatud. Näiteks pensionäridele hinnatõusu kompenseerimiseks mõeldud pensionilisa tõuseb seniselt 100 eurolt 125 eurole aastas. Aga oluline on ka see, et linn oleks puhas ja roheline ning Tallinnas oleks hea elukeskkond. Ka opositsiooni ettepanekutega on eelarve koostamisel arvestatud,“ märkis Terik.

„Linna peamine tuluallikas on üksikisiku tulumaks, mis on küll pisut vähenenud, kuid kriisi mõjude leevendamiseks võetakse kasutusele varasemast kogutud reserve, investeeringuteks kasutatakse aga osaliselt laenuraha,“ selgitas Terik.

Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas ütles, kuna osa opositsiooni muudatusettepanekuid on arvesse võetud, siis nemad toetasid 2021. aasta eelarve eelnõu. „Kindlasti on valdkondi ja teemasid, mida oleks võinud eelarvesse ette näha või teisiti planeerida, kuid täna vastu võetud eelarves on ka piisavalt positiivset. Juba aastaid on olnud häbiplekiks Tallinna piiresse jääv Peterburi tee lõik, mis on halvas seisukorras. Väga oluline on, et tuleval aastal on eelarves vahendid selle lõigu projekteerimistöödeks. Samuti saab praegu Lubja tänava ja Laagna tee vahele jääv nimeta teelõik nime ja värske katte. Loomulikult on positiivne jalgrattateede rajamine, kuid neid ei tohiks kindlasti teha sõiduradade arvelt, sest see halvaks tavapärase liikluse,” rääkis Kallas.

Järgmise aasta Tallinna eelarves on investeeringute kogumaht 165,6 miljonit eurot, seda on 17 protsenti enam, kui oli käesoleval aastal. Investeeringute katteks kavandatava laenu tegelik vajadus sõltub nii linna tulude laekumisest järgmise aasta kestel, linna likviidsete vahendite jäägist kui ka planeeritud investeeringute elluviimisest.

Linna tulud vähenevad kokku ühe protsendi võrra: väheneb nii üksikisiku tulumaksu tulu, saadavad toetused kui ka maamaksu ja dividenditulu. Linna peamise tuluallika, tulumaksu tulu väiksema laekumise peamiseks põhjuseks on kriisist tingitud tulusaajate arvu vähenemine käesoleval aastal.

Kõige suurema osakaaluga linnaeelarve tegevuskuludest on haridusvaldkond, moodustades 41,1 protsenti kuludest ehk kokku 277,3 miljonit eurot. Haridusvaldkonna investeeringud moodustavad 29,2 protsenti linna kogu investeeringute mahust, seda kokku summas 48,4 miljonit eurot. 2021 on kavas renoveerida kolm kooli ja neli lasteaeda, laienduse saab kaks kooli, Nõmme Gümnaasium saab spordihoone.

Kultuurivaldkonna investeeringud moodustavad eelarvest 16,8 miljonit eurot ning suurimateks projektideks on Tallinna Linnateatri, Tallinna Loomaaia ja Tallinna Botaanikaaia arendamine. Spordivaldkonna investeeringute maht kasvab kokku 5,6 miljoni euroni, suuremad neist Tallinna Spordihalli tervikrenoveerimine ja Kadrioru staadioni renoveerimistööd.

Olulise osa linnaeelarve kulutustest hõlmab linnatranspordi valdkond, moodustades 14,1 protsenti linna kuludest, seejuures on liiniveokuludeks järgmise aasta eelarves kavandatud 86 miljonit eurot ning linnatranspordi investeeringute maht kasvab 3,7 miljonile eurole. Selle toel soetatakse järgmisel aastal 100 uut gaasibussi ja laiendatakse koolibusside kasutust.

Jätkuvalt on olulisel kohal ka teede ja tänavate ning tänavavalgustuse korrashoid, ehitus ja rekonstrueerimine. Selleks otstarbeks on järgmise aasta eelarves kavandatud kokku 35,8 miljonit eurot. Teede ja tänavate valdkonnas on ka suurim investeeringute mahu kasv 30 protsendi võrra, kokku on teede ja tänavate kapitaalremondile ja rekonstrueerimisele kavandatud 53,8 miljonit eurot.

Heakorda investeerib Tallinn uuel aastal 17,1 miljonit eurot, millest enam kui 10 miljonit eurot on plaanitud kokku 15 pargi ja roheala korrastamiseks, rekonstrueerimiseks ja ka rajamiseks. Ligi 33 hektarile planeeritava Tondiraba pargi ehituseks on kavandatud kokku 6 miljonit eurot.

Mänguväljakuid ja pargielemente rajatakse, laiendatakse ja rekonstrueeritakse kokku 2,6 miljoni euro eest.

Sotsiaalhoolekande valdkonnas jätkatakse seniste toetusmeetmetega, aga laiendatakse ka nii ajutisi kui ka püsivaid toetusmeetmeid abivajajatele. Nii on järgmisest aastast kavandatud eakate toetust ehk linna pensionilisa tõsta 125 eurole, aastas kulub sellele toetusele linnaeelarvest kokku 11,4 miljonit eurot. Sotsiaalhoolekande valdkonna kulud kasvavad tuleval aastal tänavusega võrreldes 9 protsenti, ulatudes kokku 57,8 miljoni euroni. Investeeringuid teeb linn sotsiaalhoolekande valdkonnas 9,2 miljoni euro eest, sh alustatakse Iru hooldekodu õenduskodu ehitust.

Esmakordselt on linna eelarves planeeritud vahendid ka kaasava eelarve projektile kokku summas 800 tuhat eurot. Ideekorje kaasavasse eelarvesse kestis detsembri alguseni ning sinna laekus 420 ettepanekut. Avalik hääletamine toimub 18.-31. jaanuarini 2021.



Loe otse allikast

Volikogu kinnitas Tallinna eelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks

Tallinna linnavolikogu kinnitas tänasel istungil Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2021–2024. Eelarvestrateegia on linna eeloleva nelja aasta finantsplaan, mis on aluseks linna arengu suunamisel ja linna eelarvete koostamisel, tagades jätkusuutlikkuse ja vastavuse linna finantsvõimalustega.

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on linna jätkusuutlikuks arenguks vajalik pikem vaade. „Järgmise nelja aasta eelarvestrateegia on aluseks linna iga-aastasel eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel või investeeringute kavandamisel,“ selgitas Terik.

Linnavolikogu esimees märkis, et pealinnal on ambitsioon olla rohepöörde esirinnas. „Sellest tulenevalt on eelarvestrateegias pandud rõhk keskkonnasäästlikkuse ja haljastusega seotud investeeringutele. Samuti suurendatakse investeeringuid rattateede parendamisse, et ratturitel oleks võimalik ohutult ja mugavalt liigelda,“ ütles Terik.

Linna eelolevate aastate finantspositsiooni osas on kriitilise tähtsusega tulumaksu laekumine, mis on otseselt seotud majanduses, eelkõige tööjõuturul, toimuvate protsessidega. Samuti mõjutavad Tallinna lähiaastate finantsseisu mitmed välised tegurid, üldise majanduskeskkonna muutus ja riigi eelarvepoliitilised otsused, sh otsused EL rahastuse meetmete osas. Majanduse edasise käekäigu dikteerib selles kriisis eelkõige COVID-19 viiruse kontrolli alla saamine. Rahandusministeeriumi prognoosi põhistsenaariumi kohaselt kahaneb Eesti SKP 2020. aastal 5,5% ja kasvab 2021. aastal 4,5%, jäädes 2021. aasta lõpul umbes 1% alla 2019. aasta lõpu tasemele.

Tegevuskuludest on strateegiaperioodil suurima osakaaluga valdkondadeks haridus, teede ja tänavate korrashoid, ühistransport, sotsiaalhoolekanne ja heakord. Senisest enam keskendutakse keskkonnasäästlikkusele ehk ringmajandusele ja rohepöördele, targa linna projektide ja rattastrateegia realiseerimisele.

Investeerimistegevus jätkub eelolevatel aastatel kõikides linna tegevusvaldkondades ning investeeringute kogumahuks on kavandatud 136-164 miljonit eurot aastas, sh on jätkuvalt olulisel kohal linna haridusasutuste, linna ühistranspordi ja linna rohevööndi (pargid jm rohealad) arendamine, samuti teede ja tänavate ehitus ning rekonstrueerimine.

Investeeringute finantseerimiseks kasutatakse nii linna omavahendeid, maksimaalses võimalikus ulatuses EL uue rahastusperioodi võimalikke toetusi kui ka toetusi riigieelarvest, samuti on kavas osaliselt rahastada investeeringuid võetava laenu arvelt, hoides seejuures linna võlakoormuse mõõdukal tasemel.



Loe otse allikast

Tallinna ambitsioon on olla kvaliteetse linnaruumiga roheline maailmalinn

Tallinna linnavolikogu võttis vastu arengustrateegia „Tallinn 2035“, mis jõustub 1. jaanuaril 2021. Dokument määrab kindlaks linna visiooni, strateegilised sihid, nende saavutamisse panustavad linna tegevusvaldkonnad ja olulisemad tegevussuunad aastani 2035.

Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ seab linnale ambitsioonikad eesmärgid. Vastavalt visioonile on Tallinn kvaliteetse linnaruumiga roheline maailmalinn, kus põimuvad rohe- ja digiinnovatsioon, elanikud tunnevad oma kodukandiga sidet ja teevad seda ka ise mõnusamaks.

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on arengustrateegia linnavalitsusele tööriistaks igapäevaste otsuste tegemisel, aga sellest peavad lähtuma nii iga-aastaste eelarvete koostamine kui ka teised arengudokumendid. „Linna kui kvaliteetse elukeskkonna arengut ei saa planeerida lähtudes valimistsüklist, vaid see peab olema linnaelanike laiapõhjaline ühiskondlik kokkulepe, millises linnas me tulevikus elada sooviksime,“ leidis Terik.

Linna uue arengustrateegia keskmes on kuus sihti: „Loov maailmalinn“, „Sõbralik linnaruum“, „Terve Tallinn liigub“, „Roheline pööre“, „Heatahtlik kogukond“ ja „Kodu, mis algab tänavast“. Strateegiliste sihtide saavutamise nimel peab töötama kogu linnaorganisatsioon koostöös linlaste, kogukondade, ettevõtjate, linnaregiooni omavalitsuste, riigi ja rahvusvaheliste partneritega.

„Tallinn 2035“ kuue sihi alameesmärgid hõlmavad inimsõbraliku linnakeskkonna kujundamist, linna merele avamist, rohevõrgustiku ühendamist, tarka majandust, õppimise väärtustamist, teadust ja innovatsiooni, kultuuri ja sündmusi, tervislike eluviiside toetamist, uuel tasemel linnaliikuvust, ringmajanduse arendamist, elurikka looduskeskkonna toetamist linnas, kultuuripärandi hoidmist, turvalist ja sõbralikku keskkonda, üksteisega arvestamist ning tugevat kodanikuühiskonda.

Linna arengustrateegia seab strateegilised sihid ligi 15 aastaks. Arengustrateegia rakendamise prioriteedid vaadatakse tavapäraselt üle pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi, täiendades ennekõike tegevusprogrammide ja tegevussuundade osa. Strateegilisi sihte reeglina ei muudeta enne 8-10 aasta möödumist, küll võidakse neid täpsustada või täiendada.

Linna arengustrateegia rakenduskava ja eelarvestrateegia koostatakse 4−5 aastaks ja need moodustavad terviku, milles rakenduskava kirjeldab strateegiliste sihtide saavutamiseks planeeritud tegevusprogramme ja tegevussuundi, eelarvestrateegia on aga finantsplaan nende elluviimiseks.

Tallinna arengustrateegia materjalidega saab tutvuda koduleheküljel https://strateegia.tallinn.ee/.



Loe otse allikast

Kristiines viiakse viiekümnele vähekindlustatud perele koju jõulukuusk

Kristiine linnaosa valitsus koostöös heategevusorganisatsiooniga Lions Klubi Tallinn-Vanalinn MTÜ viivad sel nädalal 50 vähekindlustatud linnaosa perele koju tasuta jõulukuuse.

Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe sõnul on detsembrikuu aasta lõpp kõige pimedam, samas kõige lootuserohkem aeg ja tänavu on need tunded praegust olukorda arvestades veelgi tugevamad. "Igaüks igatseb meist jõulurõõmu, turvalisust ja rahu. Kuuskede jagamisega soovime viia jõulurõõmu ka nendesse kodudesse, kus jõulukuuse hankimiseks muu võimalus puudub. Selle aastased jõulud on viiruseleviku tõttu kodused ja tähistatakse kitsamas ringis, mistõttu on see heategevusprojekt ka oluline ja just kuusepuu on üks kesksemaid jõulude sümboleid. Rahulikku jõuluaega kõigile!“ sõnas Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe.

„Oleme Tallinna Kristiine linnaosa valitsusele väga tänulikud jõulukuuskede aktsiooni sponsorluse eest, mille abil kingitakse puudust kannatavatele peredele jõulusära ning üks edasipüüdlik puudega noor saab õpinguid või arengut toetava stipendiumi. Loodame koostöö jätkumisele,“ ütles LC Tallinn Vanalinn president Meelike Reimer.

Kuuskede saajate nimekiri on koostatud Kristiine linnaosa valitsuse hoolekande osakonna poolt.

LC Tallinn Vanalinn annab igal aastal puudega noorele erakorralise teo eest Matti Klaari-nimelise stipendiumi õpingute või muu vajaliku toetuseks, mille suuruseks on 2021. aastal 1200 eurot.

Klubi juhib stipendiumiga tähelepanu puuetega noorte erilistele tegudele ning vajadustele. Stipendiumit võib taotleda ükskõik millise puudega kuni 30 aastane noor. Ta peab olema korda saatnud silmapaistva teo oma isikliku arengu vallas nagu näiteks sport, muusika, õppimine, töö, teadus jne.

Stipendiumi on saanud nägemispuudega muusik Merlyn Jaeski - 2019, disainitudeng Keithy Vaske – 2020, kes mõlemad kasutasid seda meile teada olevalt õpingute seotud kulutuste katmiseks.

Rohkem infot siin: https://www.facebook.com/LionsklubiTallinnVanalinn/ ja https://lions.ee/.



Loe otse allikast

Kakumäe tee kergliiklustee sai asfalteeritud pikenduse

Kakumäe tee kergliiklustee katte paigaldamise ehitustööd lõigus Soolahe tänav kuni poolsaare tipp on lõppenud. Kaua oodatud kergliiklustee on valmis ja liiklemiseks avatud.

Haabersti linnaosavanem Andre Hanimägi sõnas, et elanike poolt pikalt oodatud kergliiklustee katte paigaldamise ehitustööd on lõppenud ning kergliiklustee on liiklemiseks avatud. „Kakumäe tee kergliiklustee on elanike poolt igapäevaselt väga aktiivses kasutuses. Kui enne oli rulluiskude, ratta või rulaga pea võimatu oma teekonda Kakumäe poolsaare tippu jätkata, siis nüüd on ka see lõik asfalteeritud ning mööda laia kergliiklusteed saavad ohutult ja mugavalt poolsaare tippu kaunist merevaadet nautima minna nii väikesed kui ka suured kergliiklejad,“ ütles linnaosavanem.

„Ehitustööde käigus paigaldati Kakumäe tee kergliiklusteele lõigus Soolahe tee ristmik kuni Kakumäe poolsaare tipp 900 meetri pikkusele olemasolevale teelõigule freespurust katte asemele asfaltkate. Samuti rajati asfaltkate Liivaranna tee ristmikust kuni Kakumäe bussipeatuseni kulgevale kergliiklustee lõigule,“ ütles Hanimägi. „Kui varasemalt on Kakumäe poolsaare tipus takistanud sealset liiklust osaliselt sõidu- ja kergliiklusteele parkivad autod ning seda eriti suveperioodil, siis nüüd on sinna lisaks paigaldatud postid, et takistada niigi kitsal teelõigul autode parkimist. Eesmärgiks on võimaldada ühistranspordi, aga ka kergliiklejate turvaline läbipääs antud teelõigul,“ sõnas linnaosavanem. "Samas peame aktiivselt otsima võimalusi, kas ja mil moel oleks võimalik leida parkimiseks muid alternatiive."

Ehitustöid teostas Viamer Grupp OÜ. Töid teostati Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel ning ehitustööde lepinguline maksumus oli 109 000 eurot.



Loe otse allikast

Tallinna sotsiaalvaldkonnas keskenduti tänavu peamiselt eakatele ja lastele

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas viidi lõppeval aastal ellu uuendusi eakate ja erivajadustega inimeste toimetuleku parendamiseks, arendati laste asendushooldusteenust ning käivitati koduarsti teenus.

Tallinna abilinnapea Betina Beškina märkis, et kuigi lõppev aasta on olnud tulvil keerukaid väljakutseid, saab esile tuua ka mitmeid kordaminekuid. „Linn on aastate jooksul oma elanike sotsiaalse turvalisuse loomisesse palju panustanud ning samamoodi ka sellel aastal, mil inimeste toimetulekule on oma tingimusi esitanud koroonapandeemia. Oleme jätkanud sotsiaalteenuste arendamist ja nende kättesaadavuse parandamist, lähtudes oma sihtrühma vajadustest ja ootustest. Hea meel on selle üle, et oleme saanud raskel ajal toetada eeskätt neid, kes seda kõige rohkem vajavad – eakaid ja erivajadustega inimesi ning lapsi,“ rääkis Beškina.

Parandamaks õendusabi kättesaadavust eakatele inimestele, kes üksi enam toime ei tule, algas tänavu uue korpuse ehitamine Iru hooldekodu juurde. Uude hoonesse rajatakse statsionaarse õendusabi üksus ning kohad dementsuse diagnoosi saanud inimestele. Abi saavad inimesed, kelle tervislik seisund või hooldusvajadus nõuab ööpäevaringset jälgimist. Moodsa hooldustehnikaga varustatud hoonesse tuleb kolme osakonna peale kokku 100 voodikohta. Õendusabi korpus avatakse veidi enam kui aasta pärast.

Mõeldud on ka oma kodus elava sügava ja raske puudega liikumis- või nägemisabivahendit kasutavatele inimestele, kelle iseseisva toimetuleku parandamiseks võimaldab linn isikliku abistaja teenust. Tänavu kasvas teenuse saajate hulk 14 võrra ning tuleval aastal on plaanis osutada teenust juba sajale tõsise nägemis- või liikumispuudega inimesele.

Eelkõige liikumis-, nägemis-, kuulmispuudega inimeste ning liikumisraskustega eakate abistamiseks avati augustis ka Tallinna Ligipääsetavuse Infosüsteem, mis annab ülevaate ligipääsetavusest eri objektide juurde. Infosüsteemist on kindlasti kasu teistelegi linlastele, näiteks lapsevankreid kasutavatele lapsevanematele.

Novembris alustati Tallinnas koduarstibrigaadi teenuse osutamisega, millega aidatakse nädalavahetusel ehk reedest pühapäevani ja riigipühadel ägedate tervishäiretega lapsi vanuses 0-8 eluaastat. Esialgu pilootprojektina käivitunud koduarsti teenus on ennast juba tõestanud ning see jätkub ka tuleval aastal. Projekti koordineerib SA Tallina Lastehaigla.

Uuendusi viidi läbi veel laste asendushoolduse valdkonnas. Alates 1. juulist tõsteti hoolduspere vanema universaaltoetust lapse perre tulemise esimesel kolmel kuul, lisaks kaetakse asendushooldusel olevate laste täiendavaid kulutusi. Suurendati ka tuge asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuvatele noortele.

Kevadise eriolukorra ajal kehtestas linn täiendavad sotsiaaltoetused, millega toetati eriolukorrast tingituna töötuks jäänud või majandusraskustesse sattunud abivajavaid linlasi ja nende peresid. Ühe meetmena jagati juulis ja augustis raskustesse sattunud peredele toidupakke, abi said paljulapselised pered, üksi lapsi kasvatavad vanemad ja vanavanemad ning lastega pered, kus vanemad jäid hiljuti töötuks. Toidupakkide saajate hulk kasvas kolme nädalaga märgatavalt – kui esimesel nädalal jagati 522 toidupakki 231-le perele, siis kolmandal juba 1469 toidupakki 704-le perele. Toimetulekutoetust maksti aasta esimese seitsme kuu jooksul 1915 leibkonnale, mis oli 254 võrra enam kui eelmise aasta samal perioodil. Tänavu toetust saanud leibkondade arv hakkas kasvama alates aprillist, mis näitab selgelt koroonapandeemia mõju.

Septembris avas pärast põhjalikke renoveerimistöid oma uksed üks Tallinna Vaimse Tervise Keskuse üksustest – Stroomi maja (pildil). Uuenenud majas pakutakse toetatud elamise teenust kroonilise psüühikahäirega inimestele, kes vajavad haigusest taastumiseks ja igapäevaseks toimetulekuks professionaalset tuge.

Stroomi maja avamine_foto Albert Truuväärt_0.jpg



Loe otse allikast

Kristiine abipolitseinikud panustasid turvalisuse tagamisse kolm tuhat töötundi

Kristiine Linnaosa Valitsuse tänas ja tunnustas abipolitseinike sel aastal tehtud vabatahtliku töö eest. Kokku panustasid abipolitseinikud vabatahtlikult kolm tuhat töötundi. Põhja politseiprefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna abipolitseinikud osalesid nii patrullis, reididel, ennetustegevustel, kuid olid ka abiks üritustel, näiteks jagasid sügisel elanikele koos linnaosavalitsuse ametnikega helkureid.

Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe rõhutas, et abipolitseinike panus linnaosa turvalisuse parandamisesse on väga tähtis. „Mul on hea meel, et leidub neid inimesi, kes hoolivad sellest, et elu meie ümber oleks turvalisem ja on valmis ise vabatahtlikuna selle nimel tegema tööd. Seejuures tuleb rõhutada, et abipolitseinikud teevad seda oma teise valdkonda kuuluva põhitöö kõrvalt, oma vaba aja arvelt. Selle töö osakaal on ajas kasvanud ja abipolitseinike kohalolek linnapildis aitab tagada elanikele turvatunde. Oleme selle eest neile väga tänulikud ja panus terve ühiskonna heaolusse väärib tunnistamist,“ lisas Riibe.

Lõppeva aasta kõige tragimate abipolitseinike seast väärivad esile tõstmist kindlasti Egerti Liiv ja Kerstin Kotkas, kes osalesid aasta jooksul kokku vastavalt 991 ja 912 tundi politseitegevuses. Suured tänud neile ja kõikidele nende kolleegidele, kes aitasid luua ja kindlustada turvatunnet Kristiine elanikel!

„Abipolitseinikest on saanud korra tagamisel ja ennetustöös oluline jõud. Nende professionaalsus on ajas kasvanud me oleme oma abipolitseinike üle väga uhked. Täna on neist saanud politseile oluline tugi ja raske on kujutada ette, kui neid meile abiks ei ole. Meil on hea meel, et abipolitseinike tööd märgatakse ja nende väärtust hinnatakse. Oleme rõõmsad, et Kristiine linnaosa oma abipolitseinike tööd teistele eeskujuks esile tõstab,“ ütles abipolitseinike tööd juhtiv Karin Talalaev Lääne-Harju politseijaoskonnast.

„Töö käib selle nimel, et Kristiines oleks mõnus ja turvaline elada. Pean väga oluliseks, et koostöös politseiga oleme linnaosas sellel aastal saanud juurde veel kaks uut valvekaamerat. Usun, et tänu läbimõeldud koostööle jääb nii mõnigi kurikaelte pahatahtlik kavatsus tulevikus ellu viimata,“ lisas Jaanus Riibe.



Loe otse allikast

Mustamäe joonistuskonkursi võitjad tähistasid auhinnapidu uisutades

Eile, 16. detsembril kell 12 olid Mustamäe jõulujoonistuste konkursi võitjad oodatud Mustamäe Uisupargis, kus abilinnapea Vadim Belobrovtsev ja Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats autasustasid konkursi võitjaid.

„Oli tore näha laste nii aktiivset osavõttu. Kauneid joonistusi oli väga palju ja selle eest suur aitäh ka laste õpetajatele, juhendajatele ning kodustele. Mustamäe Linnaosa Valitsus jätkab jõulujoonistuste traditsiooni ka järgmisel aastal,“ rõõmustas Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev leidis, et koroonaajal on selliseid traditsioonilisi üritusi väga vaja, sest need sisendavad usku, et elu läheb kõigest hoolimata edasi.
"Vaadates seda, kui palju lapsi võtab nendest konkurssidest osa, siis näeme, et üritus on tähtis. Me näeme, kui palju inimesi osaleb ka hääletuses," ütles abilinnapea.
24. novembril kuulutas Mustamäe Linnaosa Valitsus välja Mustamäe koolide algklassiõpilaste (1.-4. klass) jõulujoonistuste konkursi. Konkursile laekus 257 joonistust, üks ilusam kui teine. Need kõik laeti üles Mustamäe Linnaosa Valitsuse Facebooki lehele, kus 7. detsembrini toimus rahvahääletus konkursi võitja väljaselgitamiseks. Suure rahvahääletuse tulemusena valiti rahvalemmikuks 7-aastane Dahlia Plakan Bastos, kelle pilt kogus 251 häält. Just tema joonistusest valmib 2020. aasta Mustamäe ametlik jõulukaart, mis jõuab pühade eel kõikidesse Mustamäe postkastidesse. Dahlia õpib Tallinna 53. Keskkooli 1. klassis ja tema õpetaja on Svetlana Kovõtška.
Dahlia armastab väga joonistada ning vahel valmib isegi 10 pilti päevas. Võidutööl kujutas tüdruk enda sõnul Jõulu.
Konkursi 26st võidutöödest kokku pandud kunstinäitus kaunistab Tallinna Linnavalitsuse (Vabaduse väljak 7) 1. korruse näituseaknaid 15. detsembrist 2020 kuni 31. jaanuarini 2021 ning parimad joonistused avaldatakse jaanuarikuu Mustamäe Lehes.
Mustamäe Linnaosa Valitsus


Loe otse allikast