Riik hakkab karistama vaeseks olemist – ära võidakse võtta juhtimis- ning valimisõigus

TÜÜPILINE KOHT, KUST VAESEID AMAS LEIDA VÕIB. TÕNISTE PLAANI KOHAST KAOVAD TAOLISED KOHAD AASTS 2025. (FOTO: KARIN KALJULÄTE)

Statistikaameti andmetel elasid 300 000 elanikku mullu suhtelises vaesuses. Nüüd hakkab riik selle vastu karmimalt võitlema, võttes vaestelt ära juhtimis- ning valimisõiguse.

„Vaesed ei maksa makse või maksavad neid väga vähe aga naudivad kõiki samu hüvesid nagu teised, kes on riigile truud alamad ja maksavad korralikult makse. Ma ei hakka keerutama – vaesed on riigile suureks koormaks ja taoline olukord ei saa kaua kesta,“selgitas rahandusminister Toomas Tõniste riigi vajadust võidelda senisest karmimalt s lokkava vaesusega.

Kaalumisel oli ka vaesusmaks

„Alguses oli meil ndusministeeriumis laual plaan, et maksustame vaeseks olemise aga ruttu sai selgeks, et ei saa võtta midagi sealt, kust midagi võtta pole. Seetõttu ongi kabinetivaikuses juba tükk aega valminud seaduseelnõu, mis lühidalt öeldes teeb vaeseks olemise üsna keeruliseks igaühele, kes selle tee valib või valinud on,“ ütles minister.

Määruse kohaselt saab riik rakendada erinevaid aktiivmõjutusmeetmeid neile, kes täna on liiga vaesed – näiteks võtta neilt ära juhiloa, keelata neil valimistel osalemine või miks mitte peatada ka nende jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse. „Taoline karistus peaks iga vaese mõtlema panema, kas ta ikka tahab edasi vaene olla või on lihtsam jõukas olla.“

Eelpoolnimetatud sätteid tohib Tõniste sõnul rakendada kõigi nende vaeste puhul, kes on ilma mõjuva põhjuseta valinud mitterikkaks olemise tee. Samuti saab kohtutäitur õiguse arestida autoliisingu või laenu makseid, mida vaeste eest teevad kolmandad isikud.

Täiesti uue liigina on sse siginenud nn uusvaesed ehk lumehelbekesed, kes selle asemel, et tööle minna, eelistavad kodus vanemate juures nende kulul elada või siis sihitult linnades gängides hulkuda. 

Minister loodab seaduse tugevat mõju vaesuse väljajuurimisele

„Loodan väga, et uutel reeglitel on tugev ennetav mõju ja et vaeste inimeste read hakkavad kahanema. Kõigil vaestel, kes ei soovi enda olukorda paranda, hakata näiteks ettevõtjaks või minna palgatööle, et riigile makse tublilt maksta, tuleb nüüd arvestada sellega, et riigil on tõhusamad hoovad vaeseks olemise karistamiseks,“ rõhutas rahandusminister Toomas Tõniste.

Samas annab seadus tema kinnitusel kohtule ka üsna laia kaalutlusõiguse, sest juhtumeid on väga erinevaid. Ka ei jõustu juhiloa või mõne muu õiguse peatamise otsus koheselt.

„Kui vaene inimene näitab üles head tahet minna 30 päeva jooksul tööle, jäävad talle load alles. Tasub rõhutada, et riiki eriti ei huvita, mis viisil mittevaeseks olemise raha teenitakse, peaasi, et riigile makse makstakse,“ kinnitas Tõniste.

Ainukesed vaesed, kellega riik mingit tegemist teha ei soovi, on vaesed kodutud loomad. Põhjus on ilmselge – need ei maksa ju mingeid makse ja näuguvad tüütult. Ehk siis vähemalt käitumiselt on nad sased inimvaestele.

Kohtutäiturid saavad õigusi juurde

Pärast seaduse vastu võtmist suurenevad oluliselt kohtutäiturite õigused ja tused, kel tuleb regulaarselt vaestega suhelda ning uurida nende sissetulekute seisu ja vaeseks olemise põhjuseid. „Kui muu ei aita, peab täitur vaeste eluruumid ja kinnisvara läbi otsima, et leida sealt vara, mida arestida ja maha müüa,“ lisas Tõniste. „Riik peab oma osa kätte saama – see on nagu aamen us!“

„Rikkaks olemisest teadlikult kõrvale hoidmine on muude riiklike küsimuste kõrval üks peamine probleemteema. Seega on väga positiivne, et riiklike survemeetmetega lahendatakse praktikas kerkinud vaeste probleeme ja tuuakse selgus küsimustes, mis on siiani olnud lahendamata,“ kiitis Tõniste valitsuskabineti valmisolekut seadus ka kiirelt heaks kiita.

Vaeseid on s koormavalt palju

Suhtelises vaesuses elas mullu statistikaameti andmete kohaselt 22,6% elanikkonnast ehk 295 000 inimest, kes kokku jätavad igal aastal riigile makse maksmata miljoneid eurosid. Iga aasta lisandub neid vaeseid juurde mitu tuhat.

Suhtelises vaesuses elas 2017. aastal inimene, kelle kuu netosissetulek oli väiksem kui 523 eurot. 2016. aastal oli see 469 eurot. Absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu netosissetulek oli väiksem kui 207 eurot, 2016. aastal 200 eurot. Absoluutses vaesuses elas mullu aastal 3,4% elanikkonnast ehk 44 000 inimest, mis on 2016. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti rohkem. Selle vaeste grupiga alustab riik oma karmi võitlust kõige esimesena.

Vaestele meeldib pargipinkidel magada. Tulevikus võib taoline tegevus tuua kaasa suure rahatrahvi, sest see jäljendab liialt vaeste elustiili.

„Eks me oleme seni natuke ka seda vaeste statistikat ilustanud – näiteks meie, poliitikute, heldelt jagatud riiklikud ed ja pensionid aitasid paljudel inimestel takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 38,5% elanikkonnast ja absoluutses vaesuses 22.8% elanikkonnast,“ sõnas Tõniste võidukalt.

Rikkad ei salli vaeseid eriti

Eelnõu analüüsifaasis küsitles ndusministeerium kokku ca 1000 jõukat inimest ning neilt küsiti, mida nemad vaestest ja vaesusest arvavad. Enamik vastuseid oli üsna tugeva negatiivse alatooniga ja väga paljusid häiris kogu see teema üldiselt.

Toomas Tõniste on asja kätte võtnud lõpuks ja vaesusega võitlema hakanud. Keegigi. (foto: EU2017EE n Presidency)

„Meie eesmärgiks nüüd ongi, et aastaks 2025 ei oleks meie kallis riigis enam kasutusel selliseid koledaid sõnu nagu suhteline või absoluutne vaesus ja valitseks ühtne rikaste jõukate inimeste mass, kes maksaksid riigile ka korralikult makse,“ lisas rahandusminister Toomas Tõniste.

Allikas

%d bloggers like this: