Filosoofilised mõtteterad tervisespordist

Filosoofilised mõtteterad tervisespordist:

1. Minu ema hakkas kõndima 5 km päevas, kui ta sai 60 aastat ks. Praeguseks on ta 97 ja meil pole õ aimu, kus ta võiks olla…

2. Eelmisel aastal astusin terviseklubisse, raiskasin selle peale 400 eurot, kuid ei kaotanud ainsatki kilogrammi! Pigem vastupidi…. Järeldus – selt peab seal aeg-ajalt ikka kohal ka käima…

3. Hommikvõimlemist peaks tegema varahommikul, enne, kui aru saab, mis teoksil.

4. Ma ei tee kummardusi, et puudutada sõrmedega varbaid, sest kui Vanmal oleks tahtnud, et me seda suudaksime, oleks ta varbad paigutanud kehal tunduvalt kõrgemale.

5. Mulle pakuvad tõelist naudingut pikad jalutuskäigud. Eriti, kui neid teevad inimesed, kes mind tõeliselt ärritavad.

6. Mul on väga viletsad puusad, kuid õnneks mu kõht varjab selle puuduse.

7. ides iga päev, lood eeldused sellele, et surres oled täiesti terve.

8. Ja lõpetuseks: ma ei hakka jooksmas käima juba ainuüksi sellepärast, et sellise tegevuse juures on oht, et alkohol võib klaasist välja loksuda.

%d bloggers like this: