ALA- JA ÜLITEADVUS

Kirjutasin hommikul vastuse ühele kommenteerijale, aga tasakesi formeerus see vastus omaette teemaks. Ja kui see juba selliseks formeerus, miks siis mitte seda jagada? Kui kellelegi on sellest abi, kui see midagi selgitab talle, kui miskit läheb paika – kena siis.

ALA- JA ÜLITEADVUS

Inimest on otstarbekas vaadelda kolmesena:

– keha
– meel 
– vaim

Seejuures on meel inimese see sfäär, mis on ainelise keha ja jumaliku vaimu ühisosa ja mis peab inimese elus tema ainelise ja vaimse kogemuse harmoniseerima. Vaadeldes inimest kolmesena (keha, meel, vaim) näeme, et inimese alateadvus on meele ja keha ühisosa, inimese üliteadvus () on aga meele ja vaimu ühisosa. Niisiis võime meelt vaadelda kolmesena. Meel on seega:

– alateadvus
– teadvus
– üliteadvus.

Võime need kaks kolmesust ühitada ja luua veidi keerukama pildi isiksusest:

– keha
– alateadvus
– teadvus
– üliteadvus
– vaim

Oma meele kogemuses ajame me väga sageli segamini ala- ja üliteadvuse ja kaldume Jumalat otsima just alateadvusest, arvates ekslikult, et Jumal elab meis kusagil sügaval just alateadvuse tasandil. Kuid see on ekslik arusaam, saanud alguse kahest:

1. esiteks Freudist, kes pühendas kogu oma just alateadvusele, 
2. teiseks aga ida õpetuste st mõistmisest.

Arvatakse, et ida targad ja ida õpetused otsivad vabanemist ja valgustumist alateadvusest. Kuid see on väärarusaam: nad otsivad valgustumist oma üliteadvusest ja teadvus, alateadvus ning keha on vaid vahendid selleks.

Kollektiivne alateadvus, arhetüübid, meemid jms. on Jungi ja tema järgijate leiutised. Jah, kui me räägime inimese juures ala- ja üliteadvusest, siis põhimõtteliselt me võime rääkida ka mingi rahvuse või ka terve inimkonna ala- ja üliteadvusest. Või ka samast planeet Maa mastaabis. Vene akadeemik Vedskile kuulub ju idee noosfäst kui planetaarsest meelest.

Miks mitte. Aga meil on üpris raske siin neist asjust rääkida, sest need teooriad on vaid puhtad mõttekonstruktsioonid, ei enamat. Freud ei esitanud meile mitteteaduslikku teooriat, vaid oma mõttekonstruktsioonid. Tal puudus oma ideede taga igasugune teadislik praktika üldse. Vist ainus isik, keda ta nö. teaduslikult uuris, oli tema ämm. Kogu Freudi ideestik on praktiliselt ühe mehe mõttelend.

Jung lähtus Freudist, kuid läks kaugemale ja vaatles mitte enam indiviidi, vaid inimkonda. Temagi ideestik polnud teadus, vaid ühe mehe arusaam, seda a igasuguse praktilise taustata.

Ma ei eita ala- ja üliteadvuse ning kollektiivse teadvuse olemasolu. Kuid me pole kuidagi ei teaduslikult ega ka isiklikus kogemuses võimelised seda inimkonna ala- või üliteadvust kogema ja seda kuidagi oma arenguks tama. Targem on jääda oma isikliku ala- ja üliteadvuse eritlemise juurde kui hakata neid otsima ja oma mõtteid mõlgutada inimkonna ja planeet Maa mastaabis. See võib olla huvitav intellektuaalne tegevus, kuid on üpris tu, kui soovime saada oma üliteadvuses kontalti jumaliku ja Jumalaga iseendas.

Kõik religioossed õpetused suunavad inimest oma üliteadvust avastama – selle läbi avastama Jumalat. Ida õpetused tavad selleks vahenditena oma keha, alateadvust ja teadvust. Lääne müstikud aga on sageli eksituses, püüdes Jumalat inimeses avastada alateadvusest.

Idas on alateadvuse tamine üliteadvusesse avardumisel tavaliselt õpetaja kontrolli all. Nii ei lähe vahend ja eesmärk segamini ja ei eksi oma pürgimuste suunas – ei ole suunatud mitte oma alateadvuse, vaid on suunatud oma üliteadvuse poole. Lääne müstikud aga, olles suuna oma alateadvusele võtnud, lõpetavad sageli ummikus. Pole ka ime.

Jeesus ei pööranud alateadvuslikule mingit ja suunas inimese üksnes ja otse inimese üliteadvuse ja selle läbi vaimse poole. Sama Buddha. Sealt tuleb meisse valgus ja valgustatus.

Siinkohal meenus mulle endale mu enda kõige lühem luuletus, mille olen kirjutanud. Küll lühike, ometi on see paljut kokkuvõttev. Kui need read kirja panin, ega ma siis ei lnud, mida ma õieti korja panen. Aga panin vist rohkem kui ise hetkel aru sain.

valgus tuleb taevast ülevalt
võta tema vastu ülevalt

 

Allikas

%d bloggers like this: