Raske on ikka nendest naistest aru saada…

Ma olin siis vast kusagil 16-aastane…Läksin apteeki, et preservatiiv osta. Tol ajal olid tunduvalt tagasihoidlikumad ja tuli saada hakkama mõningase eneseületamisega, et küsida apteekrilt kummi, eriti , kui apteeker on noor ilus naine(tema nimi oli vist Kai). Märgates minu kohmetust, uuris ta, mis mureks. Siis ulatas ta mulle pakendi ja küsis, kas ma ikka tean, kuidas seda tada. Tunnistasin ausalt, et ega ei tea.
Ta avas pakendi, võttis preservatiivi välja ja tõmbas selle ühe osava rulluva liigutusega endale pöidla otsa. Ta seletas, et kumm tuleb rullida ilusti lõp alla ja üles jätta väike “mütsike”. Vaatasin vtult tema tegevust. Ta heitis pilgu üle hja apteegi, läks lukustas välisukse, võttis mul käest ning talutas mu leti taga olevasse ruumi. Siis nööpis ta oma kitli ja võttis rinnahoidja seljast. “Kas see erutab sind?” Seisin nagu tummahammas, suu ja ainult noogutasin. Pane nüüd kondoom peale, ütles ta. K ma sellega tegelesin, võttis ta riidest ja heitis diivanile pikali. “Kiiremini,” sosistas ta, “meil pole palju aega”.
Magusa finaali hetkel läksid ta sad äkki suureks ja ta kas: “Kas sa panid ikka kummi peale?” “Muidugi!” vastasin ma uhkelt ning kõrv naeratuse saatel tõstsin ta näo ette parema käe pöidla koos kummiga.
Ta olekski vist mind peksma jäänud, kui ma poleks tagaukse kaudu põgenema saanud. Raske on ikka nendest nais aru saada…

%d bloggers like this: