Uus kord näeb ette, et kohalik omavalitsus annab vanemale 90 kalendripäeva enne lapse pooleteiseaastaseks saamist teada, millises lasteaias on lapsele tagatud lasteaiakoht. Lapsevanemal on seejärel võimalik koht vastu võtta või sellest loobuda. Omavalitsus peab lasteaiakohta tagades arvestama esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lasteaiale, sama pere teiste laste käimist samas lasteaias ja võimaluse korral vanema soove, tema töökoha lähedust ja pere sotsiaal-majanduslikku olukorda.
Ametnike roll suureneb
Selline lahendus annab jämedama otsa omavalitsusele ja vähendab lapsevanemate võimalusi ise lasteaiakohta valida. Näiteks Tallinnas saab lapsevanem praegu valida kolm lasteaeda, mille järjekorda oma lapse paneb. Tartu linn kasutab lasteaiakohtade jagamiseks Tartu haridusteenuste haldamise süsteemi Arno, mis arvestab esmalt lapsevanema valikut. Nii nagu Tallinnaski arvestatakse esimesena varem laekunud avaldusi, nii et sisuliselt toimib samasugune järjekorrasüsteem nagu Tallinnas. Ent mõlemal juhul arvestab omavalitsus lapsevanema soovidega.
Tartu linnavalitsuse alushariduse peaspetsialist Kaspar Kreegimäe pidas kummaliseks, et vanema soov oma lapsele eelistatud lasteaiakohta saada ei paista tulevikus nii tähtis olevat. „Ka vanemate töökoha lähedus võib lasteaiavalikul väga oluline olla. Teisalt on lasteaiavalikul vanematele olulised ka iga konkreetse lasteaia omanäolisus ja eripära, mitte pelgalt elukohale lähima munitsipaallasteaia koha saamine iseenesest,” kommenteeris Kreegimäe. Tema sõnul püüab Tartu edaspidigi vanemate eelistustega arvestada, kuid kui uus seadus kehtima hakkab, on see keerulisem.
„Seadusemuudatusega võetaks tõepoolest vanemalt vabadus valida lasteaiakohta,” kritiseeris Tallinna haridusameti juht Andres Pajula. Ta loodab, et seadust sellisel kujul vastu ei võeta ja see muutub menetluse käigus peresõbralikumaks.
Haridusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna juhataja Liina Põld selgitas eelnõu sõnastust sooviga vabaneda lasteaiajärjekordadest. Seetõttu pakutakse seaduseelnõus lahendust, kus koha leidmine ja pakkumine on omavalitsuse kohustus. Põllu sõnul saab omavalitsus vanema eelistused välja selgitada nii nagu praegugi Arno-suguste elektrooniliste süsteemidega.
Eralasteaiad rahata
Uues korras on veel üks kaheldav punkt. Nimelt peavad omavalitsuse pakutavast lasteaiakohast loobuvad vanemad oma last ise kodus kasvatama või panema ta eralasteaeda. Ent siis võib lasteaed vanemale kalliks maksma minna. Eelnõu seletuskirjas seisab, et kui vanem otsustab pakutud munitsipaallasteaia kohast loobuda ja panna lapse eralasteaeda, millel pole omavalitsusega halduslepingut, tasub selle eest suures osas vanem. Ministeerium arvab, et lapse haridusõiguse tagab võimalus saada munitsipaallasteaia kohta.
Omavalitsuse lasteaedade eelistamine ei meeldi eralasteaedadele. Eesti eralasteaedade liidu juht Signe Suurväli ütles, et eelnõus kirjas olev lahendus surub lapsevanemaid omavalitsuse lasteaedu valima, sest paljudel pole võimalik eralasteaia täiskulu kinni maksta. Suurväli selgitas, et lapsevanem võib eelistada eralasteaeda paljudel põhjustel. Näiteks võib see asuda sobivamas kohas, vastata pere usulistele, maailmavaatelistele või pedagoogilistele eelistustele või olla sobivam lapsele, kes ei harju suures kollektiivis.
Eralasteaiad soovivad, et lapsevanematele jääks vabadus valida oma lapsele ka eralasteaeda ja seadusse kirjutataks nõue, et omavalitsus peab iga lapse eest, kes on eralasteaias, maksma eralasteaiale sama palju raha, kui sama omavalitsus maksab munitsipaallasteaias käiva lapse eest. Selline lahendus oleks Suurvälja sõnul sisuliselt sama, kui on erakoolide rahastamiseks kasutatav.