Kolmekuningapäev ehk Kristuse ilmumispüha

 

Kolmekngapäev ehk Kristuse umispüha

Kolmekngapäev on 6. jaanuaril ja kirikukalendris on see päev, kui kolm Hommikumaa tarka (kngat) leidsid Jeesuse

Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekngapäeva tähistamine.

Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekngapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekngapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks.

 

Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kngad, kroonid peas. Kngakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja latet. Seda nimetati Petlemma täheks. Kngakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks as, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kngat lauldes ringi.

iajaloolane Jüri Kuuskemaa kirjutab priskest söömisest ja õllejoomisest ning pirukast, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Pereliige, kes juhtus oa või herne endale saama, kuulutati pidulikult oa- või hernekngaks. Kui aga leidjaks oli naine, siis juhtis pidu oa- või herneknganna. Leitud uba tähistas idanemisaega ja õnnistust uue aasta andidele.

19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, et saada osa vee õnnistamisest ja tuua sealt pühitsetud vett ehk nn jordanivett koju imiseks ja muuks otstarbeks. Vesi püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske.

Tavaliselt viidi jõulu- ja näkuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekngapäev olnud oluline lastele – neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja —maiustused kuuse küljest ära süüa.

Idakirik seostas kolmekngapäevaga veel üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval.

ve Särg kolmekngapäeva muusikast

 

Jõulupühade viimasel päeval, kolmekngapäeval, oli eriti Lääne-Eestis kombeks jõuludega sane lõbutsemine, külastamine ja eeritult st sse käimine kõige enam karu, kure või kolme knga kujul. Vastava laulutraditsiooni kohta on andmeid minimaalselt.

Mida mujal tehakse

Saksamaal kirjutatakse tänini kodu kaitseks ustele kolme knga nimetähed C+M+B (Caspar/Gaspar, Melchior, Balthasar) ja aastaarv. Caspar/Gaspar, Melchior, Balthasar – kolme knga nimetähed. Tegelikult küll lühend väljendist “Christus mansionem benedicat” (Kristus õnnistab seda maja).

Kolm kngat ongi need kolm Idamaa tarka, kes Kristuse taevatähe juhatuse peale leidsid. Üldlevinud on arvamus, et tegemist oli mitte tähe, vaid hoopis komeediga.

Kuid legende astronoomia ja astroloogiaga sobitades on jõutud näiteks seletuseni, et aeglaselt liikuva ning tugevasti helendava tähe mulje on võimalik, kui Jupiter kohtub Saturniga Kalade tähtkujus.

Kaldea tähetargad tõlgendasid seda taevanähtust astroloogia põhimõtete kohaselt järgmiselt: Iisraelis sünnib maaa valitseja. Sest Jupiter sümboliseerib maaavalitsemist, Saturni peeti Palestiina planeediks ja Kalade tähtkuju Iisraeli tähtkujuks.

Jüri Kuuskemaa kunstist

Vanas kunstis kujutati Idamaa tähetarkasid kroonitud kngatena. Kngate nimed Balthasar, Caspar ja Melchior on leitud Ravenna mosaiigilt aastast 555. Vanim, Melchior, on sõime kompositsioonis põlvili, andes üle kingitusena kulda — võimu, rikkuse ja igaviku sümbolit.

 

Keskealine Balthasar kingib ele Jumala läheduse ja inimkonna võrdumina viirukit. Tumedanahaline Caspar hoiab käes mürri — harduse ja kannatuse sümbolit. Kingitused võivad märkida ka sündinud e kolme omadust: kuld on knga, viiruk preestri, mürr i märk.

Tarkade algupära kohta on mitmesuguseid arvamusi. Nad kas olid babüloonlastest tähetargad ja tähtede järgi ennustajad või iraanlastest Meedia preestrisuguvõsa liikmed või uuemate uurimuste järgi hoopis Pärsiast pt ülikud.

Kolme Hommikumaa targa maiseid säeid arvatakse olevat Kölni toomkirikus kuldses sargas. Samas on Stefan Lochneri altarimaal “Kngate kummardamine”.

Eestiski on mitu väkat kunstiteost, mis kujutavad Hommikumaa kngaid. Üks neist on Madalmaadest pt piltvaip, mis 16. saj kingiti Oleviste kirikule altarikatteks. Saaremaa koduloomuuseumis on kaks pühasid kngaid kujutavat gooti puuskulptuuri, mis algselt võisid kuuluda suurejoonelisse skulptuurigruppi.

Allikas: BERTA

Allikas

%d bloggers like this: