Suurbritannia uus viirustüvi: mida see endast kujutab?

Kuidas on uus viirusvi muutunud olematust vaid mõne kuuga mõnedes Inglismaa osades kõige tavalisemaks ning sundinud teisi e end Suurbritanniast isoleerima?

Briti valitsuse nakkushaiguste alastel nõuandjatel on „mõõdukas” kindlus, et see vi on nakkavam kui teised, vahendab BBC News.

Kogu uurimis on alles varases staadiumis, sisaldab palju ebakindlust ja pikka loetelu vastamata küsimusi.

Miks tekitab see variant muret?

Uuele viirusvele sunnivad pöörama kolm tegurit:

* see asendab kiiresti viiruse teised versioonid,

* sellel on mutatsioone, mis mõjutavad viiruse tõenäoliselt tähtsat osa,

* osa mutatsioonide kohta on laboris juba näidatud, et need suurendavad viiruse võimet rakke nakatada.

Kõik need tegurid viitavad sellele, et uus vi suudab kergemini levida.

Siiski ei ole selles täielikku kindlust. Uued ved võivad mõnikord tavalisemaks muutuda, sest on lihtsalt õigel ajal õiges kohas, nagu näiteks Londonis, kus angud olid kuni viimase ajani võrdlemisi leebed.

Kui palju kiiremini see levib?

Uus vi tuvastati esimest korda septembris. Novembris oli umbes veerand Londoni juhtumeid selle uue viirusvega. Detsembri keskpaigaks kasvas see osakaal kahe kolmandikuni.

Uue ve levikut võib näha testimistulemustes näiteks Milton Keynesi Lighthouse Laboratorys.

Matemaatikud on püüdnud uurida eri variantide levikut, et välja arvutada, kui palju eeliseid võib uuel vel olla. Raske on aga kindlaks teha, mis tuleneb inimeste käitumisest ja mis viiruse tugevnemisest.

Suurbritannia pea on öelnud, et uus variant on kuni 70% nakkavam. Johnson ütles, et see võib suurendada R-arvu, mis näitab, kas epideemia kasvab või kahaneb, 0,4 punkti võrra.

Number 70% kõlas reedel Londoni Imperial College’i esindaja dr Erik Volzi esitlusel. „On tõesti liiga vara öelda… aga selle järgi mida me seni näinud oleme, kasvab see väga kiiresti, see kasvab kiiremini kui [eelmine variant] kunagi kasvas, aga on tähtis sellel sa peal hoida,” ütles Volz.

Ei ole kindlat arvu selle kohta, kui palju nakkavam uus variant võib olla. Teadlased on rääkinud palju suurematest ja palju väiksematest arvudest kui 70%.

Jääb ka küsimus, kas see üldse on nakkavam.

„Avalike tõendite hulk on murettekitavalt ebaadekvaatne, et kujundada tugevaid või kindlaid arvamusi selle kohta, kas see viirus on tõesti suurendanud nakatumist,” ütles Nottinghami ülikooli viroloog, professor Jonathan Ball.

Kui kaugele on see levinud?

Arvatakse, et uus vi nes patsiendil Suurbritannias või on see sisse toodud riigist, kus on väiksem võime mutatsioone jälgida.

Uut varianti võib leida kogu Suurbritannias, välja arvatud Põhja-Iirimaal, aga see on suuresti kontsentreerunud Londonisse ning Kagu- ja Ida-Inglismaale. Mujal riigis ei ole juhtumid eriti levima hakanud.

Kogu maaa viiruseproovide geneetilisi koode jälginud Nextstraini andmete järgi on Suurbritanniast uut viirusve viidud ka Taani ja Austraaliasse. Samuti on juhtumitest teatanud Holland.

Sane variant on unud välja ka Lõuna-Aafrika vabariigis ja sel on mõningaid samu mutatsioone, aga see ei paista olevat seotud Briti vega.

Kas midagi sellist on juhtunud ka varem?

Jah. Esialgu Hiinas Wuhanis avastatud viirusvi ei ole sama, mida praegu suuremas osas maaas leitakse. Veebruaris nes Euroopas mutatsioon D614G, mis on muutunud üle maaa domineerivaks. Veel variant A222V levis Euroopas ja seda seostati suvel Hispaanias puhanutega.

Mida on teada uute mutatsioonide kohta?

Esialgne avaldatud analüüs mainib 17 potentsiaalselt olulist muutust.

On toimunud muutusi proteiinis, mida viirus kasutab keharakkudesse sisenemiseks. Igasugused muutused, mis viiruse jaoks lihtsustavad rakku sisenemist, annavad sellele eelise.

Teine mutatsioon, H69/V70 kadu, on ka varem mitu korda avaldunud, sealhulgas nakatunud minkidel. Cambridge’i ülikooli professori Ravi Gupta st selgub, et laborikatsetustes tegi see mutatsioon viiruse kaks korda nakkavamaks. Leiti, et see kadu muutis vere antikehad viiruse ründamises vähem efektiivseks.

Kust see tulnud on?

Uus variant on ebatavaliselt palju muteerunud. Kõige tõenäolisem seletus on, et see variant on tekkinud patsiendil, kelle nõrgenenud ei suutnud viirusega võidelda. Selle asemel muutus tema keha muteeruva viiruse kasvulavaks.

Kas see muudab nakkuse surmavamaks?

Ei ole tõendeid, mis sellele viitaksid, kuigi see nõuab veel uurimist. Nakatumise kasvust aga piisab, et haiglatel tekiks probleeme. Kui uus variant tähendab, et inimesi nakatub rohkem ja kiiremini, viib see selleni, et rohkem inimesi vajab korraga haiglaravi.

Kas vaktsiinid toimivad uue variandi vastu?

Vähemalt praegustel andmetel peaaegu kindlasti toimivad.

Vaktsiinid õpetavad i ründama viiruse mitut eri osa, nii et kuigi osa on muteerunud, peaksid vaktsiinid ikkagi toimima.

„Aga kui me laseme sellel tekkida rohkem mutatsioone, on meil mure,” ütles Gupta. „See viirus võib potentsiaalselt vaktsiini käest pageda, see on astunud esimesed sammud selle suunas.”

Vaktsiini eest n-ö pageb viirus siis, kui see muutub nii, et vaktsiin sellele enam täielikult ei mõju.

See tekitaks samalaadse olukorra, nagu on gripiga, mille vastaseid vaktsiine on vaja pidevalt uuendada.

Allikas

%d bloggers like this: