Volikogu kinnitas Tallinna eelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks

Tallinna linnavolikogu kinnitas tänasel il Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2021–2024. Eelarvestrateegia on linna eeloleva nelja aasta finants, mis on aluseks linna arengu suunamisel ja linna eelarvete koostamisel, tagades jätkusuutlikkuse ja vastavuse linna finantsvõimalustega.

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on linna jätkusuutlikuks arenguks vajalik pikem vaade. „Järgmise nelja aasta eelarvestrateegia on aluseks linna iga-aastasel eelarve koostamisel, tuste võtmisel või investeeringute kavandamisel,“ selgitas Terik.

Linnavolikogu esimees märkis, et pealinnal on ambitsioon olla rohepöörde esirinnas. „Sellest tulenevalt on eelarvestrateegias pandud rõhk keskkonnasäästlikkuse ja haljastusega seotud investeeringutele. Samuti suurendatakse investeeringuid rattateede parendamisse, et ratturitel oleks võimalik ohutult ja mugavalt liigelda,“ ütles Terik.

Linna eelolevate aastate finantspositsiooni osas on kriitilise tähtsusega tulumaksu laekumine, mis on otseselt seotud majanduses, eelkõige jõuturul, toimuvate protsessidega. Samuti mõjutavad Tallinna lähiaastate finantsseisu mitmed välised tegurid, üldise majanduskeskkonna muutus ja riigi eelarvepoliitilised otsused, sh otsused EL rahastuse meetmete osas. Majanduse edasise käekäigu dikteerib selles kriisis eelkõige COVID-19 e kontrolli alla saamine. ndusministeeriumi prognoosi põhistsenaariumi kohaselt kahaneb Eesti SKP . aastal 5,5% ja kasvab 2021. aastal 4,5%, jäädes 2021. aasta lõpul umbes 1% alla 2019. aasta lõpu tasemele.

Tegevuskuludest on strateegiaperioodil suurima osakaaluga valdkondadeks haridus, teede ja tänavate korrashoid, ühistransport, sotsiaalhoolekanne ja heakord. Senisest enam keskendutakse keskkonnasäästlikkusele ehk ringmajandusele ja rohepöördele, targa linna projektide ja rattastrateegia realiseerimisele.

Investeerimistegevus jätkub eelolevatel aastatel ides linna tegevusvaldkondades ning investeeringute kogumahuks on kavandatud 136-164 miljonit eurot aastas, sh on jätkuvalt olulisel kohal linna haridusasutuste, linna ühistranspordi ja linna rohevööndi (pargid jm rohealad) arendamine, samuti teede ja tänavate ehitus ning rekonstrueerimine.

Investeeringute finantseerimiseks tatakse nii linna omavahendeid, maksimaalses võimalikus ulatuses EL uue rahastusperioodi võimalikke i kui ka i riigieelarvest, samuti on kavas osaliselt rahastada investeeringuid võetava laenu arvelt, hoides seejuures linna võlakoormuse mõõdukal tasemel.

Loe otse allikast

%d bloggers like this: