Tiit Terik: järgmise aasta Tallinna eelarve on tehtud tallinlaste heaks

a linnavolikogu võttis vastu . aasta linnaeelarve. Eelarve kogumaht on 861,5 miljonit eurot, mis on 4,6 protsenti enam kui tänavu aasta alguses kinnitatud eelarve.

Linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on eelarve linnajuhtimise tähtsaimaid dokumente, mis kajastab seda, kuidas meie linnal läheb. „Kokkuvõtteks võib öelda, et a eelarve on tehtud tallinlaste heaks. Soovime, et elanikel läheks sõltumata east hästi ja kõik teenused oleks tagatud. Näiteks pensionäridele hinnatõusu kompenseerimiseks mõeldud pensionilisa tõuseb seniselt 100 eurolt 125 eurole aastas. Aga oluline on ka see, et linn oleks puhas ja roheline ning as oleks hea elukeskkond. Ka opositsiooni ettepanekutega on eelarve koostamisel arvestatud,“ märkis Terik.

„Linna peamine tuluallikas on üksikisiku tulumaks, mis on küll pisut vähenenud, kuid kriisi mõjude leevendamiseks võetakse kasutusele varasemast kogutud reserve, investeeringuteks kasutatakse aga osaliselt laenuraha,“ selgitas Terik.

a linnavolikogu EK fraktsiooni esimees Mart Kallas ütles, kuna osa opositsiooni muudatusettepanekuid on arvesse võetud, siis nemad toetasid . aasta eelarve eelnõu. „Kindlasti on valdkondi ja teemasid, mida oleks võinud eelarvesse ette näha või teisiti planeerida, kuid täna vastu võetud eelarves on ka piisavalt positiivset. Juba aastaid on olnud häbiplekiks a piiresse jääv Peterburi tee lõik, mis on halvas seisukorras. Väga oluline on, et tuleval aastal on eelarves vahendid selle lõigu projekteerimistöödeks. Samuti saab praegu Lubja tänava ja Laagna tee vahele jääv nimeta teelõik nime ja värske katte. Loomulikult on positiivne jalgrattateede rajamine, kuid neid ei tohiks kindlasti teha sõiduradade arvelt, sest see halvaks tavapärase liikluse,” rääkis Kallas.

Järgmise aasta a eelarves on investeeringute kogumaht 165,6 miljonit eurot, seda on 17 protsenti enam, kui oli käesoleval aastal. Investeeringute katteks kavandatava laenu tegelik vajadus sõltub nii linna tulude laekumisest järgmise aasta kestel, linna likviidsete vahendite jäägist kui ka planeeritud investeeringute elluviimisest.

Linna tulud vähenevad kokku ühe protsendi võrra: väheneb nii üksikisiku tulumaksu tulu, saadavad ed kui ka maamaksu ja dividenditulu. Linna peamise tuluallika, tulumaksu tulu väiksema laekumise peamiseks põhjuseks on kriisist tingitud tulusaajate arvu vähenemine käesoleval aastal.

Kõige suurema osakaaluga linnaeelarve tegevuskuludest on haridusvaldkond, moodustades 41,1 protsenti kuludest ehk kokku 277,3 miljonit eurot. valdkonna investeeringud moodustavad 29,2 protsenti linna kogu investeeringute mahust, seda kokku summas 48,4 miljonit eurot. on kavas renoveerida kolm kooli ja neli lasteaeda, laienduse saab kaks kooli, Gümnaasium saab spordihoone.

Kultuurivaldkonna investeeringud moodustavad eelarvest 16,8 miljonit eurot ning suurimateks projektideks on a Linnateatri, a Loomaaia ja a Botaanikaaia arendamine. Spordivaldkonna investeeringute maht kasvab kokku 5,6 miljoni euroni, suuremad neist a Spordihalli tervikrenoveerimine ja Kadrioru staadioni renoveerimistööd.

Olulise osa linnaeelarve kulutustest hõlmab linnatranspordi valdkond, moodustades 14,1 protsenti linna kuludest, seejuures on liiniveokuludeks järgmise aasta eelarves kavandatud 86 miljonit eurot ning linnatranspordi investeeringute maht kasvab 3,7 miljonile eurole. Selle toel soetatakse järgmisel aastal 100 uut gaasibussi ja laiendatakse koolibusside kasutust.

Jätkuvalt on olulisel kohal ka teede ja tänavate ning tänavavalgustuse korrashoid, ehitus ja rekonstrueerimine. Selleks otstarbeks on järgmise aasta eelarves kavandatud kokku 35,8 miljonit eurot. Teede ja tänavate valdkonnas on ka suurim investeeringute mahu kasv 30 protsendi võrra, kokku on teede ja tänavate kapitaalremondile ja rekonstrueerimisele kavandatud 53,8 miljonit eurot.

Heakorda investeerib uuel aastal 17,1 miljonit eurot, millest enam kui 10 miljonit eurot on plaanitud kokku 15 pargi ja roheala korrastamiseks, rekonstrueerimiseks ja ka rajamiseks. Ligi 33 hektarile planeeritava Tondiraba pargi ehituseks on kavandatud kokku 6 miljonit eurot.

Mänguväljakuid ja pargielemente rajatakse, laiendatakse ja rekonstrueeritakse kokku 2,6 miljoni euro eest.

Sotsiaalhoolekande valdkonnas jätkatakse seniste meetmetega, aga laiendatakse ka nii ajutisi kui ka püsivaid meetmeid abivajajatele. Nii on järgmisest aastast kavandatud eakate t ehk linna pensionilisa tõsta 125 eurole, aastas kulub sellele ele linnaeelarvest kokku 11,4 miljonit eurot. Sotsiaalhoolekande valdkonna kulud kasvavad tuleval aastal tänavusega võrreldes 9 protsenti, ulatudes kokku 57,8 miljoni euroni. Investeeringuid teeb linn sotsiaalhoolekande valdkonnas 9,2 miljoni euro eest, sh alustatakse Iru hooldekodu õenduskodu ehitust.

Esmakordselt on linna eelarves planeeritud vahendid ka kaasava eelarve projektile kokku summas 800 tuhat eurot. Ideekorje kaasavasse eelarvesse kestis detsembri alguseni ning sinna laekus 420 ettepanekut. Avalik hääletamine toimub 18.-31. jaanuarini .

Loe otse allikast

%d bloggers like this: