PUUST JA PUNASEKS | Uuest aastast jääb levima vaid kõrglahutusega telepilt. Mida selle nägemiseks peab tegema?

Kuna SD- ja HD-formaa­dis telekanalite vabalevis paralleeledastus lõpetatakse ja võrku jäetakse vaid kõrglahutusega HD-pildi signaal, ei suuda vanemad teleri­mudelid uues formaadis edastatavat telepilti vastu võtta ilma lisaseadmeid kasutamata.

s õhu kaudu teleprogramme edastav riigi enamusosalusega AS Levira, mille teine osanik on 49% ulatuses Prantsusmaa telekontsern TDF, on teatanud, et alates uuest aastast lõpetatakse vabalevis ka Prantsuse uudistekanali France24 edastamine. Nii ongi ainsad vabalevis õhu kaudu levivad programmid uuest aastast Rahvusringhäälingu () kanalid ETV, ETV2 ja ETV+.

Kui nüüd kellelgi, kes vaatab teleprogramme antenni vahendusel, tekib kahtlus, millist signaali tema televiisor õigupoolest püüab, siis saab seda lihtsasti selgeks teha. Lülitage teler sisse, ja kui ekraani ülemises vasakus nurgas on tähis SD, siis tähendab see seda, et televiisor kasutab SD-formaadis pildikanalit.

See pole veel kõik


Tasub üle kontrollida, kas teleri menüüs on võimalik vastuvõetavat pildiformaati ümber lülitada HD-le. Kui mitte, siis ongi nii, et kui SD-signaali edastamine lõpetatakse, vajab teler uut DVB-T 2 standardile vastavat teise põlvkonna digiboksi, mis võimaldab vastu võtta 1080i/50 kõrglahutusega HD-formaadis telepilti.

Vastav märge peaks olema teleri ja digiboksi kasutusjuhendis ning üldiselt on see märgitud ka digiboksi peale (mitte segi ajada DVB-C standardiga, mis tähistab kaabeltelevisiooni võrkudes kasutatavat standardit).

Kui kasutusele jääb ainult HD-formaat, siis tuleb muretseda uus teler või digiboks. Tõenäoliselt uuematel kui kuus aastat tagasi tehasest tulnud televiisoritel on vajalik digoboks juba sisse ehitatud, vanematel ei pruugi olla. Siinkohal ei ole määravaks, kas tegu on kineskoopteleri või lameda LCD-ekraaniga teleriga – ka viimaste vanematel mudelitel DVB-T 2 tehnoloogiat pole.

AS Levira on teatanud, et ollakse valmis jätkama aastatel –2022 digilevi telepildi paralleeledastust SD- ja HD-kvaliteedis, aga seda vaid juhul, kui laheneb selle rahastamise küsimus. Aastas kulub sellele 300 000 euro ringis, seda raha aga i . aasta eelarve projektis ei ole.

SD-dormaadis telepildi edastamine on viimase kümnendi jooksul juba teine digipööre televisioonis, mis sunnib paljusid maa elanikke oma telet kas siis uuendama või sootuks välja vahetama. Nimelt lõpetasid kuus aastat tagasi kõik telesaatjad analoogtelevisiooni saadete edastamise. Siis tuli kõik vana tüüpi kineskooptelerid varustada digiboksidega, mis uut tüüpi digisignaali võimaldasid vastu võtma hakata. Kõik, kes toona seda tegid, peavad nüüd arvestama, et tõenäoliselt eelmise digipöörde ajal soetatud nüüd HD-formaadis pildi vaatamiseks enam ei kõlba.

Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan märgib, et kineskooptelerid ei suuda kindlasti iseseisvalt ehk ilma digiboksita näidata digitaaltelevisiooni.

“N-ö õhukesi telereid on toodetud juba 2006. aastast, seega ei suuda ka kõik need HD-formaadis telepilti vastu võtta. Vajalik DVB-T2 standard jõudis teleritesse laialdasemalt alates 2015. aastast,” selgitab Kaasan. “Selleks, kas teler või digiboks lubab vaadata HD-formaadis telepilti, tuleb kontrollida, kas seadmel on DVB-T2 standardi võimekus. Selle kohta on märge kasutusjuhendis või seda saab kontrollida internetiotsinguga, sisestades seadme margi ja mudelinumbri.”

Teinekord ei pruugi ka uus digiboks vana teleriga sobida, sest uutel digiboksidel võib puududa SCART-liides, mis on vajalik kineskoopteleriga ühendamiseks. Sel juhul on vaja SCARTi ja HDMI pesa ühenduskaablit. Juhul kui teleril on olemas HDMI pesa, tuleb ühendada HDMI kaabel teleri ja digiboksi vahele, tõsta vana digiboksi tagant ümber antenn ja lülitada seade vooluvõrku. Seejärel teostada kanalite automaatotsing ja veenduda, et kanalite nimekirjas on leitavad HD-märgisega kanalid. Antenni vahetus ei ole vajalik, kui seni on sellega telepilt hästi näha olnud.

Kaasan märkis ka ETV hommikuprogrammis SD- ja HD-formaadi erinevustest rääkides, et muudatus puudutab ainult neid telerivaatajaid, kellele pilt tuleb tuppa antenni kaudu, muretsema ei pea need, kes maksavad vaatamise eest mõnele sideoperaatorile.

“Televiisori menüü kanalite nimekirjast tuleks vaadata, kas seal on ETV, ETV2 ja ETV+ kanalinimetuste taga kirjas HD-tähis. Kui see on olemas, tuleb vaatamiseks valida HD-tähisega kanal ja mingit muret ei tohiks olla,” kirjeldab Kristo Kaasan. “Tasub tähele panna, et HD-tähisega kanalid asuvad kanalinimekirja lõpus ehk siis i programmid positsioonidel 201, 202 ja 207.”

PANE TÄHE

Allikas: Martin Palm, Televiisoriomaniku meelespea

Uut telerit ostes peab kindlasti veenduma, et tuunerivalikus oleks DVB-T2.

Kui digiboksist valida kanali kuvamine HD-formaadis ja need on nähtavad, siis on kõik hästi. Digiboks suudab HD-signaali vastu võtta, kui sellel on DVB-T2 tuuneri märgis/võimekus.

HD-signaali vastu võtmiseks on vaja DVB-T2 tuuneriga

HD-telerit või HD-digiboksi, vastav märge peab olema kirjas seadmel või selle juhendis.

DVB-T2 võimekusega digiboks töötab samamoodi nagu vana digiboks ja kõigi eelduste kohaselt töötab see ka sama antenniga nagu vana seade.

Odavam ümberkorralduse lahendus on soetada uus HD-digi­boks. is testimisel olnud eStari (Digiboks eStar T2 517) digiboks maksis poes 35 eurot (täna juba 36 eur). Hetkel soodsaim 32tolline sisseehitatud DVB-T2 tuuneriga teler maksab 139 €.

Muutus nõuab raha


Valitsuse meedianõunik Kateriin Pajumägi märgib, et erakorralise raha eraldamine ile SD-süsteemis telepildi jätkuvaks edastamiseks ootab kabinetinõupidamise arutelu, aga millal see täpsemalt juhtuda võiks, ta öelda ei osanud. Tavapäraste, neljapäeval toimuvate kabinetinõupidamiste päevakorrad kinnitatakse kolmapäeval.

DVB-T 2 formaati toetav digiboks maksab kaubanduses 30–40 eurot, kõige soodsama uue 24tollise ekraaniga televiisori saab umbes sajakonna euro eest, 32tolline odavaim teler maksab 139 eurot.

Odavaim variant on vahetada välja digiboks

Ain Alvela

HD- ja SD- formaadis telepildi paralleeledastuse jätkumise üle käivad praegu veel läbirääkimised ning täna ei saa välja tuua kindlat kuupäeva selle lõppemise kohta, teatab .

Küll peaksid need vabalevi vaatajad, kelle teleri ekraani vasakusse nurka on ilmunud SD-märge hakkama mõtlema selle peale, kuidas vaadata telekanaleid siis, kui vanas formaadis telepildi edastamine lõppeb.

Uues formaadis telepildi vaatamiseks on erinevaid võimalusi, aga veel enne, kui inimene tõttab uut seadet hankima, peaks kontrollima, kas olemasolevad seadmed seda juba ei toeta.

i väljastusosakonna juhataja Martin Palm kinnitab, et kui telekas või digiboks on soetatud viimase viie-kuue aasta jooksul, peaks see edastama ka HD-pilti. Kanali nime juures on märge HD, näiteks ETV HD, ETV2 HD, ETV+ HD. HD-kanalite olemasolu saab kontrolli teleripuldi abil kanalite loetelust. HD-kvaliteedis kanalid leiab T2 tüüneriga teleris programminimekirja lõpust.

„Kui vabalevi vaataja teleri-ekraani vasakusse nurka ei ole ilmunud SD-märgist, siis toetab inimese olemasolev seade HD-signaali vastuvõttu. Telerist või digiboksist tuleb valida HD-kanali kuvamine,” kirjeldab Martin Palm. „HD-signaali vastuvõtul on märksõnaks DVB-T2. Teler või digiboks peavad olema selle märgistusega. Kui digiboksil on DVB-T2 ja HD võimekus ja see on ühendatud vana kineskoopteleriga näiteks SCART-juhtme kaudu, siis on võimalik siiski HD-s edastatavat telepilti näha.”

Mis siis on see kõrglahutusega HD-televisioon? Martin Palm püüab seda arusaadavasse keelde pamma ja selgitab, et HD-signaal tähendab kõrglahutusega telepilti, mille kvaliteet on suuremale pikslite arvule silmnähtavalt parem kui SD-formaadis pildil. Palm lisab et möödunud aasta algusest hakkas vabalevis kehtima uus standard, kus telekanaleid hakati edastama kõrglahutusega ehk HD-formaadis. Praegu edastatakse telepilti vabalevis kõrvuti nii vanas (SD) kui ka uues (HD) formaadis.

Mis puutub uue süsteemi kehtimahakkamisega kaasnevasse suuremahulisse vanade elektroonikaseadmete utiliseerimise vajadusse, siis Martin Palm märgib, et see on mõneti paratamatu nii nagu on paratamatu ka tehnoloogia üldine areng ning seadmed ei kesta niikuinii igavesti. Ta avaldab aga lootust, et vanad seadmed lähevad moel või teisel ikkagi taaskäitlusesse.

Allikas

%d bloggers like this: