Riigikohus mõistis Karel Šmutovi muusik Kõmmari tapmises õigeks

Kuigi nii maakohus kui ringkonnakohus leidsid, et Karel Šmutov on Raivo Rätte (tuntud Kõmmarina) tapmises süüdi, arvab riigikohus vastupidi. Leiti, et Rätte ründas oma endist abikaasat ja süüdistatav üritas naist kaitsta.

Šmutovit süüdistati selles, et 2018. aasta 18. juuli öösel sõitis ta Tallinnas Kivi tänaval autoga tahtlikult otsa Rättele, kes suri saadud vigastuste tagajärjel paar tundi hiljem s.

Prokuratuur esitas Šmutovile süüdistuse tapmises, kuid Harju maakohus mõistis ta tänavu 18. mail süüdi hoopis provotseeritud tapmises, sest ta pani teo toime tugeva hingelise erutuse seisundis. Karistuseks määras kohus Šmutovile kahe aasta ja viie kuu pikkuse vangistuse. Otsus jäi muutmata ka ringkonnakohtus.

Ringkonnakohtu lahendi vaidlustasid riigikohtus Šmutovi kaitsjad, kes taotlesid tema õigeksmõistmist. Nende väitel ei sõitnud süüdistatav kannatanule otsa tahtlikult.

Riigikohus nõustus maa- ja ringkonnakohtuga, et Rättele otsasõit polnud õnnetus, vaid toimus tahtlikult. Tõendatud on ka see, et Šmutov oli juhtunu ajal hingelise erutuse seisundis, mille kutsus esile kannatanu oma eelneva vägivaldse käitumisega.

Rätte saabus keset ööd Kivi tänava elumajja, mis kuulus talle ja tema endisele abikaasale. Seal peksis ta Šmutovit raudkangiga pähe ja kehasse, solvas ja ähvardas teda ning ajas alandaval moel autosse. Lisaks oli kannatanu käitunud provokatiivselt juba varem, saates solvavaid ja ähvardavaid sõnumeid. Šmutovi erilist emotsionaalset seisundit näitas seegi, et ta ei suutnud hiljem mitmeid juhtunu üksikasju meenutada.

Tegemist oli hädaabi osutamisega

Samas leidis riigikohus erinevalt maa- ja ringkonnakohtust, et Šmutov oli teo toimepanemise ajal hädakaitseseisundis ning ta tuleb seetõttu kuriteos õigeks mõista.

Maakohtu hinnangul polnud süüdistatav enam hädakaitseseisundis, sest rünne tema vastu oli lõppenud – kangiga peksmine toimus elumajas ja õues füüsilist vägivalda Šmutovi suhtes enam ei tatud. Ent riigikohus asus seisukohale, et sel pole asja lahendamisel ainumääravat tähtsust, kas rünne Šmutovi enda vastu oli juba lõppenud või mitte.

Maa- ja ringkonnakohus olid nimelt tuvastanud, et süüdistatav sõitis Rättele otsa ka sellepärast, et kannatanu oli tarvitanud eelnevalt vägivalda oma endise abikaasa suhtes. Šmutov nägi enne otsasõitu naist auto tagavaatepeeglist ja soovis teda Rätte eest kaitsta. Süüdistatava sõnul oli Rätte suurim viha suunatud just oma endise abikaasa vastu ja tema peamine mure oli naise turvalisuse tagamine.

naalkolleegium selgitas, et hädakaitse hõlmab mitte ainult iseenda kaitsmist, vaid ka hädaabi osutamist teistele inimestele, kes on sattunud kas vahetu või vahetult eelseisva vastase ründe sihtmärgiks. Praegusel juhul oli tegemist jätkuva ründeolukorraga. Rätte oli rünnanud naist varemgi ja oli alustatud selle kohta kriminaalmenetluse. Vaid loetud minutid enne traagilist lõppsündmust oli Rätte löönud elumajas endist abikaasat ka raudkangiga pähe. Seejärel põgenes naabri juurde ja helistas sealt sse, kuid naasis Šmutovi pärast muret tundes sündmuskohale. Tunnistajad kirjeldasid Rätte raugematut agressiivset käitumist, mis jätkus ka õues.

Riigikohus märkis, et nii Šmutovil kui ka Rätte endisel abikaasal oli eelnevate sündmuste valguses alust karta, et Rätte võib rünnakut jätkata. Naine ise kinnitas, et just seda peljates alustas ta uuesti sündmuskohalt põgenemist.

Auto oli sobilik kaitsevahend

naalkolleegium selgitas, et kui hädakaitse puhul on võimalik valida mitme kaitsevahendi hulgast, siis tuleb eelistada ründaja suhtes säästvaimat. Autoga otsasõit lõpetas Rätte ründe ja ühtegi ründajat vähem stavat, kuid sama tõhusat altetiivset vahendit polnud süüdistataval parajasti käepärast. Samuti tuli Šmutovil tada väga kiiresti ning kohtud tuvastasid, et ta polnud üle elatud vägivalla ja saadud šoki tõttu päris adekvaatses seisundis.

Riigikohtu hinnangul ei saa Šmutovi puhul rääkida ka hädakaitse ide ületamisest. Rätte endise abikaasa ja ka süüdistatava enda vastu oli tatud massiivset füüsilist vägivalda. Olukorrast tingituna oli alust karta ründe jätkumist eelkõige just naisterahva suhtes.

Allikas

%d bloggers like this: