TUHANDED TÖÖTA NOORED: “Hoog sisse” aitab taas oma elu eesmärke leida

“Tihti tuleb välja, et meie oleme üldse esimesed, kes noore ära kuulavad,” ütles noori le või õppima aitava programmi “Hoog sisse” juht Kristjan Kruus. Praegune koroona on toonud noortele palju ärevust, stressi ja depressiivseid mõtteid.

17-aastane Rain (nimi muudetud) elas koos isaga kahetoalises korteris. Isa käis päeval ehitusel l, kust ta õhtuks koju saabus, kott alkoholist pungil. Pani televiisori mängima, viskas diivanile pikali ja avas esimese pudeli. Tuba täitus alkoholilõhna ja tubakasuitsuga. Purjus mees jäi sageli diivanile magama, poja ning tema tegemiste vastu ta huvi ei utanud, kuigi lastekaitsetajale väitis, et hoolib temast. Emotsionaalset tuge isa pakkuda ei suutnud, sest oli ise omadega ummikus.

Selline elu oli hoopis teistsugune kui siis, mil poisi vanemad elasid veel koos. Toona oli kodu korras, süüa jätkus, koolis läks hästi, Rain tantsis rahvatantsu, õppis kitarri ja käis ujumas. Allamäge hakkas liikuma siis, kui ema ja isa lahutasid. 9. klassis hakkas Rain sageli koolist puuduma ja põhikool jäigi tal lõpetamata. Sellest hoolimata asus noormees aktiivselt d otsima ning tal õnnestus saada hommikusöögiteenindajaks ühte mainekasse a hotelli. Kõik sujus kenasti ja noormees hakkas juba harjuma ka väga varase leminekuga. Siis aga pillas ta kogemata tassi kohviga kliendile sülle, naisterahvas tegi sellest tohutu skandaali ja Rain vallandati. Ta proovis leida uut d, aga 17-aastasel hariduseta noorukil ei ole see kuigi kerge.

Teise linna kooli ja le

Selliseid noori, kes ei õpi ega ta, aitab programm “Hoog sisse”. 28. oktoobri seisuga oli as 4300 noort, kes ei õpi ega ta. Kuidas abi vajavad noored üles leitakse? “Saame sotsiaalte andmebaasi liidese kaudu a õppivate ja mitteõppivate noorte kontaktid kätte,” selgitas projektijuht Kristjan Kruus. “Nendest noortest kümnendikuga saame heal juhul kontakti. Üks asi on see, kas ta tahab abi, ja teine, kas kontaktid on õiged. Teine osa noori jõuab meieni linnaosate kaudu – just need, kes küll õpivad, aga kellel see ps hästi ei lähe. Nendega peab arutlema, kas neil on koolis jätkamiseks motivatsiooni või peab leidma koha. Lisaks saavad noored ise või nende vanemad abi saamiseks meie poole pöörduda.”

Loe artiklit edasi Pealinnast

Loe otse allikast

%d bloggers like this: