# Inimeste loodud digivõrgu mugavus halvab ühiskonna õela tehisarutagi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/303391
- Published: 2026-11-16T11:24:00+03:00
- Author: RSS

Hiljutised ülemaailmsed lennuliikluse ja haiglavõrkude katkestused ilmsetavad, kuidas
argielu raputavateks digikriisideks pole tarvis isegi tehisaru ega häkkereid, nendib
[ R2 tehnikakommentaaris](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal) Kristjan Port.

OpenAI fondi nõukogu liige Paul Christiano hoiatas Nobeli preemia laureaadi Geoffrey
Hintoni auks [korraldatud loengusarjas](https://www.youtube.com/watch?v=-Ef0ocEoBCs),
et tema hinnangul võib tehisintellekt saavutada ühiskonna üle kontrolli järgmise
kolme aasta jooksul. Ta nentis, et paljugi riskantset võib juhtuda juba eelseisva
kuue kuni 12 kuu jooksul. Kuulajaid võis jääda seepeale kummitama sõnum, et vähk
ega infarkt neid ilmselt ei tapa. Mitte et nad oma hukust pääseksid – suure tõenäosusega
võtab neilt enne hinge mõni tehisaru põhjustatud äpardus.

Alanud protsesse olevat sama tulutu peatada kui võidelda rahvamassil USA sõjaväega.
Agressiivne vastuhakk lõppeks vaid selle surma ja keskkonna hävinguga. Tegutsema
peab targemalt, jäi optimismi toitma ridade vahele peituv sõnum. Paul Christiano
rõhutas, et tegu pole täpse arvutusega, vaid tema hinnangul sarnaneb praegune olukord
mündiviskega.Edasikaebamisõiguseta mündiviske austajatel tasub vaadata parima filmi
Oscari pälvinud “[Ei ole maad vanadele meestele](https://et.wikipedia.org/wiki/Ei_ole_maad_vanadele_meestele)“.

Isegi kui meile avaneb mündiviske helgem tulemus, peab umbes 50 protsendi sisse 
mahtuma mitu TI-st sõltumatut katsumust. Eelmise nädala lõpus seiskus paariks päevaks
kogu USA lennuliiklus. USA[ transpordiamet kinnitas](https://www.transportation.gov/briefing-room/icymi-us-transportation-secretary-sean-p-duffy-provides-update-restoration-airspace),
et üleriigiline lennuliiklus peatus 13. novembril telekommunikatsioonihäirete tõttu.
Tavatu olukorra taga polnud mitte 11. septembri laadne terrorirünnak, vaid üllatavalt
proosaline vahejuhtum.

Vaskkaablilt fiibervõrgule üleminekul paigaldatud ruuter üritas liiga sageli ühenduda
ja häiris sellega võrgu teisi osi. Ent lennuliiklust ei peatanud ruuter. Seda tegid
inimesed, kes sattusid teadmatusse. Kas jätkata liiklust ebakindla side ja radariteabega
või tõmmata tuhandete lennukite liikumisele pidurit? Valiti viimane.

Samale ajale langes üle maailma rohkem kui 400 miljonit kasutajat tabanud häire 
Microsofti teenustes. Õpetliku hoiatuse sai maailm juba 2024. aasta juuli CrowdStrike’i
intsidendiga. Vigane tarkvarauuendus katkestas lennufirmade, haiglate, pankade ja
paljude teiste organisatsioonide töö, ilma et nemad oleks midagi valesti teinud.

Näiteid oleks rohkem. Pole vahet, kas seda põhjustab häkkerite osavus või tehnoloogiline
keerukus. Juhtumid kajastavad alasti reaalsust. Ehmatuste varjus võib jääda tähelepanuta,
kuidas tehnoloogiline edu kipub suurendama keerukust ja iga järgmise probleemi raskusastet.
Kui varem võis näiteks pahatahtliku häkkimise tõrjuda või isoleerida ja süsteem 
jätkas toimimist, siis viimasel ajal kaasneb pigem vajadus kogu süsteem välja lülitada.
Probleem ei olegi niivõrd tehnoloogilises rikkes endas, vaid nende süsteemide omanike
kaduvas suutlikkuses rikke korral edasi toimida.

Edukalt lahendatud kriisiga võib kaasneda vale õppetund. Iga lahendatud probleem
kinnistab usku, et suudame lahendada ka järgmise tõrke. Paraku pole ka keegi meist
varem surnud. See, et oleme kõige hullemast korduvalt pääsenud, ei tõenda aga, et
see ka nii jääb.

Oletades, et elame Paul Christiano ennustatud tehisaru-äparduse üle, poleks koosolekutel
enam mõtet tehnoloogilise kriisi võimalikkuse üle filosofeerida. Asjakohasem oleks
arutleda võimaluse üle, kui sageli need aja möödudes tegelikuks saavadja vastata
küsimusele, kas organisatsioon suudab löögi üle elada ja oma tegevust jätkata. Või
mida teha, kui jätkata ei saa?

Möödunud aastast leiab juhtumeid, kus pidid omavalitsused, haiglad ja kaubandusettevõtted
kuritegeliku ründe tõttu oma tegevuse mitmeks nädalaks peatama. Täpsemalt püüdsid
nad tööd käsitsi edasi teha. Ent käsitöö ei suuda aga asendada digitaalse taristu
toimimisest sõltuvat elukorraldust. Tuleb teha kompromisse. Parem, kui need ei teki
olukorra sunnil, vaid nende valikuga ollakse varakult arvestatud.

Sestap võib teha veel ühe ennustuse. Digiühiskonna järgmine suur arenguhüpe ei pruugi
peituda uutes teenustes, vaid oskuses ka nendeta toime tulla. Aeg on valmistuda,
et ka laiem avalikkus kaasatakse õppustesse, kus harjutatakse inimeste ja organisatsioonide
toimetulekut ajal, kui IT-taristu parandamine võtab aega.

Paul Christiano hoiatab, et tehisintellekt võib juba lähiaastatel põhjustada inimkonnale
tõsise kriisi. Isegi kui nii ei lähe, näitasid viimased nädalad selgelt, et ühiskonda
ohustavate digikriiside läbimängimiseks pole tehisaru vajagi. Piisab ühest vallatust
ruuterist.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2󠀁[ saates “Portaal”](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)󠁿.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610197276/inimeste-loodud-digivorgu-mugavus-halvab-uhiskonna-oela-tehisarutagi)

![]()
