# Pruuni rasvkoe rakkude ringmäng muudab eakad külmakartlikuks

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/303185
- Published: 2026-11-16T12:14:00+03:00
- Author: RSS

Ameerika Ühendriikide teadlased [leidsid](https://www.nature.com/articles/s41586-026-11308-7)
põhjuse, miks vanemad inimesed külma kardavad. Avastus võib sillutada teed uutele
ravimitele, mis aitavad eakate kehal paremini sooja hoida ja suurendavad keha energiakulu.

City of Hope’i meditsiinikeskuse uurijad Anying Song ja Qiong Wang võtsid kolleegidega
uues uuringus luubi alla pruuni rasvkoe. Nad soovisid paremini mõista, kuidas rasvarakud
kehatemperatuuri reguleerivad, ning selgitada välja, miks kaotab pruun rasv aastate
lisandudes võime sooja toota. 

Töörühm kasutas mudelliigina hiiri ja analüüsis nende rakuprotsesse eri temperatuuridel.
Sõltuvalt katsest nad loomadel rivist välja keha stressihormoonidele reageeriva 
glükokortikoidi retseptori ehitamise eest vastutava geeni või takistasid retseptori
tööd ravimitega. Piltlikult öeldes toimib see valk nupuna, millega saab rakus soojapuhuri
välja lülitada. 

Lisaks uurisid nad rasvarakkudes teiste geenide avaldumist. Sel moel tõid uurijad
ilmsiks mehhanismi, mille abil närvisüsteem ja immuunrakud rasvkoes omavahel suhtlevad.

Parem arusaam rasvkoe ja immuunsüsteemi koostööst pakub uusi võimalusi ainevahetushäirete
raviks. Sihitud teraapiad võiks tulevikus aidata vanematel inimestel kehatemperatuuri
hoida ja kehakaalu kontrolli all hoida. 

**Kaks erinevat rasvarakku**

Pruunis rasvkoes leidub kahte tüüpi rasvarakke. Ühed toodavad tavatingimustel sooja,
samas kui teised end tagasi hoiavad. Külm keskkond sunnib madala soojatootlikkusega
rakke aktiivselt soojust tootma. 

Analüüs näitas, et pruunis rasvas leiduvad immuunrakud suunavad rasvarakkude tegevust.
Täpsemalt eritavad kaht tüüpi valged verelibled, makrofaagid ja neutrofiilid, valku
nimega IL-1β, mis sunnib nende lähedal asuvaid muidu aktiivseid rasvarakke jõudeolekusse.

Anying Song selgitas, et immuunrakkude toodetud valk pärsib seega pruuni rasva aktiivsust.
Pidur aitab säästa rakke kurnatusest ajal, kui keha parasjagu lisasooja ei vaja.

Temperatuuri langedes paneb närvisüsteem pruuni rasva tööle. Närvirakud pidurdavad
immuunrakkudes IL-1β molekulide sünteesi, misjärel ärkavad passiivsed rasvarakud
piltlikult öeldes üles ja annavad keha temperatuuri hoidmiseks oma panuse. 

Soojas keskkonnas lülitab keha soojuse tootmise uuesti maha. Uurijad märkisid, et
kogu seda süsteemi juhib valk H6PD, mis külmas kiiresti laguneb. H6PD leidub kudedes
vaid juhul, kui immuunrakud toodavad piisaval hulgal IL-1β molekule. 

Wangi sõnul muudab avastatud mehhanism rakud väga paindlikuks. Immuun- ja rasvarakkude
ruumiline suhtlus võimaldab kehal ootamatutele temperatuurimuutustele kiiresti reageerida.

**Vananemine tekitab süsteemis lühise**

Vanadel hiirtel jookseb kirjeldatud süsteem aga n-ö ummikusse. Eakate loomade pruuni
rasvkoesse koguneb liiga palju immuunrakke, mis toodavad lakkamatult IL-1β molekule.
Selle tagajärjel muutuvad rasvarakud püsivalt passiivseks. 

Uue uuringuga tehtud hiirkatse kinnitas aga, et passiivseid rasvarakke saab ravimitega
uuesti üles äratada. Teadlased andsid selleks vanadele hiirtele glükokortikoidi 
retseptorit tõkestavat ainet: see aitas loomadel jälle sooja toota ja suurendas 
nende igapäevast energiakulu. 

Anying Songi sõnul selgitab leitud mehhanism vanemaealiste inimeste sagedast külmatunnet.
Avastus sillutab seega teed uutele ravivõimalustele, mis parandaks eakate ainevahetust.

Uuringul on samas omad piirangud. Autorid kasutasid katsetes üht kindlat retseptorit
tõkestavat ainet, mis mõjutab tugevalt kogu organismi. Samuti tugineb töö hiirtele–
säärased loommudelid ei anna alati täpset aimdust inimkehas toimuvatest keerulistest
protsessidest. 

Uuring ilmus ajakirjas [Nature](https://www.nature.com/articles/s41586-026-11308-7).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610197297/pruuni-rasvkoe-rakkude-ringmang-muudab-eakad-kulmakartlikuks)

![]()
